
This story isn't available in ru yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Bercmani juht: tulevik on autode ja taristu omavahelise suhtluse päralt
Veel samal teemal:
Nutikate ülekäiguradade tootja Bercman Technologies on saanud jala ukse vahele mitmes Euroopa riigis ja toob peagi turule lisafunktsiooniga uue põlvkonna ülekäiguraja. „Oleme aga juba praegu valmis tulevikuks, sest kaugel ei ole aeg, kus autod ja taristu hakkavad omavahel suhtlema,“ kinnitab Bercmani asutaja ja juht Mart Suurkask. Inseneeria küsib, Suurkask vastab. Kuidas Bercman sündis ja milline […]
Nutikate ülekäiguradade tootja Bercman Technologies on saanud jala ukse vahele mitmes Euroopa riigis ja toob peagi turule lisafunktsiooniga uue põlvkonna ülekäiguraja. „Oleme aga juba praegu valmis tulevikuks, sest kaugel ei ole aeg, kus autod ja taristu hakkavad omavahel suhtlema,“ kinnitab Bercmani asutaja ja juht Mart Suurkask. Inseneeria küsib, Suurkask vastab.
Kuidas Bercman sündis ja milline on nime lugu?
Bercman sündis 2016. aastal. Selleks ajaks olin lõpetanud rakenduskõrgkooli, jõudnud elada ja töötada välismaal ning tulla tagasi ja alustada ettevõtlusega. Tundsin aga, et minu äritegevuse väärtusloome oli võrdlemisi väike. Lihtsalt ost-müük, kauplemine, see hakkas ühel hetkel vastu, ma ei tahtnud seda enam teha. Sellest oli eneseteostuseks vähe, pigem tahtsin luua mida suurt, mis avaldaks inimeste elule positiivset mõju.
Muide, Bercmani nimi on kantud samast põhimõttest. Tartus Toomemäel asub Ernst von Bergmanni kuju, millest jalutasime palju kordi koeraga mööda. Lõpuks hakkasin uurima, et kes see on ning avastasin, et tegemist oli väärika persooniga – arsti, kirurgi ja oma aja suunanäitajaga aseptikas. Just tema eestvedamisel hakati haavaravis kasutama steriliseeritud instrumente, mis omakorda päästis palju inimelusid. Olin tollal just hakanud huvi tundma nutikate liikluskorraldusvahendite ja targa linna lahenduste vastu. Ka mina tahtsin olla see, kes päästab oma tööga inimeste elusid. Kummardusena kunagisele kuulsale kirurgile ja inspiratsiooniks iseendale, nimetasingi ettevõtte Bercmaniks.

Olite ettevõtlusega tegelenud, aga Bercmani ambitsioon lüüa kaasa tulevikulahenduste väljatöötamisel, oli väga lennukas. Kas hirmu polnud?
Sellega on seotud üks lugu. Käisin nimelt 2016. aastal abikaasaga Norras. Üheks sihtpunktis oli rand, mida olime internetist näinud. Imeilus koht, kuhu – nagu kohapeal selgus – autoga ligi ei pääsenud, nii et pidime võtma kotid selga ja astuma hakkama. Pärast kohalejõudmist panime telgi püsti, jäädes paigale mitmeks päevaks. Internetti polnud, telefonide akud said tühjaks. Tänapäeva inimestele harjumatu, isegi ebamugav olukord. Alguses oli raske ja igav, kuid ühel hetkel enam polnud. See oli eriline hetk, teatav vabanemine, mil sain rahulikult ja segamatult mõelda oma mõtteid ning plaane analüüsida. Olin selleks ajaks juba pool aastat oma nutikate liiklusvahendite ideed kaalunud. Kõhklesin, kas minu teadmistest ja taustast piisab sellise ettevõtte jaoks. Uskusin oma ideesse, aga mõistsin ka riske.
Küsisin endalt, et mis on kõige hullem, mis saab juhtuda? Jõudsin järeldusele, et halvima stsenaariumi korral peaksime naise vanemate juurde tagasi kolima. See ei tundunud sugugi nii hull, et ideest loobuda. Pärast Eestisse naasmist asutasingi Bercmani. Kindlasti pean siinkohal mainima tippettevõtjat Kuldar Leisi, kes minu ideesse uskus ja kellest sai meie esimene investor ning nõukogu esimees.
Millised olid Bercmani esimesed õppetunnid?
Neid juba jagus, kusjuures vahel tundus, et kõik, mis sai valesti minna, ka läks. Minu isiklik soov oli integreeritud disain, et märk ise mahutaks kogu oma nutikuse. Kavandi elluviimiseks oli vaja toota seade, mis koosnes 1200 individuaalsest komponendist. See ei olnud kuluefektiivne ja sellist toodet ei olnud võimalik turule tuua. Tegemist oli väärt õppetunniga mulle kui leiutajale ja ettevõtte juhile. Ei tasu hoida kramplikult kinni esialgsest ideest. Küsi spetsialistilt idee teostatavuse kohta ja kui vastus on eitav, lase sellest lahti ja tee nii, nagu targemad soovitavad.
Kuidas moodustus Bercmani meeskond?
Alguses kasutasin ülekäiguradade tootearendusteenuse alltöövõttu. Peagi jõudsin järeldusele, et kuluefektiivsem on moodustada oma inseneeriameeskond. Nüüd ongi igas valdkonnas tööl spetsialist, kes kõik koos suudavad toote ideest kuni tootmiseni valmis teha. Sinna vahele jäävad ka trükkplaatide arendamised, riistvara prototüüpimine, väiksemas mahus kooste, sardtarkvara arendamine. Samas on plaan anda tootmisprotsess ülekäiguradade tellimuste mahu kasvades üle partnerile. Meie pärusmaa on siiski ideest toodete arendamine, prototüüpide loomine ja testimine ning valmistoodangu kommertsialiseerimine.

Ehitame üles globaalselt tunnustatud ettevõtet ja igaühel meeskonnast on äärmiselt suur individuaalne panus. Oleme väga hoolega valinud, keda palkame. Kusjuures, alati ei ole olnud määravaks olemasolevad oskused või kõrgkoolidiplom, vaid soov areneda ja kasvada nii individuaalselt kui meeskonnana. Meil on väga hea tiim ja kui keegi lugejatest tunneb, et tahab samuti selles valdkonnas midagi ära teha, siis võtke ühendust!
Kuidas tulid esimesed väliskontaktid? Hiljuti avaldasite uudise, et Bercmanil on tellimusi mitmelt poolt Euroopast.
Siin on õige hetk avaldada tänu Eesti riigile, kes pakub alustavatele ettevõtetele ekspordinõu ja võimalust osaleda rahvusvahelistel messidel. See on tavaliselt kallis lõbu, aga saime osaleda oma väljapanekuga Eesti ühisboksis ja seda väga soodsatel tingimustel. Messide kaudu oleme saanud välismaailmale näidata oma toodet ja koguda kontakte, mis omakorda on viinud edasimüüjateni. Sellest aastast alates tegutseb Bercmanis ka oma müügitiim, mis tegelebki välispartnerite otsimisega.
Ekspordi osas on meil lepingulised läbirääkimised käimas Horvaatias, Inglismaal, Kreekas, Šveitsis. Me ei räägi praegu veel sugugi masstootmisest, sellise toote puhul tahetakse kõigepealt näha ja proovida. Töötame aga laiapõhjalise 25 kasutuse suunas.
Eestis on juba näha, kuidas üha enam omavalitsusi selliste lahenduste vastu huvi tunnevad. Siin saame omavalitsustega ise suhelda, aga teistes keele- ja kultuuriruumides pole meil mõtet hakata neid ükshaaval läbi käima ja nii on kohalik esindaja hädavajalik. Näiteks Horvaatias on meil ametlik edasimüüja Horvaatia suurim telekomiettevõte A1, kellel on oma targa linna osakond, mis tegelebki omavalitsustele uute lahenduste pakkumistega.

Milline on olnud nutika ülekäiguraja areng?
Esimene versioon oli väga kohmakas ja suur, teine versioon oli viimane mittemodulaarne lahendus. Täna müüme modulaarset nutikat ülekäigurada, mille puhul oleme saavutanud hea kuluefektiivsuse. Väikeseid muudatusi oleme sisse viinud ka viimasel ajal, näiteks asendasime kandilised postileedvalgustid ümmargustega, et olla paremini kooskõlas liikluskorraldusvahendite regulatsiooniga Euroopa Liidus. Elektroonikakarbi sisu on arenenud – n-ö kilomeetri jagu juhtmete asemel on nüüd kaks trükkplaati. Järjest rohkem on meie enda käsitöölahendusi, sest tahame, et praegu paigaldatav riistvara oleks tarkvaraliselt uuendatav veel mitmeid aastaid. Kõige suurem töö käibki elektroonika arendamise ning tarkvara optimeerimisega.
Kui praegu annavad nutikad ülekäigurajad jalakäijast märku vilkuvate tuledega, siis kuhu liigub arendus?
Kogu tootearendus liigub sinnapoole, et tegu poleks ainult vilkumisega. Lihtsalt need kõige esimesed ülekäigurajad oli kohe võimalik paigaldada praegusesse liikluskeskkonda. Uuringud näitavad, et valguslahendustega ülekäiguradadel on potentsiaal vähendada liiklusohtlikke olukordi kuni poole võrra, nii et kasu on kindlasti juba sündinud. Kaugem eesmärk on jõuda ülekäigurajani, millel on võimekus suhelda autodega, näha ette ohtlikke olukordi. Praegu meil selliseid autosid veel tänavatel pole, kuid isejuhtivad ja ühendatud ei ole enam sugugi mägede taga.

Tulevikus saab staatilise infrastruktuuri ülesandeks tuvastada ohud, hoiatada, aga ka koguda andmeid parema liikluskorralduse arendamiseks, teha statistikat, ühesõnaga muuta linn ja liikluskeskkond võimalikult turvaliseks. Kindlasti on andmekogumine üks väga suur lisandväärtus, mida omavalitsustele pakkuda.
Need arendused, kus ülekäigurada oskab tuvastada kokkupõrkeohtu ja anda lisahoiatuse, saavad meil uue aasta esimestes kvartalites sisuliselt valmis. Detsembris demonstreerime esimest sellist ülekäigurada Inglismaal. Meie senised ja ka uued ülekäigurajad saavad vastava tarkvara peale uuel aastal.
Kui tihe on maailmas nutikate taristulahenduste konkurents?
Konkurentsikeskkonna analüüs näitab, et vilkumisega lahendusi teevad paljud, see on ennast ka liiklusohutuses tõestanud. Meie lahenduse plussiks on see, et tulede märguanne on toodud liiklusmärgi posti peale ehk autojuhi silmade kõrgusele. Tegime Tartu Ülikooliga koostöös pilgujälgimise uuringut, mis näitas, et autojuht vaatab reeglina ülespoole liiklusmärgi peale ja seetõttu võib tal jääda märkamata allpool olev inimene.
Oleme ühed esimesed, kes üritavad sellisel moel tuua nutikust linnaruumi. See on ettevalmistav tegevus ühendatud ja isejuhtivate sõidukite suhtlemisel. Meil on praegu väga hea stardipositsioon. Kui ühel päeval näiteks tuleb info: palun, siin on Volkswagen, mis suudab suhelda infrastruktuuriga, siis meil on juba võimekus panna oma ülekäigurajad selle sõidukiga kommunikeerima.
Kui palju maksab üks nutikas ülekäigurada?
Arvestades, et maailmas muutub kõik kallimaks, oleme meie võtnud nõuks ujuda vastuvoolu ja arendada oma toodet odavamaks. Viimase aastaga tõime toote omahinda alla viis korda, mis tähendab, et oleme praegu võimelised pakkuma oma toodangut Eesti Vabariigis umbes 12 000–13 000 euro eest. Aga me jätkame, natuke on ruumi veel minna. Bercmani missioon on elimineerida liiklussurmad ning selle võimaldamiseks püüame leida head tasakaalu seadmete võimekuses ning hinnastuses.