Aitab 20. sajandis elamisest! Moodne kodu on nutikodu

Kui eelmise sajandi alguses lõpetati nurga taga käimine ning elamutesse jõudsid tualetid ja moodsad pesemisvõimalused, siis mis võiks olla 21. sajandil see revolutsioon, millega meie kodune majapidamine nüüd veel mugavamaks ja kaasaegsemaks muutuks? See asi võiks olla täiesti vabalt nutikodu. Kirjutab Kaido Einama.

Nutikas kodu oli tõesti veel kümmekond aastat tagasi kallis ja pigem luksuslik lisa mõnesse suurde villasse, milleta sai ka väga hästi hakkama. Eks saab nüüdki, kuid mitmed nutika kodu lahendused on läinud nii odavaks ja mugavaks, et kaaluvad juba pigem üles tavalise kodu lahendused, andes lisaks võimaluse energiat ja aega säästa ning elu palju lihtsamaks muuta.

Kuidas sulle meeldiks, kui sa oma uues kodus ei pea enam seinalülitite juurde mööda seina juhtmeid vedama, kuna nutikad lülitid võib „kleepida“ ükskõik kuhu juhtmevabalt? Või et kodust eemal olles saaksid iga pistikupesa või lampi lülitada oma mobiilist, panna näiteks sauna sooja või lubada kulleril paki eesruumi jätta?

Nutika kodu alus: kõik on võrgus

Tark kodu algab sellest, et kõik vajalikud seadmed ühendatakse võrku. See pole arvutivõrk, mille jaoks peaks jälle kaableid seina sisse vedama. Vahepeal on vaikselt arenenud Asjade Internet, mille võrke iseloomustab väga väike energiatarve, nii et juhtmevabad koduseadmed saavad ilma toiteta töötada aastaid väikeste nööpakude pealt. Sellised seadmed võivad olla seinalülitid, temperatuuriandurid, lekke- ja niiskuseandurid, asendiandurid ja nutikad lülitid.

Koduautomaatika tähendab seda, et võime võrgus olevatele seadmetele anda käsklusi ja seadistada käituma vastavalt ettenähtud ülesannetele. Enamus moodsaid targa kodu lahendusi toetavad ka häälkäsklusi mõnelt tuntud virtuaalassistendilt, näiteks Amazon Alexalt või Google Assistantilt, kuid siis tuleb nendega rääkida inglise keeles.

Nutikasse koju võib olenevalt platvormist ühendada kõikvõimalikke erinevat liiki koduseadmeid: seinakontakte, valgusteid, kellasid, kõlareid, uksekelli, valvesüsteeme ja nende andureid, valvekaameraid, kardinamootoreid, boilereid, ahje, külmkappe jne. Kõiki neid juhib tavaliselt üks keskus, mis on mõne juhtmevaba võrgu standardi abil ühenduses kõigi koduseadmetega – näiteks WiFi abil (reeglina need seadmed, mis saavad toidet elektrivõrgust) või eriti madala energiatarbega Zigbee või Z-Wave´i võrgus. On olemas katusteenuseid, mis ühendavad erinevaid võrke ja standardeid, et saaksid näiteks erinevate tootjate seadmeid samas kodus kasutada. On ka pilveteenuseid, mis aitavad luua juhtimiseks vajalikke käsujadasid, kui targa kodu keskseade ise ei ole piisavalt tark.

Fibaro – võimalusterohkeim nutikodu

Eestis on üks pikaajalisemaid ja kõige suurema valikuga varustusega nutikodulahendusi Fibaro. See töötab Z-Wave võrgus, mis on üks vanimaid Asjade Interneti standardeid ja mille jaoks leidub enam kui 2300 erinevat seadet. Tegemist on nn mesh-võrguga ehk kõik need seadmed, mis on vooluvõrgus, hakkavad ise omakorda tugijaamadeks, laiendades ja muutes Z-Wave juhtmevaba võrku töökindlamaks. Akuga väiksemad andurid ja seadmed aga suudavad võrgus olla aastaid sama patareiga.

Fibaro keskseade on küll üsna kallis (odavaim mudel ca 280 eurot, kallim 600 eurot), kuid lubab ühendada kuni 230 seadet.

Seadmete valik on tõesti aukartustäratav. Võid ühendada kõike alates näiteks nutipistikutest (väikesed vahelülid seinakontaktis), mis muudavad need mobiiliga juhitavaks ja programmeeritavaks. Näiteks lülitad sisse radiaatori, kui toa temperatuuriandur annab teada liiga madalast temperatuurist, paned põlema õuevalgustuse, kui väline valgusandur registreerib pimeduse saabumise jne. Võid kasutada ka rakendusega juhitavaid välisukse lukke, kaameraid, mis vaatavad ukse taha siis, kui keegi sinu äraolekul uksekella vajutab jne.

Teenus kasutab Fibaro enda tasuta pilvelahendust ja midagi lisaks maksma ei pea. Selle pilveteenusega võib mobiilist oma kodu juhtida samamoodi, nagu oleksid ise kodus.

Seadistamine on jõukohane ka tavainimesele, kuid insenerile pakub siin palju lisavõimalusi mitmesuguste keerulisemate algoritmide ja põhjus-tagajärg tegevuste koostamine. Mida targemalt nutikodu seadistada, seda säästlikum ja mugavam seda on kasutada.

Aqara – nutikodude Apple

Hiinas toodetav Xiaomi omanduses Aqara on nii disainilt kui tööpõhimõttelt üsna Apple´i toodete sarnane ja seega pole üllatav, et see targa kodu lahendus töötab Apple HomeKit´i platvormil.

Nutikodu keskuseks sobib Aqara Hub ja see pole üldse kallis – vaid ca 40 eurot. Kasutatav võrgustandard on Zigbee, mille jaoks on Z-Wave´ist veelgi rohkem seadmeid – ligi 2500. Keskseade ühendub kodusesse WiFi võrku ja teiselt poolt juhib ka kõiki Zigbee võrgus olevaid seadmeid.

Aqara Hub-iga saab juhtmevabalt ühendada erinevaid andureid ja lüliteid ning neid mobiiliga juhtida ja seadistada. Näiteks võid Siri seadistada nii, et häälkäsklusega „I´m Home” lülitatakse sisse kogu maja laevalgustus. Kui oled lisaks ostnud nutika lüliti, nutika seinakontakti ja temperatuurianduri, siis võid juhtida juhtmevaba kaasaskantava nupuga seinakontakti või laevalgustit, temperatuurianduri võid aga HUB´is seadistades siduda mõne põrandakütte releega, et hoida toas ettenähtud temperatuuri. Ukse- ja aknaanduritega võid ühendada alarmi, mis kodust ära olles teada annab, kas keegi on uksi või aknaid avanud. Mõnele valvatavale kodumasinale, kasvõi muruniidukile kuuris võid aga kleepida juhtmevaba asendianduri, mis saadab kohe teate, kui keegi öösel näiteks üritab muruniidukit minema viia.

Laevalgusteid ja seinakontakte ei peagi nutika Aqara süsteemi paigaldamisel vahetama, sest olemasoleva elektrivõrguga saab hakkama. Näiteks laelambi jaoks on vaja vaid toidet ja lambikuplisse saab keerata nutipirni, mis suhtleb targa kodu keskusega juhtmevabalt. Võid pirni heledust ja tooni reguleerida nii mobiilirakendusest, spetsiaalsest juhtpuldist või ka igale poole toas kaasa võetavast juhtmevabast lülitist. Senine juhtmega seinalüliti muutub siis kasutuks.

Aqara keskusele on ühilduvaid seadmeid vähem, sest toode vajab Aqara ja Xiaomiga ühilduvaid lisasid, aga sealgi on valik üsna piisav: erinevad puldid, pirnid, laualambid, isegi robottolmuimejad, temperatuuri-, niiskuse- ja asendiandurid on kõik võrku ühendatavad ja programmeeritavad midagi koos tegema.

Zigbee võrgus töötavad näiteks ka Philipsi nutipirnid, Samsungi ja Apple´i nutika kodu seadmed külmkappideni välja ning IKEA lambid ja muu nutikodu tehnika.

Tuya paneb kõik omavahel rääkima

Paljud üksikud nutikodu seadmed, millel pole eraldi keskust, töötavad avatud Tuya platvormil. Näiteks võid osta omale hulga nutikaid seinakontakte, ilma et peaksid keskset juhtimiskeskust hankima ja need suhtlevad juba koduses WiFi võrgus ja läbi pilveteenuse ka mobiiliga. Saad lisada nutipistikuid nii palju kui tahad, neid mobiilist või Tuyaga ühilduvatest lülititest sisse-välja lülitada, programmeerida kindlatel aegadel või mingite andurite näitude põhjal sisse-välja lülituma ning luua koduautomaatikalahendusi, mis tegutsevad iseseisvalt. Näiteks mobiilirakendus võib vastavalt sinu kodu asukohale päikesetõusul ja päikeseloojangul õuevalgustust või kardinamootoreid sisse-välja lülitada.

Näiteks 10-eurosed nutipistikud võivad olla nii kompaktsed, et need seina ühendatud kodumasinate ja pistikupesade vahel välja eriti ei paistagi. 2 kW ühendust välja kannatava seadme võid panna kasvõi sauna elektrikerise juurde (kuiva kohta), et vajadusel enne kojujõudmist aegsasti saun üle mobiilivõrgu sooja panna.

Sellesse võrku saab ühendada seadmeid, mis töötavad WiFi-, Zigbee kui Bluetoothi võrgus. Riistvaratootjad kasutavad heameelega vaba Tuya platvormi, et oma seadmeid koduvõrku ja pilveteenusesse ühendada.

Infrapunaserver ühendab targa koduga kõik puldiseadmed

Targa kodu jaoks on mõistlik muretseda veel üks nutikas lisaseade – infrapunaserver. Näiteks Aqara keskuse jaoks sobiv 22-eurone Xiaomi infrapunaserver oskab ära õppida või andmebaasist leida kõik uuemad ja vanemad puldiga juhitavad koduseadmed – telerid, konditsioneerid, õhksoojuspumbad, lambid, muusikakeskused ja elektrilised rulood, mida saad samast kodurakendusest juhtima hakata nii, et ühtegi pulti pole vaja. Infrapunaserver saab käsklused üle WiFi nutitelefonilt või enne programmeeritud seadmetelt ettemääratud tingimustel ja kiirgab võimsamat infrapunasignaali kui puldid üle kogu toa. Selle seadme peab panema tuppa kuhugi kesksele kohale, kust kõik koduseadmed näha oleks. Lisaks muidugi avaneb võimalus ka automatiseerida kõike – näiteks juhtida oma muidu võibolla mitte nii tarka konditsioneeri mõne temperatuurianduri näidu järgi või panna muusikakeskuse hommikuseks äratuseks mängima. Või kui oled kuumal suvepäeval kodust eemal ja vaatad, et mõne tunni pärast oleks kodus vaja jahedat tuba, saad mobiilist konditsioneeri kohe sisse lülitada.

IFTTT – kui on nii, tee seda!

Targa koduga seoses on olemas veel üks huvitav pilveteenuste teenus – IFTTT, mis otsesõnu tähendabki „If This, Then That“ ehk „kui on nii, tee seda“.

Selle teenusega saab lisaks oma nutika kodu seadmetele ühendada terve hulga tuntud teenuseid: kui peaks tahtmine tulema, siis miks mitte näiteks Gmaili postkasti kirja saabudes elutoa laelambi värvust korraks siniseks keerata. Või võtame näiteks mõne natuke nutikodukaugema teema – kui märgid Youtube´is mõne video lemmikuks, siis võid IFTTT rakenduse seadistada selle märgitud video muusika lisamiseks omale Spotify lemmikutesse – see on näiteks üks juba valmis tehtud teenus. Või määrad ära, et sinu Androiditelefon, mis ööseks on hääletuks pandud, üles ärgates uuesti heli sisse lülitaks. Võimalusi erinevaid pilveteenuseid ja targa kodu seadmeid omavahel suhtlema panna, kui üks midagi teeb, on lõputult.

Kui sul on kaks üksteisega mittesuhtlevat nutika kodu seadet erinevatelt platvormidelt, aga IFTTT suudab mõlemaga suhelda, siis ongi leitud puutepunkt, kustkaudu erinevad standardid omavahel ühendada.