Tehisintellekt vs inimene ehk kus toimetab AI ja kus inimene? Kas elukestev õpe?

Märkmeid veebiseminarilt „Tehisintellekt – tulevikutehnoloogia, mis kujundab maailma“ I osa

Tehisintellekt (ingl artificial intelligence, AI) aitab ja toetab, kuid inimene ei kao tema kõrvalt vähemalt tänase seisuga küll kuhugi. Milles ikkagi on kratt tubli ja kas teda peab pidevalt juurde õpetama?       

Olga Peresild (Essence Mediacom tegevjuht) kinnitab, et AI aitab vastu võtta ratsionaalseid otsuseid seal, kus andmed on emotsionaalsed. „Tehisintellekt aitab vabastada infotüki teatud emotsioonidest. Räägime, et turundus aitab edendada äri ja äri on pigem ratsionaalne tegevus, mitte puhtalt emotsioonide põhine.“

Suur tähtsus on ka andmete kvaliteedil. „Ükski mudel ei saa olla parem kui andmed, mida sa talle annad,“ rääkis Mailiis Ploomann (Elisa Eesti erakliendiüksuse juht, juhatuse liige). „Ei tohiks olla ootusi, et tehisintellekt tuleb ja teeb mu äri korda. Ta ei saa lahendada probleemi, mis ei ole lahendatav ja ei saa muuta su äri kasumlikuks, kui see pole seda.“

Mailiisi sõnul meeldib meile mõelda, et inimesed on oma töid tehes väga head, aga tegelikult see ei ole nii. „Me ei tea, kui halvad oleme enne, kui võtame kõrvale mingi mudeli, kes teeb neid samu asju. See on hästi aus tõde,“ rääkis ta. „Töölõigus, mis nõuab rutiinitaluvust, täpsust ja süsteemsust ning kus on oluline, et esimene ja näiteks 789 liigutus tehakse täpselt samamoodi ja sama kvaliteediga, on inimesed kohutavalt halvad. Inimesed ei tööta kogu aeg kõige kõrgema emotsiooni faasis. Automatiseerida on mõistlik asju, milles inimesed on halvad või mis on inimestele ohtlik.“

Kuidas on aga õpetamisega? „Suure eeltöö, kui hakkad mudelit majja tooma, teed ca 90 protsendi ulatuses ühe korra. See on kõige vaevanõudvam osa. See ei tähenda, et teed ta justkui valmis ja hiljem las toimetab. Maailm ei ole ju staatiline, ka ettevõte mitte,“ rääkis Mailiis.

Näiteks keelemudelite puhul muutub keel ju juba ainuüks ühe ettevõtte kontekstis. „Mõtleme ise välja sõnu ja termineid, tehnoloogia areng toob meile termineid, mida ei ole varem kasutatud. Sõnavarasse tuleb lauseid, sõnu ja väljendeid, mida varem ei ole olnud. Kui tegeled keelega, siis paratamatult tuleb sellega mingil määral ka tööd teha.“

Kus on ettevõtte poolt vaadatuna koht, kuhu põhiaur läheb? „Sa ise muudad ettevõttes protsesse. Kuna protsessid muutuvad pidevalt, tuleb seda otsa kogu aeg järele aidata,“ rääkis Mailiis.

„Meie töötame süsteemi andmetega, meil on visioon. Tahame jõuda ka selleni, et meil oleks Chat, kellelt küsida, et „kuidas mu hoonel läheb?“ ja sealt tuleb ka vastus. Või siis inimene helistab ja AI vastab,“ rääkis Siim Täkker (R8 Technologies* kaasasutaja ja tegevjuht). „Meil on veel väga palju teha. Ja see ei lõppegi ära. Meile on öeldud, et kui hakkate ise AI lahendust tegema, siis mõelge mitu korda, miks te seda teete.“

*Eesti firma töötab välja ja arendab hoonete tehnovõrkude tehisintellektiga juhtimissüsteemi Jenny. See võtab töötamiseks kasutusele suuremas hoones olevad umbes 40 000 mõõtepunkti, nii saab kõikide süsteemide tööd juhtida ennetava algoritmiga viisil, mis tagab hea sisekliima ja suure energiakokkuhoiu.