Uus aasta: luban, et stabiilsust ei tule. Aga tänu sellele võib oodata õnnelikku aastat

Veel samal teemal:

Հեղինակ

Kas tead seda tunnet, kui korraga ei olegi enam kiire? Huvitaval kombel on tööde kuhjumine justkui Murphy teha: kas ei ole üldse tööd või on seda nii palju, et ei jõua ära teha. Siis mõtled, et tuleks ometi aeg, kus kõik oleks kontrolli all… Aga ma arvan, et kui see juhtub, sureksime igavusest maha. Stabiilsus […]

Üks kõnemees rääkis intervjuus praegusest ajast kui uuest normaalsusest. Ikka ja jälle nähakse möödanikku kui rohelist niitu ja rahumeelset lapsepõlve. Meisse on sisse programmeeritud võime unustada kõik negatiivne. Kuid sel nähtusel on ka kõrvalmõjud. Nimelt kohtab see, mida me minevikust ei mäleta või ei taha mäletada, meid just täna, siin ja praegu, olevikus. Tahan öelda, et mineviku valikud saavad olevikus alati avalikuks. Oleme ju praegu seal, kus me oleme, just eilse päeva otsuste tõttu. Nagu ütleb prantsuse filosoof Pierre Leroux: elu on tuleviku sissehingamine. Ebastabiilsuse loome oma ellu ise või teiste kaasabil oma valikute ja otsuste kaudu. Stabiilsus ei ole isegi üksikul saarel võimalik, ka seal tahab loodus kaasa rääkida näiteks vihma, lume või kõvema tuulega. Nii et olukord muutub pidevalt, nõudes inimeselt paindlikkust.

Psühholoog Henry Cloud räägib oma raamatus „The Law of Happiness”, kes õnnelikud inimesed on ja mida nad teevad. Stabiilsus on muide inimese õnne faktoritest kõige vähem tähtis. Nimelt näitavad uuringud, et ainult 10% meie õnnetundest, mis oleks ka jätkusuutlik, on seotud n-ö stabiilsuse tunnustega, nagu uus auto, maja, kindel töökoht ja rikkalik pangakonto. Auto vananedes soovime uut, kodu vajab remonti ja töökoht ammendub. Dr Cloud kirjutab oma isast, kes ütles talle: „Poeg, rahaga ei saa õnne osta. Aga sellega saad osta suure punase Cadillaci, millega võid seda otsima minna.” Cloud ütleb, et 50% õnnetundest sõltub meie sisemaailmast, nt geneetikast, iseloomust ja põhimõtetest. Ülejäänud osa õnnest on otseselt meie igaühe kontrolli all, sest see on seotud käitumise, mõtete ja teadlike valikutega igapäevases elus.

Stabiilsus on näiline, igasugusel tegutsemisel või ka tegemata jätmisel on tagajärg. Selleks aga, et me saaksime üle olla kõike valdavast hirmust, sest keegi ei tea, mis juhtub, kas juhtub ja millal juhtub, tuleks keskenduda arengule. Enda ja oma lähikondsete arengule. Uus aasta on näiteks hea aeg alustada aastapikkust isiklikku heategevusprogrammi. See on proovikivi. Kas võtad selle ette?

Luban, et stabiilsust ei tule, küll aga arengut, rõõmu ja rahuolu andmise ning tänulikkuse üle.

Loo autor Elari Tamm on juhtimiskoolitaja ja blogija.

Պիտակներ

#Elari Tamm #areng

Կիսվել

Uus aasta: luban, et stabiilsust ei tule. Aga tänu sellele võib oodata õnnelikku aastat

Նոր պատմություններ ուղիղ ձեր փոստին