Teet Kuusmik ja tema võimatuna tunduvad projektid

Kümmekond aastat tagasi oli Ida-Virumaa silmitsi drastilise elanikkonna kahanemisega. Suurte tööstusettevõtete reorganiseerimise tõttu oli sealt lahkunud juba ligi 80 000 inimest. Kuusmik otsis probleemile lahendust Ettevõtluse Arengu Agentuuris, meelitades ettevõtjaid investeeringuid tegema. Ent ettevõtjate huvi katkes peaaegu alati ühe asja tõttu: valmis detailplaneeringu ja infrastruktuuriga kinnistuid ei olnud.

Kui 2007. aasta majandusbuum andis veel lootust, et asjad paranevad, siis aasta hiljem alanud majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale. Koos Vadim Orlovi (kes tegutseb samuti tänaseni IVIAs) ja Hardi Murulaga otsustati, et läheneda tuleb suuremalt. Soome head näited andsid idee luua sihtasutus koostöös avaliku sektoriga. Lähtepunktiks oli see, et Ida-Virumaal oleks koht, kus ettevõtja saaks hakata kiirelt tööstust rajama. 2009. aastal pani kolmik kokku IVIA äriplaani koostöös MKMiga. IVIA asutasid neli kohalikku omavalitsust ja riik. IVIAga liideti ka väiksemad sihtasutused, kes ajasid sama asja.  

Ärimudel toimib nii, et riik annab IVIAle maa (hilisema investeeringu korral saab riik 65% maa harilikust väärtusest tagasi), IVIA teeb sellele detailplaneeringu, ehitab infrastruktuuri ning otsib seejärel investori, kes saab tootmise ehitamisega kohe pihta hakata. Käivitamise järel saadi üsna kiirelt esimesed investeeringud Narva tööstusparki. Estin Warehousing ja Febest Europe Distribution rajasid kumbki 15 000 – 20 000 m² suuruse logistikakeskuse. See oli märgiline ning uuele organisatsioonile rahaliselt väga oluline. Suurematest edulugudest mainib Kuusmik veel 2015. aastal Narva tööstuspargis tootmist alustanud veepuhastussüsteemide ettevõtet Aquaphor International, mis on nüüdseks rajanud Ida-Virumaale juba neli tootmisüksust ja palganud üle 600 inimese. „See on ettevõte, mille üle kogu maakond on väga uhke. Supernäide välisotseinvesteeringust: globaalne rohepöördeettevõte, väga innovaatiline,“ ütleb ta. Selle aasta suure kaaluga ettevõte on NPM Silmet, kes hakkab magnettehast rajama – IVIA on teinud planeeringud ja infrastruktuuriinvesteeringud, maaomand on selge ja läbipaistev, otsustusprotsess kiire ja välisinvestor saab kiirelt tegevust alustada. „Just nendel põhjustel tegid nad otsuse Narva tööstuspargi kasuks,“ lisab Kuusmik.

Aquaphor International on ettevõte, mille üle kogu maakond on väga uhke. Supernäide välisotseinvesteeringust: globaalne rohepöördeettevõte, väga innovaatiline.
Teet Kuusmik

Kriisid panid tegevusvaldkonda laiendama

Keerulisemad ajad saabusid muutustega väliskeskkonnas, esimene suurem oli Krimmi annekteerimine 2014. aastal. IVIA oluliseks sihtrühmaks olid pikka aega Vene ettevõtjad. Tootmise osaline lokaliseerimine ELis oli näiteks Peterburi ettevõtja jaoks mugav nii logistiliselt kui ka keelekeskkonna mõttes. Krimmi annekteerimise järel muutus euroliidu suhtumine Vene päritolu tootjasse järsult, samas aga suurendas sealse ettevõtja motivatsiooni omada ELis tootmist, sest made in Russia oli läinud põlu alla.

Järgmine oli Danske panga kriis, mistõttu karmistusid pankade tingimused ja Vene ettevõtjad ei saanud enam Eestis arvelduskontot avada. Seejärel tulid koroona, energiakriis ja sõda Ukrainas, mis tõmbas Vene ettevõtjate plaanidele täiesti kriipsu peale. Kuusmik räägib, et iga kriisi puhkedes külmutasid nende portfellis olevad ettevõtted hetkega oma investeerimisprojektid: „Projektid pannakse kriisis kohe seisma, et saada aru, mis edasi saab. See mõjutas tõsiselt meie finantsjuhtimise poolt.“ Ta selgitab, et IVIA ärimudeli juures ongi kõige keerukam rahavoogude juhtimine. Raha saadakse pärast tehingu tegemist, sellele eelnev müügitöö on aga pikk ja äärmiselt kulukas. Tehingute arv aasta lõikes on ebaühtlane, ajaliselt varieeruv.

Kriiside jadas tuli leida uusi lahendusi. Pärast Pariisi kokkulepet käivitas Euroopa Liit rahastusmehhanismi, õiglase ülemineku fondi, mida Eestis rakendatakse Ida-Virumaal. Selle eesmärk on mitmekesistada majanduskeskkonda ning vahenditest üle poole suunatakse erasektori otseinvesteeringuteks. Kriiside mõju motiveeris IVIAt tööstus- ja äriparkide kõrval otsima uusi projektiideid.

Areng turu tunnetuse pealt

„Viimastel aastatel on tunda suundumust, et ettevõtjad ei taha kohe kinnistut osta, vaid esmalt proovida, kuidas on regioonis tööprotsesside korraldamine, meeskonna komplekteerimine, tugi- jt teenuste kättesaadavus,“ ütleb Kuusmik. Seetõttu tulebki IVIA turule tööstusinkubaatori kontseptsiooniga, mis tähendab, et ettevõtja saab kuni neljaks aastaks pinna üürida. Neljandal aastal tuleb teha otsus, kas projekt lõpetada või ehitada tehas. „See on hea vahesamm. Paljud Põhjamaade ettevõtted on meile öelnud, et kui meil oleks selline kontseptsioon juba käivitatud, siis nad tuleksid kohe,“ lisab Kuusmik. Tema sõnul on taoline tööstusinkubaator maailmas ainulaadne.

Nõudluse tunnetuse pinnalt sündis teinegi projekt – Narva lennuväli tšarterlendudeks. Kui ettevõtja tahab praegu reisida näiteks Narvast Madridi, ärkab ta kell pool kolm öösel, et jõuda autoga Tallinna lennujaama ja sealt vahepeatustega sihtpunkti, kuhu ta saabub alles hilisõhtul. Tšarterlend viiks ta aga kell kolm päeval väljuvale lennule Riias, Helsingis või Stockholmis, mis tähendaks 10-tunnist võitu. Projektide nimistus on veel kortermajade arendus Jõhvis ja Kohtla-Järvel: uute tehaste spetsialistidele on vaja nüüdisaegset elamispinda. Kuusmik nimetab veel „hullumeelset“ filmistuudio projekti: tema sõnul ei ole Eestis praegu kaasaegset filmistuudiot, mistõttu peab ise olema loov, ise asjad läbi mõtlema. Filmistuudio oleks tema visiooni järgi ka koht, kus kolledžite ja Jõhvi tehnoloogia- ehk nn koodikooli lõpetajad saaksid oma loominguliste projektidega äri alustada – ja jääksid seega Ida-Virumaale.

Oma ala eksperdid

IVIA ärimudel on ainulaadne ja inimesed meeskonnas on oma ala tõelised eksperdid. Nagu Kuusmik oma seitsmeliikmelise tiimi kohta ütleb: „Ja mitte ainult kinnisvaraarenduse poolel, vaid ka selles, kuidas tööstuslikke välisinvesteeringuid Eestisse tuua. Meil on meeletult suured kogemused: me teame, kuidas turundus toimub ja millised kanalid toimivad.“ Kuusmik ise ja veel kolm meeskonna liiget on IVIAs tegutsenud juba 13 aastat. Kuusmikule meeldib meeskonda kaasata, anda kõigile võimalus panustada ja vastutada. Iga inimene meeskonnas peab tema sõnutsi tundma, et ta on meeskonna liige ja tal on ka tugi olemas.

Kui mõni tehas saab valmis, siis see on see, mis hinge toidab.
Teet Kuusmik

Mis teda ennast aga motiveerib? „See, et on võimalik tegeleda projektidega, millel on suur sotsiaal-majanduslik mõju piirkonnale. Kui mõni tehas saab valmis, siis see on see, mis hinge toidab,“ räägib ta. IVIA on Kuusmiku jaoks ka võimalus teha selliseid ägedaid projekte, mida erasektoris pigem ei võeta suure riski tõttu tegemisse. Äriline tasuvus on tema sõnul ka nende projektide puhul võimalik, kuigi risk on palju suurem võrreldes näiteks mõne ärimaja projektiga Tallinnas. „Saavutusvajadus ja eneseteostus on minu jaoks kindlasti vedavaks jõuks,“ lisab ta. Eeskujudeks nimetab ta Indrek Neivelti, kelle suhtumine ja arusaamine maailmast ning majandusest kattub suuresti tema omaga, ja Kaja Kallast, kelle puhul ta toob välja protsesside juhtimise ja läbirääkimise oskuse ning kõrge pingetaluvuse.

Vabal ajal meeldib Kuusmikule rattasõit ja lumelaud, samuti jõusaal. Igapäevarutiinile on mõnus vaheldus ka see, kui saab külastada uusi riike, tutvuda nende kultuuriga ja hankida kogemusi.