Urmas Ruuto: küberrünnakuks piisab kaugloetavast veemõõtjast

Ukraina sõda on toonud küberkuritegevusse uue hoo ja rünnakustrateegiad. NATO küberkaitsekoostöö keskuse tehnoloogiajuhi ja rahvusvahelise küberkaitseõppuse Locked Shields ühe korraldaja Urmas Ruuto kinnitusel teeb lisaks ilma asjade internet (ingl Internet of Things, IoT), mille tagajärjeks laieneb potentsiaalsete küberrelvade hulk.

Seekordne (18.-21. aprill, toim) õppus oli suurem kui kunagi varem – korraldajaid umbes 400, osalejaid suisa ligi 2600 inimest. „Lisaks traditsioonilistele IT-süsteemidele, oleme õppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaarsüsteeme. Sellel aastal olid nendeks täisfunktsionaalne 5G mobiilsidevõrk – tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja õhutõrjesüsteem,” loetles Ruuto, kelle  ülesandeks oli varustada õppus vajaminevate süsteemidega.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse (The NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, CCDCOE) üks olulisemaid ülesandeid on mõelda osalejate jaoks aasta-aastalt välja üha keerukamaid probleeme. „Treenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele suudavad ründajad nende süsteemid maha võtta,” tõdeb Ruuto.

NATO küberkaitsekoostöö keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, kusjuures peamise tõuke andsid Eesti riigiasutustele ja ettevõtetele pärast pronksiööd korraldatud massilised küberrünnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, õhu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal küberruumil ja sidevõrkudel. Urmas Ruuto kinnitusel on Ukraina sõda kasvatanud küberkallaletungide arvu, lisaks on muutunud rünnakute iseloom. „Varasemalt levis peamiselt väljapressimisskeem, kus häkker tekitas probleemi ja olukorra parandamiseks tuli talle maksta. Sõda tõi aga kaasa rünnakud, mille eesmärk on võimalikult palju elu häirida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus.”

Rutto sõnul on sellised rünnakud sihitud eelkõige Ukraina pihta, kuid mõju on palju laiem. „Kui Venemaa ründas sõja alguspäevil Viasati satelliidivõrku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja võrguühendus. Sama rünnak mõjutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit lõpetas töötamise.”

Ajal, mil paljud seadmeid kasutavad internetti, laieneb ka kahjutegemise ulatus. Ruuto teab rääkida juhtumist, kus ründavaks poleks olid kaugloetavad veemõõtjad. „Need on oma olemuselt väikesed arvutid ja nõrgalt kaitstud. Kui saada seda tüüpi seadmed kontrolli alla, võib häkkeril olla sadu tuhandeid bot´te, mis hakkavad näiteks mõnele veebilehele ummistusrünnakuid tegema.”

Sarnane kogemus on NATO küberkaitsekoostöö keskuse kodulehel ja seda eelmise aasta kevadest, kui toimus Locked Shields 2022. Ruuto sõnul ei olnud selles tegelikult suuremat traagikat. Palju hullem on, kui kokku jookseb mõni elutähtsat teenust pakkuv veeb. „Üldiselt on kenasti näha, kuidas rünnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii näiteks aktiveerusid häkkerid ka Narva tanki teisaldamise järel.“

Huvi 5G vastu toob palju tööd

Kuigi Locked Shields ja sügisel toimuv küberõppus Crossed Swords on NATO küberkaitsekoostöö keskuse aastasündmused, ei kulu sealsete tippekspertide kogu jõud ainult õppustele. Osa tööst moodustab n-ö erialastele päringutele vastamine. „Meie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile ülesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G võrk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G võimalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju päringuid ja ülesandeid just 5G kohta. Näiteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad isesõitvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune isesõitvate militaarsõidukite kolonn ja kasutab kõiki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusväärne see on,” rääkis Ruuto.

Viimase mõnekümne aastaga on telekommunikatsiooni valdkond drastiliselt arenenud. „1990ndatel sai telekommunikatsiooni õppida Tallinna Tehnikaülikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest ei õpetatud meile sel ajal suurt midagi. Kui mul avanes seoses magistriõpingutega võimalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal käis kolmanda mobiilside põlvkonna ehk 3G võrgu arendamise projekt, pidin hüppama täiesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnikaülikoolist väga hea tehnilise tausta – suutsin kaasa mõelda ja tuua lagedale oma mõtteid, mida katsetada. Meile öeldi juba ülikooli sisseastumisel, et siin te õpite õppima ja enamus tarkusi tuleb töises elus,” meenutas Ruuto.

Telekom ja IT aina enam seotud

Õppida on tulnud kogu elu ja ikka koos valdkonna arenemisega. „Rootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidevõrkude planeerijaks. Alustasin GSM võrkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO küberkaitsekoostöö keskuses on mul tööülesanded teised, tuleb sidevõrkude tundmine suureks kasuks,” tõdes Ruuto ja lisas, et IT ja telekom on kaks üha enam teineteisele lähenevat valdkonda.

„Kõik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti mõistma mobiilside võrgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine jõuab järjest uutesse niššidesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, põllumajandus, energeetikasektor.”

Urmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev tööpõld toovad juurde telekommunikatsioonist huvitatud noori. Tippeksperdi side oma kunagise ülikooliga on säilinud – ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni õppesuuna magistrantide lõputöid ja osalenud kaitsmiskomisjoni töös, teinud projektipõhist koostööd 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut võrgutehnoloogiate ja -teenuste õppekava. „Võrreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooniõpe muidugi kõvasti muutunud. Tegu on tänapäevase ja konkurentsivõimelise õppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis käib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et ülikool õpetab mõtlemist, on jäänud ja peab jääma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama tõde, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka tänapäeval: pärast ülikooli õppimine alles algab!”