
Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
Tulevik kaotab pangakaardid sootuks
Veel samal teemal:
Tavatarbimises võtab tulevikus pangakaardi funktsiooni üle käekell, sõrmus või muu ese. Konkurentide ees saavutavad eelise veebimüüjad, kes eelistavad pangalingi asemel nüüdisaegsemat maksekeskkonda. Lähemalt räägib Lennart Käämer. „Tulevikutrend on andmete salvestamine kindla kaupmehe platvormile,“ ütleb kaardimakselahendusi pakkuva Eesti ettevõtte EveryPay turundusjuht Merili Auser. Salvestatud kaardiandmetega on korduvmakseid Smart-ID või Mobiili-ID abil lihtne ja kiire teostada ja […]
Tavatarbimises võtab tulevikus pangakaardi funktsiooni üle käekell, sõrmus või muu ese. Konkurentide ees saavutavad eelise veebimüüjad, kes eelistavad pangalingi asemel nüüdisaegsemat maksekeskkonda. Lähemalt räägib Lennart Käämer.
„Tulevikutrend on andmete salvestamine kindla kaupmehe platvormile,“ ütleb kaardimakselahendusi pakkuva Eesti ettevõtte EveryPay turundusjuht Merili Auser. Salvestatud kaardiandmetega on korduvmakseid Smart-ID või Mobiili-ID abil lihtne ja kiire teostada ja see tähendab, et kaupmehele tekivad püsikliendid.
Globaalses plaanis saab rääkida sularaha maksete kõrval ka kaardimaksete märgatavast vähenemisest. See tähendab, et token’i-põhised maksed tulevad peale. „See on koodipõhine makseviis. Personaalse spetsiaalse numbrikombo saab lisada mistahes igapäevaselt kaasaskantavale esemele, näiteks sõrmusele või käekella sisse. Kui puutud kellaga vastu metroo või liinibussi piletilugejat, siis võetakse sealt vastav summa automaatselt maha. Lühidalt öeldes hakkab füüsilist pangakaarti asendama mingi ese – see funktsioon juba toimib paljudes riikides,“ kirjeldas Auser. Muidugi võib igale esemele panna oma limiidi, näiteks sõrmusele 10, kellale 50 eurot jne. Eestis on see mõne aasta kaugune tulevikumuusika.
EveryPay tegevjuhi Lauri Tederi sõnul muudetakse maksmist lihtsamaks ka wallet’ite abil, et poleks vaja pangakaarti ja/või kliendikaarti kaasas kanda: „Hea näide on mTasku. Paljud on kindlasti kuulnud Hiina imedest Aplipay või Wechat Pay, mis on füüsilised kaarditerminalid seal peaaegu välja suretanud. Nende kõikide lahenduste taustal toimub tegelikult kaardimaksetehing meile märkamatult, mugavalt ja turvaliselt.“
EveryPay uusim toode on LinkPay, mis on sisult lingipõhine makse. Kaupmees ei pea integreerima makselahendust oma kodulehele, vaid saab ise luua EveryPay portaalis makselingi. Selle saab panna nii kodulehele kui ka Facebooki või reklaamplakatile QR-koodina ning lisaks saata e-kirja, SMSi, sotsiaalmeedia chat’i või muus sarnase teenuse kaudu. Kui klient lingi avab, tuleb tal täita vaid maksevorm.

Pankadeülene makselahendus tõstab müüginumbreid
Praegu on ettevõtete seas levinud trend, et veebikeskkonnas kasutatakse maksesüsteemina pangalinki. Igal veebimüüjal on kodulehel otseviited pankadesse, kelle kaudu saab ostutehingut teha. Kuid MasterCard või VisaCard nupukesed tihti puuduvad või on maksevõimalustena toodud kuskil lõpus.
Selline olukord jätab välisriigi kliendi, kellel pole SEB või Swedbanki kontot, päris nõutusse seisu – ostusoov on, aga maksta ei saa. „Kuna meie ühiskond on globaalne ja ostja võib asuda kus tahes maailma otsas, ei tohi asi jääda kindla pangakonto puudumise taha. See tähendab kaupmehele kliendi kaotamist. Hädavariandina saab küll leida kellegi kolmanda, kellel on n-ö vajalikus pangas konto, aga see pole professionaalne ja klient loobub siis pigem ostust. Enamiku veebimüügikeskkonnaga ettevõtete käive tuleb välismaalt, mistõttu pankadeülene makselahendus aitab müüginumbreid kindlasti tõsta,“ rääkis Merili Auser. Teder lisas, et tegelikult oleks kõige mugavam, kui klient ei peaks mitte midagi tegema. Oma olemuselt on kaardimakseplatvorm nagu maksete taristu, mis võimaldab universaalselt maksmist nii müüja kui ostja jaoks automatiseerida ja mugavamaks muuta.
Ettevõtted peavad mõtlema, kuidas kliendi jaoks maksmine võimalikult lihtsaks teha. See loob suurema tõenäosuse, et ühekordsest ostust kasvavad välja korduvostud, miks mitte isegi igakuised. „Kui selliste teenuste juureks poleks maksmine automatiseeritud, siis juhtuks päris tihti nii, et klient unustab maksta. See toob omakorda müüjale kaasa palju tööd, et kliendiga kontakteeruda ja maksmata arvet meelde tuletada, pealegi võib vabalt juhtuda, et klient otsustab teenusest loobuda. Aga ettevõtetena me seda ju ei taha,“ sõnas Teder.
Kliendi andmed jäävad varjatuks
Kindlasti tekib kohe küsimus turvalisuse kohta. Auseri kinnitusel kannab EveryPay PCI DSS kõrgeima taseme turvatähist. See tähendab turvastandardit, millele teenus peab vastama, ja nõudeid, kuidas andmeid hoida, töödelda ja säilitada. EveryPay kaupmeeste kontekstis tähendab see seda, et nemad enda poolel (oma e-poes, maksesüsteemis) kaardiandmeid ei hoia.
Kokkuvõtteks
Selleks et tänapäeva trendidega kaasas käia, peavad ettevõtjad mõtlema, kuidas võtta kliendilt tüütu maksmise kohustus. Turul on olemas lahendused, kuidas see automatiseerida nii, et ettevõttel oleks rahavoo üle ka parem kontroll. „Tihti kardetakse, et kliendid tahavad oma kulusid kontrollida ja ise otsustada, millal arveid maksta. Aga kas sa teenuse pakkujana tahad, et klient otsustab, millal ta sulle maksab? Ära siis annagi kliendile seda võimalust – ta on tegelikult selle üle veel ka tänulik,“ lausus Teder.
Maksed muutuvad nähtamatuks ja teenuse üheks osaks. Ettevõtted, kes suudavad sellega kohaneda, saavutavad konkurentide ees eelise. „Kujuta ette, kui sa peaks maksma iga kuu oma Spotify teenuse eest. Kas Spotifyl oleks siis nii palju kasutajaid? Või taksoäpid. Väga mõnus on reisides äppe kasutada, sest pole vaja muretseda, et juht tüssab sind või ümardab tagasi antava raha enda kasuks,“ tõi Teder näiteid.