Äge hambaäpp ehk kuidas uuendusmeelne hambakabinet kliinikuks kasvas

2002. aastal oma pisikest hambaravikabinetti avades ei mõelnud Kaja Kiige, et 14 aastaga kasvab sellest välja terve kliinik. Ja võta sa kinni, kas suuremat mõju selles mängis abikaasa Hendriku julge visioon või mehe otsus panustada innovaatilistesse lahendustesse. Sakala Hambaravi vaatavad lähemalt Mari-Liis Ahven (Optimist Public) ja Eveli Paalberg (Optimist Public).

Kui vaadata hambaravifirmasid lähemalt, näeme üht – peamiselt tegutsevad hambaarstid mikroettevõtetena, kes jagavad aega patsientide ravimise ning ettevõtte majandamise vahel.

Kõik see oli nõnda ka väikefirmas Kaja Hambaravi… kuni 2011. aastani, mil seni ettevõtmist vaid pereliikmena toetanud Hendrik Kiige hambaarstide tiimiga liitus ning igapäevaselt firmat kui äriüksust juhtima hakkas. Hambaarstidest eraldi seisev tegevjuht nägi ka pikaajalisemat visiooni ning tulemused ei lasknud end kaua oodata. Hendriku juhtimisel on töötajate arv kasvanud viie aastaga kuuelt kolmekümnele ning klientide arv 1500-lt juba 9000-le. Alati on võimalik kasvu veelgi enam forsseerida, aga see ei ole eesmärk omaette. Meie jaoks on oluline, et kasv ei mõjutaks negatiivselt ettevõtte võimet teenida tulu ega mõjutaks ebasoodsalt organisatsiooni sisekliimat ja igapäevast toimimist. Need on tavapärased probleemid kiiresti kasvavate ettevõtete arengus.

Ettevõtte kasvule on kaasa aidanud nii eristumine kui ka uuendused, mis pole otseselt meditsiiniga seotud. „Kuna veel kolm-viis aastat tagasi olid IT-lahendused ja strateegiline ärijuhtimine hambaraviettevõtetes enamasti tume maa, siis nägime, et saame süsteemi omalt poolt muuta. Mõtlesime laiemalt kui vaid ravivõimaluste arendamine,” selgitab Hendrik.

Juba 2010. aastal tuldi välja järelmaksuga. Pidades silmas tänapäeva patsiendi vajadusi, tegi ettevõte juba sama aasta lõpus esimese online-broneerimissüsteemi. Selle abil oli võimalik jälgida arstide vabu raviaegu ja ise sobiv aeg broneerida. Uuendusi tehti veelgi, näiteks kinkekaardid, mida Smartpost kohale toimetas, või maksevõimalus bitcoiniga.

Kõige krooniks aga sai hambaraviäpp ehk mobiilipõhine arstiaja broneerimissüsteem, mis tõstis kliiniku möödunud aastal Eesti ettevõtlusauhindade aasta uuendaja nominendiks. Äpp oli tollal maailmas lisaks veel ka täiesti ainulaadne. „Eestis on ravijärjekorrad üldiselt väga pikad, aga meie äpp võimaldab muu hulgas kiiremini arsti juurde aega saada, andes teada, kui tal vabaneb mõni varasem aeg. Tänu sellele on probleemid hammastega väiksemad, mis omakorda tähendab patsientidele suurt kulude kokkuhoidu,“ ütles Hendrik.

Eriti positiivselt on nutikate rakenduste suhtes meelestatud nooremad, Y- ja Z- generatsiooni esindajad, kelle hulk on nüüd Sakala patsientuuris ka kasvanud. Noored on nutikate arendustega juba nii harjunud, et peavad neid iseenesestmõistetavaks ka tervishoiuteenustes. „Nad on tõesti nutikate arendustega juba nii harjunud, et peavad meeldetuletusi, mugavat ülevaadet ootenimekirjast ning chat’ist loomulikuks,” ütleb Hendrik. Kui mujal maailmas on sarnased tehnoloogiad meditsiinis tema sõnul juba varsti eilne päev, siis meil suuresti alles homne.

Õnnelik arst, õnnelik patsient

Kuigi uudsete lahenduste kasutuselevõtt on teatud konkurentsieeliseks turul, rõhutavad nii Kaja kui Hendrik, et teenuse kõrget kvaliteeti ei oleks võimalik tagada, kui poleks pühendunud kolleege. „Seda, kas töötaja on õnnelik või mitte, on kohe näha. Seega teeme omalt poolt kõik, et nii arstide kui ka assistentide töö pakuks neile eneseteostust ja rahulolu. Tahame, et iga arst leiaks sobiva suuna, olgu selleks töö üldraviarstina või ühele valdkonnale spetsialiseerumine,” räägib Kaja. Hendrik lisab, et innustav õhustik, inimlik tööaeg ja toetavad kolleegid teevad kliinikust justkui teise kodu, kus otsuseid võetakse vastu kogu kollektiivi kaasates. „See kehtib nii majanduslike plaanide, näiteks innovaatiliste seadmete ostmise kui ka personalivalikuga seotud otsuste puhul,” rõhutas Hendrik.

Igakuiste koosolekute n-ö asjalike teemade kõrvale lõi Hendrik ka hoopis menukama rubriigi „Kiida tublit kolleegi”. Kiiduväärseks asjaks võib olla mõne patsiendi keeruline ravi uue innovaatilise aparatuuriga, jooksuvõistlustel osalemine vabal ajal või hoopis kliinikus ärevust tekitanud ebareaalselt suure lillesülemi saamine salapäraselt austajalt. „Väikeste asjade märkamine aitab hoida positiivset atmosfääri ja tugevdada tiimivaimu,” räägib Kaja.

Kolleegide positiivne meelestatus kandub üle ka patsientidele, sest enamik Sakala Hambaravi klientidest on püsikliendid, kes käivad nende juures hammaste kontrollis ja ravis. Seejuures on üheks oluliseks kvaliteedijuhtimise ja -tagamise mõõdupuuks just patsientide iga-aastane tagasiside.

Hendriku sõnutsi lähtub ta tegevjuhina sellest, et ükski kvaliteedijuhtimissüsteem ei saa iseseisvalt juhtida inimesi ning ei tohi seada tagaplaanile omavahelist suhtlemist ega lahenduste leidmist probleemidele. „Oleme ka ise aeg-ajalt patsiendid ning püüame ettevõtte arendamisel sellest lähtuvalt otsustada, kas mina tahaks, et mind patsiendina nii ravitakse; kas see on parim võimalik lahendus,” selgitab Hendrik, tuues välja vaid mõned küsimused, mida arstid endalt küsivad ja mille alusel nad otsuseid langetavad.

Quo vadis, Sakala Hambaravi?

Täna mõeldakse selles firmas veelgi julgemalt. Me usume, et meil on veel põnevaid mõtteid, kuidas kliinkut edasi arendada. See, et järgmisel aastal taas kordades avaramatesse, Kotka Tervisemaja ruumidesse liigutakse, on ühe suure unistuse täitumiseks täiendav samm. „Kõiges, mida teha, peab olema tugev annus ambitsiooni ja julgust, sest ainult niimoodi on võimalik nii kliiniku kui ka kollektiivi eesmärke saavutada,” ütleb Hendrik.

„Me usume, et lähiaastail koondub Eesti meditsiin järjest rohkem tervisekeskustesse. See aitab raviteenustel tõusta täiesti uuele tasemele, muudab patsientidele pakutavad teenused laiapõhjalisemaks, mugavamaks ja soodustab teenuste eksporti lähiriikidesse.“

***

Uus hammas kahe tunniga

Uude tehnoloogiasse investeerimisel on firma olnud pigem konservatiivne, lähtudes põhimõttest, et see peab ära tasuma nii patsiendile kui firmale. Aga suuremal kliinikul on ka suuremad võimalused ning näiteks 3D-röntgeni kõrval on kliinikus selle aasta algusest kasutusel ka CAD/CAM-täissüsteem, mis võimaldab valmistada hambaravikabinetis kohapeal uue hambakrooni.

Asendushamba panek käib nüüd nõnda:
• Pärast taastatava hamba ettevalmistamist pildistab hambaarst suus oleva hamba üles spetsiaalse 3D-kaameraga.
• 3D-pildi alusel luuakse seadmes virtuaalne hammaste 3D-mudel, millest hambaarst kujundab tarkvara abil taastamisele kuuluva hamba või selle osa (krooni, laminaadi, panuse jne).
• Taastamisele kuuluv hammas freesitakse keraamikaplokist kohapeal valmis automaatse ja ülitäpse freesmasina abil.
• Pärast hamba või selle osa valmimist paigaldab hambaarst selle patsiendile suhu, taastades hamba õige kuju.
• Eeldusel, et eelnev ravi on lõpetatud, on selle tehnoloogia abil võimalik hammas taastada umbes kahe tunniga ja üheainsa visiidiga.

***

Partnerid nii kodus kui tööl

Sakala Hambaravi omanike Kaja ja Hendriku töö- ja eraelu on tihedalt seotud. Kuna tööl olles nad enamasti ei kohtu, sest Kaja tegeleb ravikabinetis arstitööga ja Hendrik ettevõtte juhtimisega, siis juhatuse koosolekuid on nende hinnangul kõige efektiivsem pidada töölt koju sõites. Kodutee on parajalt pikk, et neid teemasid isekeskis arutada.

Oskust tööl ja eraelus vastavaid rolle võtta ja säilitada tõendab ka teadmine, et pereettevõttes töötab kolmaski liige – Kaja ema. „Meie rollid on tööl hoopis teistsugused, mistõttu nii mõnigi kolleeg saab alles tükk aega hiljem teada, et administratsiooniga tegelev majahaldjas on minu ema,” räägib Kaja mudelist, mis võiks nii mõnelegi pereettevõttele eeskujuks olla.