Tehnoloogiausku humanitaar Kristjan Maruste

Tehnoloogiat oma religiooniks pidava Kristjan Maruste põhitähelepanu on asjade internetile keskendunud COMODULE’il, kus tiim teeb midagi, mida keegi pole varem teinud. Aastal 2016 majandusajakirja Forbes tulevikutähtede hulka valitud 30-aastase mehe teekond inseneerias algas aga Tudengivormeli tiimi kaptenina. Kirjutab Kadri Kütt.

Kristjan meenutab, et humanitaarkallakuga Miina Härma nimelises keskkoolis õppides oli matemaatika tal nõrk, aga füüsika pakkus juba siis huvi. Isegi nii palju, et tekkis soov selles aines riigieksam teha. „Jõulupeol olin õhtujuhi rollis ja mäletan, et seal jagati füüsika olümpiaadi auhindu. Kui mulle võitja preemia anti, arvasid kõik, et see on nali. Käisin näiteringis ja olin kogu ülejäänud maailma jaoks väga humanitaarinimene.” Kristjan ise aga oli sellest valdkonnast küllastunud.

Juristist isa mõjutas teadlikult teist suunda valima, viies poja tehnikamuuseumi ja soetades koju laste entsüklopeediaid. Kristjan luges vaid neid raamatuid ja teda huvitas, kuidas miski töötab. „Mulle ei ole kunagi meeldinud asjad, mida teised inimesed on välja mõelnud. Juturaamatud ja filmid mulle ei meeldi, aga näiteks biograafiaid loen hea meelega.”

Kui Kristjan oli keskkooli eelviimases klassis, käisid külalised Prantsusmaalt tutvustamas Lyoni tehnikaülikooli. Prantsuse keele oskajana läks ta kohale ja sai inspiratsiooni, et koos tüdruksõbraga Lyoni õppima kandideerida. „Mu õpetaja Tiia Ševtšuk uuris oma pojalt, kuidas tema MIT-i (Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, toim) sisse sai ja lubas meile sellised soovituskirjad kirjutada, et me kindlasti Lyoni pääseksime. Sisse saades selgus, et teised pidid õppima pääsemiseks ka teste sooritama. Meie soovituskirjad olid aga nii head, et kooli esindajatel tundus piinlik meile katseid korraldada, kuna meie tase oli väidetavalt nii kõrge. See näitab, kui palju loeb, kui keegi sinu eest kostab.”

Elumuutev valik

Pärast keskkooli suunduski Kristjan Lyoni elama ja see linn on siiani tema lemmikute seas. Ülikool osutus väga konservatiivseks, loovust ja initsiatiivi vabal ajal erialaseid projekte teha ei toetatud. Lisaks ei võimaldanud hindamiskriteeriumid kellelgi väga häid tulemusi saavutada. Aasta möödudes otsustas Kristjan, et see õpe pole tema jaoks.

„Kuulsin Tudengivormelist ja otsisin Prantsusmaalt meeskonda, aga ei leidnud ühtegi. Tallinnas oli see aga olemas ja ma lendasin Eestisse tagasi ning astusin TTÜ-sse mehhatroonikat õppima. Läksin otsejoones vormelimeeskonna juurde ja siis algas minu elus täiesti uus etapp.”

Kristjan vedas Tudengivormeli tiimi alates 2009. aastast kokku kuus hooaega. Ta peab seda kõige praktilisemaks insenerõppe vormiks, mille tase on äärmiselt kõrge. Kristjani sõnul on Formula Student sarjas arendatavad autod valgusaasta ees sellest, mis toimub autotööstuses või vormel-E sarjas. Tudengid kasutavad kõige arenenumat elektrisõidukite tehnoloogiat. „2012. aastaks jõudsime meeskonnaga maailma absoluutsesse tippu. Lisaks Euroopale käisime ka Ameerikas ja Kanadas võistlemas. Tegelesin sellega kogu TTÜ-s õppimise aja ja see oli metsikult endasse tõmbav, aga sinna läks ka tohutult tööd. Osa meeskonnast vahetub igal aastal, aga mida kauem liikmed seal on, seda parem, kuna teadmus on siis alles. Mina ja mõned teised venitasime meeskonnas jätkamiseks ülikoolis ühe aasta juurde.”

Kristjani juhtimisel seadis tiim endale sisemised tähtajad ja töötas nõrkemiseni. Kokkuleppe kohaselt jätkus sama päev seni, kuni lõpuks mindi magama. Nii juhtuski ühel korral, et 1. aprilliks valmima pidanud auto saadi liikuma 3. aprilli hommikuks. Kristjan oli üleval 53 tundi ja magas seejärel 23 tundi järjest.

Neist aastatest on pärit ka paljud karastavad kogemused. Kristjan meenutab, et Ameerikas võistlusreisil käies oli tiimil vaja kolmeks nädalaks bussid rentida. Need olid aga kallid ja tiimi eelarve piiratud. Otsustati, et bussid ostetakse ja müüakse enne tagasitulekut maha. „Raha meil ei olnud ja igal pool, kus reisisime, magasime puu all või bussi katusel. Iga teine hommik algas sellega, et pargivaht tuli meid ära ajama. Seiklusi oli palju.”

Eestvedamise esimene proovikivi

Kristjan peab Tudengivormelit hindamatuks kogemuseks, kuna lisaks võidusõitmisele on see insenertehniline võistlus ja oma lahendusi tuleb teoreetiliselt kaitsta. Hindajateks on maailma tippspetsialistid: vormel-1 ja autotööstuse insenerid ning mainekate ülikoolide professorid.

Vormelimeeskonnas veetis Kristjan rohkem aega kui loengutes. Oma sõnul õppis ta sellest kogemusest eelkõige kolme asja:

*          Palju tööd tehes ja inimestesse uskudes on kõik võimalik. „2011. aastal oli võistlusel Austria meeskond ja meile tundus ebareaalne, et kunagi nende auto vastu saame. Kaks aastat hiljem olime samal võistlusel ja pääsesime finaali, nemad aga ei olnud enam meie konkurendid.”

*          Inimesi on võimalik motiveerida ka siis, kui sul pole selleks hoobasid. „Vormelis osalemise eest ei saa ainepunkte ega palka, tasu väljendub emotsioonides. Pidin mõtlema, kuidas motiveerida inimesi loobuma vormeli nimel rahast, tervisest ja ajast lähedastega. Sain aru, et juhina pean olema eeskujuks ja panustama entusiastlikult vähemalt sama palju või rohkemgi kui teised.”

*          Eestvedaja ja juhi rollis tuleb veenduda, et kõik saavad oma tööd teha. „See hõlmab töövahendeid ja -kohta, et kõik oleks selge ning hästi, aga kõik algab rahast. Tiimis oli minu ülesanne leida lisaraha ja meie vajadusi ning tegemisi põhjendada. See oli nagu start-upis – sa pead leidma investori, sul on alati vähe ressurssi, sul on kogu aeg kiire ja sa pead väga lühikese aja jooksul innovatsiooni tegema.”

Vormelitiimist start-upiks

COMODULE’i juured ulatuvad 2013. aastasse, kui valmis vormelitiimi esimene elektriauto. Selle tulemusena olid kõigil asjaosalistel elektroonikast head teadmised. Kristjan tegi ka oma lõputöö modulaarsetest robotiga ühendatavatest akudest. Ettevõtlusega alustamiseks jäid siis sõelale kaks ideed – asjade interneti tehnoloogia loomine ja paatide elektrifikatsioonisüsteemide arendamine. „Me ei olnud lõplikult otsustanud, aga kaldusime asjade interneti poole. Kandideerisime ärikiirenditesse ja saime Hiina Shenzheni, Berliini Startup Bootcampi ja Tallinna Startup Wiseguysi omasse. 2014. aasta augustis kolisime kolme asutajaga Berliini ja alustasime seal COMODULE’iga.”

Järgmisel aastal kaasatud investeeringu tulemusena tekkis start-upil võimalus inimesi tööle võtta. Tiim otsustas võõraste inimeste värbamise asemel tagasi Tallinna kolida ja ettevõttesse usaldusväärsed ning pädevad Tudengivormeli kaaslased kutsuda. „Siiani tahame sealt kõik head nupud ära noppida. See on lihtsalt nii tugev kvaliteedimärk, mitte ainult insenertehnilistes teadmistes, vaid ka meelekindluses ja töövõimes.”

Juhina on Kristjani soov hoida organisatsioon lapikuna, iga inimese arvamus on oluline. „Ma põhimõtteliselt ei tee otsuseid, kuna üks inimene ei ole kunagi piisavalt informeeritud. Otsused saavad olla ainult kollektiivsed. Olen Rootsi juhtimisstiili järgija, kus justkui valitseks otsustamatus, aga väiksemate riikide seas on nende majandus ja ühiskonna rahulolu maailmas esirinnas. Ma arvan, et küsimus ei ole mitte juhtimises, vaid tiime tuleb eest vedada või tagant tõugata.”

Ellujäämise kunstnikud

COMODULE’is tehakse midagi, mida keegi pole varem teinud. Tarkade peadega ühes toas istudes mõeldakse, mida edasi teha ja kuidas seda saavutada. Kindel stsenaarium ettevõttel puudub ja seetõttu pole võimalik ka arendusteenust sisse osta ehk sisemine kompetents on veelgi suurema tähtsusega.

Kristjani sõnul on ettevõtte arendamine olnud väga raske. Vormeli ehitamine oli justkui maratonijooks, ettevõtlus on pigem orienteerumine. „Mõlemas pead pikalt ja kiiresti jooksma, aga ühes pead kogu aeg ka vaatama, kuhu lähed. Valesse kohta joostes teed endale hoopis kahju. Vormelit ehitades oli selge, et vaja on ehitada kõige kiirem auto. Struktuur oli paigas ja tööd tuli teha ennastsalgavalt. COMODULE’is saab ehk vähema tööga hakkama, aga eesmärgi seadmine ja ettevõtlusrägastikus navigeerimine on keeruline.”

Start-upi juhtimine nõuab keerulisemaid otsuseid, kuhu investeeringutest saadud raha suunata ja kas fokuseerida toode kitsalt või pakkuda erinevaid lahendusi. „Meil oli küsimus, kas tegeleda rataste, mootorrataste, autodega või laevadega. Lisaks, kas tegeleda jagamismajaduse, sõidukite tootmise või lõppkasutaja toote poolega. Seda baas asjade interneti tehnoloogiat saaks paljudes kohtades kasutada. Oleme vaikselt ja otsustamata edasi läinud, katsetanud natukene ühte ning teist ja vaatame, kuidas läheb. See tundub mulle meie tugevusena, kuna kui mingis aspektis läheb halvemini, saame ennast ümber positsioneerida.”

COMODULE keskendub oma tugevustele, tehnoloogia arendamisele ja on valmisolekus maailma muutustega kaasa minema. Kristjani sõnul ei ole küsimus selles, kuidas õigeid otsuseid teha, vaid pigem selles, kuidas halvad otsused tegemata jätta. Iduettevõtlust nimetab ta kannatamise kunstiks, kuna labidaga kulla kaevamise asemel tuleb pidevalt ellujäämisega tegeleda.

Nõrkused on tugevused

Kristjan peab mehhatroonika haridust väga heaks, kuna see aitab mõista erinevaid tehnoloogiaid ja valdkondadevahelisi seoseid ning annab oskuse selle põhjal visiooni kokku panna. „See töö on mu lemmik. Ma ei pruugi kõigest teada, aga oskan õigeid küsimusi küsida ja inimesi avada. Minu tugevus ongi see, et minus on koos omadused kahest maailmast. Humanitaaride seas olen kehv humanitaar, aga imeinimene reaalainetes ja vastupidi.”

Pidevast enesetõestamisest ja hektilisusest Kristjan veel väsinud pole. Võtmeks peab ta tiimitööd ja ettevõttes valitsevat avatust. Kõik töötajad teavad, kui palju on raha COMODULE’i kontol, millised on müügiprognoosid ja kes on kliendid ning millised on probleemid. Avatud raamatuna toimimine vähendab isiklikku vastutust ja muudab ettevõtte tugevamaks.

COMODULE’i jaoks on täna suurim probleem elektroonikakomponentide saadavus. Elektroonika tootmine on terves maailmas kasvanud tohutu kiirusega ja kiipide ning takistite tootjad ei jõua kasvuga sammu pidada. Tulemuseks on justkui Nõukogude aeg – raha on ja tahaks osta, aga riiulid on tühjad. Sellest tulenevalt jäävad tooted tegemata.

Kristjani jaoks on tehnoloogia juures põnev see, kui palju on võimalik inimesi mõttetutest töödest vabastada ja seeläbi ühiskonna olemust muuta. „Näiteks põlevkivi tootmises töötava üle 2000 inimese ressurssi saaks suunata teistesse valdkondadesse, kui energiat tuulikutega toota. Loodan väga ka sisepõlemismootorite asendamisele ja täiselektrifikatsioonile. Tehnoloogiat peaks survestama nii palju, et kõikidest valdkondadest mõtetud tööd ära võtta.”

Usk tehnoloogiasse

Kristjan tunnistab, et ta ei usu jumalat, aga tema usk on tehnoloogia. „Ühiskonnas hinnatakse kultuuriinimesi, teadlasi ja arste, kuna nemad justkui viivad seda edasi. Üldise inimarengu mõttes võimaldavad nende töid ja tegemisi aga insenerid, kes on selleks vajalikud vahendid ja tehnoloogiad loonud. Usun sellesse, et insenerid on kogu inimarengu taga ja seetõttu on ka see valdkond minu jaoks väga põnev. Mulle tundub, et piltlikult on see nagu buss, mille roolis istub insener. Teadlane kallab kogu aeg vaikselt kütust juurde ja kogu ülejäänud seltskond on reisikaaslased. Insener keerab rooli ja määrab, mis suunas buss liigub.”

 

Vormel-1 à la tudengid

USA autoinseneride liit pani Tudengivormeli võistlusele aluse 1970ndatel, Eesti liitus võistlusega 2006. aastal. Tudengid projekteerivad ja konstrueerivad aasta jooksul üheistmelise võidusõiduauto ning võistlevad sellega teiste ülikoolide vastu üle maailma. Tänaseks võistleb vormelisarjas enam kui 700 meeskonna. Igal aastal ehitatakse valmis uus masin. Eestis on projekt jagatud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Tudengitele on vormelitiimi panustamine vabatahtlik ja õhinapõhine. Neli Eesti tiimi liiget on Kristjani initsiatiivi tulemusena tänaseks superauto Koenigseggi meeskonnas Rootsis.

COMODULE asjade internet

*          Ettevõte asutati 2014. aastal Berliinis GmbH-na, mille tütarettevõte on registreeritud Eestisse.

*          Ettevõtte idee on toetada emissioonivaba transpordi revolutsiooni läbi kergsõidukite digitaliseerimise.

*          COMODULE arendab asjade interneti tehnoloogiat elektriratastele ja elektrirolleritele. Toode koosneb riistvarast, pilveserverist ja mobiiliäpist.

*          Investeeringutena on kaasatud veidi vähem kui kaks miljonit eurot Eestist, Saksamaalt ja Ameerikast.

*          COMODULE kasvab hetkel väga kiiresti ja otsib häid talente enda meeskonnaga liituma.