Väike taibukas vend valvab me üle – see on KrattWorksi droon

Kratt vaatab kõrgelt ülevalt – ta (see) valvab, et mets ei põleks või tank ei tuleks – nii nagu ülesanne on antud. Eesti firma KrattWorksi uuenduslikud ja üsna haruldased masinnägemisega juhita lennuaparaadid lendavad kõrgel ja vaikselt, otsivad üles etteantud objekti ja edastavad selle kohta teavet lühikese eetriaja vältel. Elu näitab, et neid läheb vaja nii rahu kui sõja ajal. Kirjutab Ants Vill.

Värskeim uudis Eesti kaitsetööstuse alalt ongi kaitseinvesteeringute keskuse ja KrattWorksi vahel seitsmeks aastaks ning 15 miljoni euro mahus sõlmitud leping õhusihtmärkide valmistamiseks õhutõrjepataljonile. Droon Dart (viskenool – ingl k) sobib nii kuulipilduja, õhutõrjekahuri kui ka lühimaa õhutõrjerakettide sihtmärgiks. Varem on Eestis kasutatud sihtmärkidena Belgia ja Hispaania droone. Õhutõrjepataljon katsetas drooni Rutjal ja kiitis selle igati heaks.

KrattWorksi arendussuundade põhisõnavara hulka kuuluvad: masinnägemine, olukorrateadlikkus, tehisintellekt. Ja loomulikult: kõigel sellel on tiivad, KrattWorks arendab suure arengupotentsiaaliga piloodita lennumasinate baasil lennuvahendeid, nii multirootordroone kui ka traditsioonilisemaid, lennukitiibadega õhusõidukeid.

Olukorrateadlikkusega droone saab, nagu KrattWorks on edukalt tõestanud, kasutada väga tulemuslikult maastiku- ja metsapõlengute varajasel avastamisel, korrakaitse ülesannete täitmisel, metsa eksinud inimeste otsimisel ehk nii korrakaitse, pääste- ja tuletõrjeoperatsioonide tarvis.
Vaid kuu tagasi tutvustasid KrattWorksi insenerid Tallinna munitsipaalpolitseile, kes hakkavad droone igapäevases töös kasutama, nende kasutamise võimekusi.

Kotkapilguga kratid

„Kui vaadata laiemalt, siis saab meie masinnägemisega droone kasutada pea igal pool, kus on vaja kujunevat olukorda jälgida – olgu see siis näiteks turvafirmal oma valve all oleva objekti seirel või ka tuletõrjujatel või sõjaväelastel mingi piirkonna läbiuurimisel. Droone on lihtne juhtida, seda võib teha nii kohapealt kui ka mobiilside vahendusel ja droonil oleva kaamera pilti saab edastada üle mobiilside eemale kontorisse,“ tutvustab vähehaaval kuulsust koguva masinnägemisega drooni omadusi ja edusamme KrattWorksi üks asutaja, tegevjuht Mattias Luha. Tal on ettevõtluse alal mitmesuguseid kogemusi, drooniasjanduse ja hiljem siis ka firma loomiseni jõudis ta aga kaitseliidust tõusnud huvi tõttu.

„2014. aastal sai meil selgeks, et kaitseliidul on vaja n-ö silmi õhus, et oleks lennuvahend, millega saaks kaitseliitlased õppuse, aga ka lahinguolukorras informatsiooni ümberringi toimuvast, mida vastane/vaenlane teeb. Arendasimegi siis sellist väikese, 500-grammise lennuki teemat. Lendas kaugemale ja ka vaiksemalt, kui toonased multirootorid,“ meenutas ta.

„Alles hiljem võtsime suuna ka multirootordroonide arendamisele, siis juba koos masinnägemise ja tehisintellekti elementidega. Aasta oli 2018 – asutasimegi KrattWorksi. Kaitseliidu suund pole ka nüüd kõrvale jäänud, paljud meie meeskonnast on kaitseliitlased. Nüüd tegeleme juba ka kaitseväe tellimustega.“

Kindel valik: lennukitehuvi

„Meie praeguste projektide vundamendiks ongi masinnägemise tehnoloogia kasutamine ja tehisintellekti elementide rakendamine andemete analüüsil ning ka drooni praktilisel juhtimisel. Nii saab anda droonile korralduse skannida oma gimbal-kaameraga konkreetset, koordinaatidega määratud piirkonda ning otsida sealt masinnägemist rakendades etteantud kirjeldusega klassi kuuluvaid objekte – näiteks tuleleeki või soomusmasinat. Valik on lai, rakendusi lõputult,“ tutvustas peainsener Kristjan Möller KrattWorksi kõige universaalsemat drooni, 1,6-kilost ühemehe luureaparaati Ghost Dragon.

„Mis minusse endasse puutub, siis valikuid polnudki – minu siht on juba noorest peale olnud lennukite, mudellennukite ja hiljem igasuguste droonidega tegelemine. Käisin algul mudellennundusringis Tallinna huvikeskuses Kullo ja nii polnudki ime, et jätkasin pärast Reaalkooli bakalaureuseõpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonika erialal. Mul on ka lennundusinseneri magistrikraad Linköpingi ülikoolist Rootsis. Aga piloodipabereid mul ei ole kavas teha, olen hingelt ikka insener. Ja veel – KrattWorks tabas mu juba TTÜ teiselt kursuselt,“ rääkis Möller.

Lendav draakon leegitsevas taevas

„Ghost Dragon (viirastusdraakon – ingl k) on meil täiesti valmis toode. Lisaks mupoga seotud plaanidele on meil mitmed juba kasutuses, näiteks Moldovas ja Gruusias. Gruusias tegutseb meie droon DefSecIntel’i ehitatud kaugjuhitavas metsatulekahjude valvejaamas. See on jaam, mille tegevust ja kogutud teavet saab hallata distantsilt. Jaamas on meie ehitatud ainulaadne droonipesa, kus droon käib vahepeal ennast iseseisvalt laadimas. Kontseptsiooni tuum on, et droonidega saaks eemalt ja inimeste pideva kohaloluta hoida kontrolli all küllaltki suurt piirkonda,“ tutvustas Luha drooni, mis välitingimustes kasutamiseks mahub veidi suuremasse õlakotti.

„Üks selline on katse korras praegu ka Ukrainas. Näis, kui kasulikuks see tegelikus sõjaolukorras osutub. Oleme palju panustanud rootorisüsteemi mürataseme vähendamisele. Oma töökõrgusel, ca 120 meetri peal, pole seda enam maa pealt ei kuulda ega ka näha. Tööulatus on 4–5 kilomeetrit, lendab nii päeval kui öösel. Sobib suurepäraselt ka väikse üksuse luurevahendiks. Ja mis eriti oluline – selle juhtimine käib samasuguse puldiga nagu on arvutimängudel. Võib kindlalt öelda, et meil pole juba ammu vaja piloote, droonidega tegelevad operaatorid, nad võivad seda teha ka distantsilt, mitte ainult silmside kauguselt nagu varem oli üsna tavaline.“

Ghost Dragoni, aga veelgi enam KrattWorksi olukorrateadlikkuse ehk masinnägemise, tehisintellekti elementide liitmise tulemusel loodud võimekuse ulatusest annab tunnistuste demonstratsioon, mis toimus paar kuud tagasi tuletõrjemessil Californias. Kristjan näitas nii-öelda väliolukorras kohalikele tuletõrjejuhtidele, kuidas ta oma mobiiltelefoniga startis Männiku katseväljal drooni, andis sellele korralduse otsida objekte klassist „tuli“ ja kuidas Dragon paari hetkega leidis siinpool Atlandi ookeani ja väikest Läänemerd KrattWorksi meeste süüdatud metsatulekahju.

„Tegu oli muidugi tagasihoidlike õppeleekidega, mis tõusid paarist ämbrist ning spetsiaalselt liivaalale tekitatud põlevribadest. Ei midagi suurt, aga Kristjan sai USA läänerannikul näidata mobiiltelefonist otsepildis meie süüdatud leeke koos õppepõlengu koordinaatidega,“ meenutas Mattias Luha.

Vaata ka videot!

Kui nende tehnoloogia abil saaks avastada kasvõi kümnendikugi maailmas möllavatest metsa- ja maastikupõlengutest varajases faasis, siis päästaks tulekahjude kustutamine kogu maailma ühe protsendi jagu kasvuhoonegaaside heitest, looduse ja inimelude kaitsest rääkimata. „Suured turud on Euroopas näiteks Hispaania ja Portugal, kus tegutsevad siiani veel mehitatud tulevalvepostid,“ näitas Luha üht väga konkreetset ärisuunda.

„Rakendamise valdkondi piirab ainult see, kui palju arvutusvõimsust on võimalik konkreetse drooni pardale mahutada,“ lisas peainsener Möller.

Skaut räägib vähe, näeb palju

Praegu on lennundusfirmal, kes kuulub koos mitme tuntud drooniettevõtte, lennundus- ja tehnoloogiafirmaga Eesti lennundusklastrisse, arendamisel eriline iselendava luurelennuki projekt. „Lõplikku nime veel polegi, praegu on see Scout või Skaut. Lennuk on lihtne: neli lahtivolditavat kandevtiiba ja propeller. Skaudil on suur tööraadius, piiratud iseseisva tegutsemise võime. Seda on suure tegevuskõrguse ning väikese müra tõttu võimatu õhus avastada,“ rääkis Möller. Skaudi kasutamise teeb eriliseks, et seda saab sõidukile kinnitatud torust suruõhuga õhku lennutada (nagu allveelaevalt torpeedosid välja lastakse).

Kuna suurema osa ajast tegutseb lennuk kindlal maastikualal etteantud objekte otsides iseseisva lt, saab üks inimene ka mitut drooni korraga opereerida. Mis veelgi olulisem, kuna tehisintellekt toimib iseseisvalt ja töötleb andmed, on maale edastatava info mahud väga väikesed. Nii pole vaja head ega ka isegi mitte pidevat sidet. Mobiilside asemel on võimalik kasutada näiteks kuuel sagedusel töötavat raadiosaatjat. „Lennuk tuleb vaid siis ja väga lühidalt eetrisse, kui on olulist infot edastada. Sellise ülilühikese seansi järgi on Skaudi raadioluureseadmetega väljapeilimine ja allatulistamine, aga ka segamine või koguni elektroonilistee ründevahenditega allakukutamine võimatu, liiatigi on ju lennuk kogu aeg liikumises,“ märkis Mattias Luha.

„Mis hindadesse puutub, siis on meie droonid tavalistest muidugi märksa kallimad. Põhiosa on selles elektroonikal, tehisintellektil, kaamerasüsteemidel ja sensoritel. Samuti ka sellel, et oleme nende lennuomadusi parandanud, mürataset kõvasti kärpinud. Nagu ikka arenduse puhul, on meie droonid peamiselt väiketootmise tulemused: kui asi läheb masstootmisse, siis lähevad ka hinnad alla, töötame sel suunal,“ rääkis tegevjuht Luha. „See masinnägemise arendamine on element, mida on maailmas väga vähe ja mida loeme praegu oma kindlaks konkurentsieeliseks. Selles vallas on seni edukaid tegutsejaid väga vähe, Euroopaski vaid paar arvestatavat firmat peale meie,“ lisas ta.

Värskeim märklaud sihikul

„Meie meeskond on väga mitmekülgne, tegutseme mitmes lennuseadmete valdkonnas. Viimati olime edukad Eesti õhutõrjepataljoni sihtmärgi hankes. Õhukaitse vajab lendavat treeningvahendit, mida lasta alla kahuri või ka õhutõrjerakettidega. Meie loodud treeningvahend, väikelennuk Dart (viskenool – ingl k) on ühekordse kasutusega, sest selle saatus on olla puruks tulistatud. Nii peab see olema üsna odav, lihtne ja samas küllalt kiire ning töökindel. Rohkem mehhaanika- kui riistvaraprojekt. Autonoomne, lennukaugus kuni viis kilomeetrit, lennukõrgus ca kaks kilomeetrit. Disainisin selleks bensiinimootoriga vaidtiiva, kuna seda on odavam toota kui traditsioonilist lennukit. Bensiinimootor on purukslaskmise korral keskkonnasõbralikum, kui seda on liitiumakud. Tiibade puhul kasutame lennunduse vana traditsioonilist materjali vineeri,“ kirjeldas ta KrattWorksi lahendust. „Võitsime hanke, just nüüd tegime õhukaitsele ka demonstratsioonlennu. Õhukaitsjad võtsid meie lennuki hästi vastu,“ avaldas peainsener Möller heameelt.

Sihtmärgidrooni video!

Kui sai lõpetuseks küsitud, kui kaugele on KrattWorks viie aasta pärast jõudnud, vastas tegevjuht Luha: „Näeme sel alal üldse ja seejuures ka meil endil väga suurt kasvupotentsiaali. Ühelt poolt tsiviilsektoris juba lihtsalt seetõttu, et kui droonid piisavalt targaks arendatakse ning neile pidev mobiilsideühendus tagada, on nendega võimalik opereerida väga soodsalt, isegi poole soodsamal. Teiselt poolt, nii kurb kui see ka pole, on Venemaa täismõõduline sõda Ukrainas loonud praegu sellistele ettevõtetele nagu meie oma, väga palju võimalusi.“