Taavi Tilk: insener, kes liidab energeetika ja IT-keele

Tänapäeval ei saa ükski eluala hakkama infotehnoloogiata, ka energeetika mitte. „Oma valdkonna arendamiseks tuleb mõista IT-keelt ja suuta struktuurselt kaasa mõelda,“ kinnitab Tallinna Sadama energeetikaosakonna juht Taavi Tilk. Sadama suurima osakonna juhi töö on arendusprotsesside ja organisatoorse juhtimise sümbioos. Kirjutab Mari Kamps. 

Pärnumaalt Vändrast pärit Taavi (37) lõpetas 9. klassi Vändra Gümnaasiumis, keskhariduse omandas aga Jõgeva Ühisgümnaasiumis. Gümnaasiumiperioodi mahub aasta vahetusõpilasena Saksamaal Bremenis. „Minu esialgne soov oli kogeda keskkonnavahetust, et näha maailma teistsuguse pilguga ja õppida keelt. Lisaks sellele kogesin ka teistsugust lähenemist reaalainete õpetamisel,“ räägib ta. „Kui Eestis otsime õppetöö käigus valemite abil võrranditele lahendusi ja alles ülikoolis õpime, kuidas neid päriselus kasutada, siis seal püüti juba keskkoolis lahendada elulisi probleeme. Näiteks seda, milline peaks olema kiirteede lõikumisel parabool, mille abil kiirteid ühendada, et kurv ei oleks kiiruste jaoks liiga järsk.“ 

Keelekogemuse sai ta loomulikult ka, kuigi erialaselt on praegu peamine võõrkeel siiski inglise keel. „Tänu oma senistele tutvustele Saksamaal, saan vahetevahel ikka keelt praktiseerida ja igapäevasuhtlus pole probleem,“ lisab ta.

Taavi tunnistab, et humanitaarained pole talle kunagi väga hingelähedased olnud. „Naljaga pooleks öeldes, ajan tänaseni segi pööramise ja käänamise mõiste, kuid reaalained on seevastu alati lihtsalt tulnud. Minu jaoks on need palju käegakatsutavamad ja loogilisemad. Reaalainetes on palju omavahelisi seoseid, mis aitavad leida lahenduse ka siis, kui konkreetset reeglit või valemit ei tea.“ 

Taavi lemmikuteks olid matemaatika ja informaatika ning kehaline kasvatus, lisaks füüsika, keemia ja bioloogia. „Minu emal on rohkem kunstimeelt ning ilmselt tema mõjutustel meeldis ka joonistamine ja kunstiõpetus. Pean tõdema, et hilisemas tööelus on selline loovama poole arendamine aidanud tihti – just innovatsiooni ja raamidest välja mõtlemise toetamisel.“

Kui õpetajatele mõelda, siis eredamad mälestused on Taavil neist, kes olid õpetamisest vaimustunud. Näiteks Vändra Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Väino Külvi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Neeme Katt. „Nad ei õpetanud alati õppekava järgi, vaid olid oma ainekava ise üles ehitanud ja mõelnud välja parimad viisid, kuidas õppeainet selgeks teha. Mulle avaldas muljet, kuidas nad tõmbasid paralleele päriselu ja varem õpituga ning julgustasid õpilasi alati käsi reaalselt külge panema ning iseseisvalt mõtlema. Samas olid nad piisavalt nõudlikud, õiglased ja vajadusel vastutulelikud, mis tegi neist koolis autoriteedid.“

Aristokraatlik elektroenergeetika

Pärast gümnaasiumi seadis Taavi sammud Tallinna Tehnikaülikooli, aga mitte ehitusse, sest vanem vend juba õppis seda. „Proovisin valida valdkonna, millel oleks Eestis suur kandepind. Valikuvariantidena olid laual energeetika ja IT. Kuna tahtsin tehnikaülikooli ja IT-sse sisse ei saanud, siis jäigi üle energeetika. Ega ma sel hetkel väga aru saanud, mis eriala see täpselt on. Elektroenergeetika tundus pisut „aristokraatlik“ ja sisaldas valdkondi nagu energeetika, elektroonika, elektritootmine jne, mistõttu tundus see valdkond just sellisena, kus saab end proovile panna. Otsustavaks sai soov õppida Tallinna Tehnikaülikoolis.“ 

Taavi läbis elektroenergeetika erialal nii bakalaureuse- kui magistriõppe, kuid ei loobunud mõttest õppida ka infotehnoloogiat. „Mõnda aega tagasi naasin kooli ja läbisin rakenduskõrgharidusõppe tollases IT Kolledžis IT-süsteemide arenduse erialal. Oma kogemusest saan öelda, et energeetika ja IT võiksid õppeainetena veelgi rohkem seotud olla. Tegelikult peaks iga valdkonna õpe rohkemal või vähemal määral sisaldama IT-d, et targemalt ja efektiivsemalt oma valdkonda arendada. Andmed on ja jäävad iga otsuse alustalaks.“

Tänapäeval pole ühtegi projekti, kus IT-ga kokkupuudet ei ole. „Seetõttu peaks paljudel töötajatel olema ettekujutus infotehnoloogiast, andmetest ja sellega seonduvast. See on üha kiiremini arenev valdkond alates kaugjuhitavatest- ja reaalajasüsteemidest kuni masinõppeni välja,“ räägib ta. „Sisimas olen jätkuvalt energeetik, aga IT on andnud mulle palju võimalusi ennast teostada, eriti Tallinna Sadamas, mis on teadlikult võtnud suuna innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmisele.“

Taavi töötab Tallinna Sadamas energeetikaosakonna juhatajana „Minu juhtida on sadama suurim, 52 töötajaga osakond, mille alla kuuluvad kõik sadama tehnovõrgud – alates veekraanist, pistikust või ventilatsioonist büroo- või terminalihoones ja lõpetades 110 kV elektrivõrkudega.“

Valdkond on suur ja muutuseid on selles viimastel aastatel olnud palju. „Oleme tegelenud oma protsesside digitaliseerimisega, asjade interneti (IoT) lahenduste kasutuselevõtuga veevõrgus ning merekütte lahendustega hoonetele. Samuti tegeleme tehnilise kaldaelektrilahenduse analüüsiga kruiisilaevadele, kus ühe laeva võimsus võrdub näiteks kahe Paide linna tarbimisega.“

Taavi kinnitusel sisaldab tema töö palju arendusprotsesside juhtimist, millele lisandub veel organisatoorne juhtimine. „Tihti on nii, et tuleb päris detailideni minna, et teha edasiviivaid otsuseid ja valikuid. On siis selleks põhimõtteline küsimus, kuidas töötavad mereküte ja sellega ühendatud soojusvahetid või millist mõju avaldab reaktiivenergia pingekvaliteedile. Muidugi käib iga otsusega kaasas majanduslik analüüs.“

Kuna energeetikaosakond tegeleb kõigi tehnovõrkudega, siis on kogu aeg n-ö laual mõtteid ja uudseid lahendusi. „Tallinna Sadama vaade ei ole lihtsalt ajutise arendaja või üürniku vaade, vaid oleme kogu vara omanikud terve elukaare pikkuselt ja see annab hoopis teise lähenemise võimaluse. Siin põimuvad töökindlus, haldus, jätkusuutlikus jne. Märksõnadeks on sellised lühendid nagu BIM, GIS, SCADA ja IoT.“

Elektroenergeetikas on inseneri jaoks tohutult palju paeluvat. „Kui siiani peeti revolutsiooniliseks valdkonnaks infotehnoloogiat, siis võin öelda, et praegu on suurimad muutused toimumas energeetikas. Viimase viie aastaga on pööre roheenergiale muutnud oluliselt energeetikaalast lähenemist – olgu selleks siis hoonete tehnosüsteemide automatiseerimine ja mikrotootmiste lisandumine või riigi energiatootmise mitmekesistumine (tuul, päike, vesi) ja nende mõju elektrivõrkude tööpõhimõtetele, millele lisab keerukust veel elektriautode kasv.“

Järgmise kümne-kahekümne aastaga muutub energeetika oluliselt. „Kui seni on piltlikult öeldes arvatud, et efektiivne on toota kogu elektrivajadus Narvas, mida jaotatakse üle riigi ja väljaspoolegi, siis tulevikus on standardiks mikrotootmine. Näiteks hakkavad hoonetele paigaldatud seadmed ise genereerima sooja ja elektrit, ilma, et peaks infrastruktuuri suuri investeeringuid tegema. See tähendab, et jaotusvõrgud on stabiilsuse ja varustuskindluse tagamiseks, aga reaalselt toodetakse energiat kohapeal.“

Vesinik tungib esile

Kõige viimase trendina on lisandunud vesinik, mille mõju ulatust on täna raske hinnata. „Energeetikuna võin öelda, et päikeseenergia kõrval on vesinik energeetika põhimõtteid veel rohkem muutev ning see, kuidas me elektrienergia tootmist ja kasutamist mõtestame, on pea peale pööratud,“ räägib ta. 

Vaatame näiteks elektriautode võidukäiku. „See on kui hõõgpirnist säästupirnile üleminek, kus säästupirn peaaegu lahendas elektrisäästu probleemi ära. Samas, kasutusmugavuses oli samm tagasi ja kõik tegid endast oleneva, et saaks hõõgpirne edasi kasutada. Mis näitab, et jõuga ei saa midagi teha, vaid tuleb leida toode/lahendus, mis on sama hea või veel parem. Tänaseks on selleks siis LED, mis süttib sama kiirelt kui hõõgpirn, aga LED-pirn on kordades säästlikum, pikema eluajaga, erinevate valgusgammadega, dimmerdatav, kaugelt juhitav, eri kujudega ja kasutamiseks erinevates keskkondades. Ühesõnaga, LED-valgustusele täna ei ole maailmas konkurentsi ja see on muutnud väga suurelt valguse kasutamise viise. 

Elektriautode kasutamisega on täpselt sama seis kui säästupirniga. „Elektriautod justkui lahendaks meie fossiilsete kütuste kasutamise probleemi, aga samas nagu ei lahenda ka. Elektrit saame ikka kõrge CO₂ jalajäljega põlevkivi elektrijaamadest ja laadimine kestab tunde. Kiirlaadijate paigalduseks puudub vajalik taristu ja investeeringud selle loomiseks on ebamõistlikult kõrged jne. Siit jõuamegi vesinikuni, mis on sama maailmamuutev kui LED-tehnoloogia valgustuses.“ 

Vesinik lahendab kaks olulist probleemi. „Esiteks, vesinikku saab toota ja salvestada kõige CO₂ sõbralikumalt ja seda kohas, kus päikest või tuult on palju (nt kasvõi Sahara kõrbes). Teiseks, seda energiat (ehk vesinikku) saab transportida üle maailma just sinna, kus seda vaja on. Seega edasine kasutusviis ja mõju kogu energeetikale (transport – vesinikul elektriautod, mikrojaamad – tootes elektrit ja sooja jne. jne) ja majandusele saab olema revolutsiooniline.“

Tallinna Sadam on näiteks võtnud väga tugeva rolli vesinikuteema eestvedamisel. „Näeme, et oleme selle elluviimiseks võtmekoht, kus sadama roll on olla Eestis rahvusvahelise logistika ahela üks tugisammas, kus sadam pakub taristut terminalile vesiniku ladustamiseks ja hoiustamiseks. Tunneme, et saame olla nii logistika strateegilised eestvedajad kui lõpptarbijad – näiteks kasutada kruiisilaevadel vesinikust toodetud kaldaelektrit või kasutada vesinikku meie tütarettevõttes TS Laevad laevade kütuseks.“ 

„Miks ma seda räägin? “ küsib ta. „Sest see kõik sünnib just praegu minu ja meie ümber ning nende tehnoloogiate kasutuselevõtul ja rakendamisel on võimalik kaasa rääkida. Mis peamine – südames tunned, et see on õige asi. Seetõttu ongi alati põnev tööle minna, kui su tööandaja ka sarnaselt mõtleb ja tööalaselt seda kõike toetab!“

Selleks, et vaim püsiks värske ja füüsis korras, sisustab Taavi oma vaba aega erinevate aktiivsete tegevustega. Näiteks rahvasport (jooks, ratas, orienteerumine), matkamine või mõni meeskonnasport (korvpall). „Suurtest rahvaspordiüritustest pole ma väga palju osa võtnud, kuid osalen aktiivselt oma meeskonnaga korvpalli rahvaliigas ning olen proovinud ka triatloni ja XDreami harrastusvõistlustel osalemist. Moto on pigem see, et nii töö kui eraelu peab olema tasakaalus ja parim viis tööst mõtteid eemale saada on ikka sportides.“

Merevesi kütab ja jahutab Vanasadama kruiisiterminali

Tallinna Sadama eesmärk on saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja seetõttu otsitakse lahendusi, mis oleksid võimalikult energiasäästlikud ja aitaksid liikuda süsinikuneutraalsuse poole. Suvel Vanasadamas avatavas kruiisiterminalis on kasutusele võetud ainulaadne merekütte- ja jahutussüsteem, mis vähendab energiakasutust ja on keskkonnasõbralikum alternatiiv, võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Kruiisiterminali merekütte- ja jahutussüsteemi muudavad ainulaadseks tehniline lahendus ja töötingimused. Läänemeres langeb veetemperatuur talvisel ajal kalda ääres null kraadi juurde, mistõttu võib plaatsoojusvahetite kasutamine sellistes tingimustes osutuda problemaatiliseks. Mereveesoojusvaheti paigaldamise otse merre muudab jällegi keerulisemaks laevaliiklus ja sellest tulenev turbulents. Kruiisiterminalis on probleem lahendatud nii, et  mereveesoojusvaheti on ehitatud betoonist ja oluliselt suuremate mõõtmetega kui plaatsoojusvahetid. Tänu sellele on kasutatav veemass suurem, hoides ära vee jäätumise ja nii saab soojusvahetit hoida käigus ka talvisel ajal. Selleks, et tõsta soojusvaheti efektiivsust, muudetakse vee voolusuunda kindlate ajavahemike järel. 

Metallist soojusvahetid on merevee soolasuse tõttu siinses keskkonnas ebamõistlikud, kuna vajavad kaitset ja pidevat hooldust. Betoon on aga merevee suhtes hea püsivusega ega vaja peale puhastamise mingit täiendavat hooldust. Kõrge taluvusega on ka pumplakaevud ja torustik, mis on plastikust ja ei reageeri samuti mereveega. 

Lisaks on soojusvaheti konstrueeritud viisil, mis võimaldab soojusvaheti põhja kogunenud sette välja pumbata spetsiaalse puhastussüsteemi aktiveerimisega. Soojusvaheti mõlemasse otsa on konstrueeritud teenindusluugid, et vajadusel ka survepesuga ligi pääseda. 

Soojusvaheti on töötanud juba alates aasta algusest ja õigustanud end ka kõige külmemate ilmadega, kuna pole jäätunud. Meresoojusvaheti võimsus jahutusrežiimis on 430 kW ja kütterežiimis 170 kW. Merekütte erilahenduse tegi Tallinna Sadamale Maaküte OÜ.