Auve Tech arendab juhivaba sõidukit

Spin-off ettevõtte Auve Tech eesmärk on valmistada maailma parim autonoomne viimase miili sõiduk, mis võiks toimida nii aku kui kütuseelemendiga ja leida ka toimiv ärimudel. Kolme aasta sisse mahuvad testsõidud Eestis, Soomes ja Kreekas, tulevikuplaan on isesõitva legaalse sõiduki valmimine ja liiklusesse toomine. Kirjutab Paavo Kangur.

„Meie eesmärk on valmistada maailma parim autonoomne viimase miili sõiduk ja hakata neid rentima ning müüma. Viimase miili sõiduk tähendab seda, et auto opereerib kinnistel aladel sadamates, tehastes, loomaaedades, muuseumides ja elukvartalites. Tihedas ja kiires liikluses seda aga ei kasutata,“ kinnitab Auve Tech OÜ tegevjuht Johannes Mossov. 

Mais 2017 allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikooli tollane rektor Jaak Aaviksoo ja Silberauto juht Väino Kaldoja lepingu autonoomse sõiduki valmistamiseks, kusjuures unikaalne kere pidi valmima Silberautos ja elektroonika eest vastutasid ülikooli spetsialistid. (Inseneeria juuli/2017)

Projekt oli paljulubav ja järgnevalt asutati spin-off ettevõte Auve Tech, et muuta idee toimivaks ärimudeliks. 2019. aastal alustati Euroopa Horizon 2020 projekti FABULOS raames auto arendamist eesmärgiga jõuda nendega tänavaliikluse valmiduseni. Üks auto müüdi Soome tehnoloogia uurimiskeskusele VTT (Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy).  

Kuhu on nüüdseks jõutud? Aastal 2020 lisandus meeskonda hulk noori ja tublisid inimesi ning autot katsetati nii Ülemiste Citys kui ka Soomes Tamperes ja koguni Kreekas. Nüüd jätkatakse eesmärgiga valmistada isesõitev legaalne sõiduk ja tuua see reaalsesse liiklusse. See auto oleks ühistranspordi pikendus vaikses aedlinnas, näiteks Kakumäel või ka Peetris.

„Soomlased olid tootega väga rahul ja Tamperest saime ka ülikasulikku tagasisidet. Nende erisoov oli asendada autos inglise keel soome keelega ja see sai ka ellu viidud. Nad olid kasutanud ka prantsuse päritolu autonoomseid autosid (EasyMile) ja oskasid sellest tulenevalt sõidukeid võrrelda,“ räägib Mossov. 

Praegu on firmal viis masinat ja 2021. aasta alguseks peaks neid olema juba kümme. 

Kuhu juhivaba sõiduk sobib?

Avalikel teedel, kus on lubatud kiirus 50 või 70 kilomeetrit tunnis või näiteks Tallinnast Tartusse Auve Techi arendatava juhita väikebussiga ei sõida. Tallinna kesklinna sobiks 20 kilomeetrit tunnis liikuv isesõitja alles siis, kui linna keskkond on muudetud autovabaks. 

„Hetkel on ulme, et juhita sõiduk võiks liikuda tihedas ja kiires liikluses. Inimese  järelevalve on kindlasti vajalik. Hetkel istub isesõitvas autos ohutusinimene ja reisib sõitjatega kaasa, kuid tulevikus asendab teda teleoperaator arvutiekraani taga,“ jutustab Mossov. „Kui saame operaatori autost välja, muutub toode ka rahaliselt soodsamaks.“

Auto sõidab talle tuttavas keskkonnas programmiga etteantud marsruudil ja sel on mälus 3D-pilt, mille abil orienteeruda. „Tähtis on andurite ja sensorite rohkus, et auto ei sõltuks vaid ühest andurist. Ka inimene kasutab auto juhtimisel silmi, kõrvu ja keha, võttes vastu signaale läbi istme või rooli võbina,“ selgitab Johannes Mossov, kes on projektiga seotud juba Silberauto aegadest, kuhu ta asus tööle, õppides Tallinna Tehnikaülikoolis tootearendust. 

„Projekti alustasime kolm aastat tagasi ning me ei pidanud kõike ise välja mõtlema ja arendama, sest turult sai erinevaid juppe osta. Seega sensoorika on pärit laiast maailmast, aga kogu arendus toimub Eestis.“ 

Sakslased ja prantslased on arendanud autonoomseid sõidukeid juba 10 aastat ja neil on kogemus, millest õppida.  

Kütuseelement kui uus eesmärk

Kui on oluline, et auto sõidaks 24/7, siis on vesiniku baasil kütuseelement väga tähtis, et mitte öelda asendamatu. „Kui kasutada akut, siis kiirlaadimiseks kulub vähemalt tund aega. Kreekas oli nii kuum, et üle poole akuenergiast kulus auto jahutamisele, mis tähendas, et laadida pidi väga sageli. Seetõttu tellisime Tartu Ülikoolist kütuseelemendi,“ jutustab Mossov. Kütuseelement muudab vesiniku elektriks ja käivitab elektrimootori. 

Koos tootmisega on Auve Techi palgal ligi 50 inimest. Jaanuaris 2021 asub ettevõttesse tööle ka endine peaminister Taavi Rõivas, kelle roll on täpsustamisel. Hetkel ei ole uusi investoreid otsitud, kuid välismaailma huvi on tuntav. 

Kas kütuselement või aku?

Mida kallimaks läheb bensiin ja mida rohkem räägitakse nafta lõppemisest, seda enam mõeldakse alternatiividele. Aastal 2020 sööstis elektriautotootja Tesla aktsia hind 84 dollarilt (83,67 – 31. detsember 2019) üle 600 dollari, liikudes detsembri keskel 630 dollari lähistel.    

Investorid näevad tulevikku elektrisõiduautodes, teadlased aga kütuselement-autodes. 

Elektriauto Tesla S ja vesiniktoitega Toyota Mirai hinnad olid üsna võrdsed – 69 000 dollarit maksab keskklassi luksusauto. Mõni aeg tagasi puhkes Tesla ja Toyota vahel lõbus sõnasõda. 

Akutoitega elektrisõidukite tootja Tesla asutaja ja tegevjuht Elon Musk on vesinikkütuseelemente nimetanud mõistusevastaselt rumalateks, lollikesteks, prügikoormaks ja öelnud Tesla aktsionäridele ühel ammusel aastakoosolekul, et edu pole lihtsalt võimalik.

Visionäär Muskil on erakordselt palju fänne? Isegi Toyota Mirai peainsener Yoshikazu Tanaka on Reutersile öelnud: „Elon Muskil on õigus – parem on elektriautot otse pistiku kaudu laadida.“ Ta lisas, et vesinik on bensiinile elujõuline alternatiiv. 

Toyota esimees Takeshi Uchiyamada kinnitas Tokyo autonäitusel Reutersile: „Me ei kavatse vesiniku elektrikütuseelementide tehnoloogiast loobuda. „Akutoitega ja vesinikkütuseelementidega autode vahel ei käi nullsummamäng. Mõlemad võivad olla võitjad ja mõlemale tehnoloogiale jätkub turgu.“

Allikas https://www.cnbc.com/2019/02/21/musk-calls-hydrogen-fuel-cells-stupid-but-tech-may-threaten-tesla.html

Mirai kasutab Toyota kütuseelementide süsteemi (TFCS), mis ühendab endas nii kütuseelementide kui ka hübriidtehnoloogia ning kasutab Toyota välja töötatud uut kütuseelementide patareid FC Stack ja vesiniku kõrgsurvepaake. TFCS on sisepõlemismootoritest energiatõhusam ning ei tekita sõidu ajal üldse CO2 ega teisi saasteaineid. Mirai pakub seejuures bensiinimootoriga sõidukitega võrdväärset mugavust ja suurt sõiduulatust. Vesiniku tankimiseks kulub ainult umbes kolm minutit. Uue kütuseelementide patarei Toyota FC Stack maksimumvõimsus on 114 kW (155 DIN hj) ning selle võimsustihedus on maailma parim – 3,1 kW/l (2,2 rohkem kui eelmise piiratud liisinguprogrammi raames pakutud mudelil Toyota FCHV-adv). 

Praegu on selge, et Tesla ja Mirai võidujooks jätkub ja uue põlvkonna Mirai konkureerib Teslaga ka disaini poolest.

Vesinikrongid

Täna on selge, et suurte busside ja veoautode puhul jääb aku nõrgaks ja tulevik on vesiniktehnoloogia päralt. Alstom esitles esimest korda vesiniktehnoloogial põhinevat heitevaba reisirongi Coradia iLint  Berliinis näitusel InnoTrans 2016. 

Aastal 2018 alustas Coradia iLint reisijate teenindamist  Saksamaal ja 2020 septembris Austrias, Viinis.  Saksamaal Salzgitteris ehitatud Coradia iLint kasutab pardal olevaid kütuseelemente vesiniku ja hapniku muundamiseks elektriks, vähendades süsinikdioksiidi heitkoguse nulli.

„Rongi heitevaba sõidutehnika pakub kliimasõbralikku alternatiivi tavalistele diiselrongidele, eriti elektrifitseerimata liinidel. Mul on eriti hea meel, et Austria raudtee (ÖBB), tugev ja pikaajaline partner Euroopa liikuvusturul, on veendunud meie tehnoloogias ja selle eelistes, ” ütles Alstomi Saksamaa ja Austria tegevjuht dr Jörg Nikutta esitlusel.