Dr Ruth Oltjer: arstist ettevõtja, kes võitleb tapjabakteritega

Desinfektsioonivahendeid tootva Chemi-Pharmi juhataja dr Ruth Oltjer teab, mida tähendab võitlus tapjabakteriga, kes lisaks toiduainetetööstusele võivad teha palju kurja ka tervishoius. Lisaks teeb talle muret madal efektiivsus, kusjuures olukorra muutmine peaks olema riiklik prioriteet. Robotite, digitaalsete kaksikute ja nn tarkade kreemide kohta esitas küsimusi kaasautor Ants Vill.

Kuidas kõik alguse sai?

Aastaid arstina töötanud Ruth Oltjer asutas 1997. aastal AS Chemi-Pharmi, mis toodab haiglates ja ka mujal kasutatavaid desinfektsioonivahendeid. Neid tooteid kasutab enamik meie ravi- ja hooldusasutusi, tooteid eksporditakse 17 riiki. Ettevõtte müügikäive on viimastel aastatel kasvanud 20% aastas. Tänavu avati Tallinna lähistel uus tehas, mis on sisustatud teaduse ja tehnika viimase sõna järgi.

Tõhusate desinfektsioonivahendite kasutamine on paljude omataoliste suhtes resistentseks muutunud haigustekitajate ajal ülitähtis – igal aastal sureb maailmas hospitaalinfektsiooni ehk haiglates inimorganismi sattunud resistentsete bakterite tõttu 16 miljonit inimest. Oltjer kinnitab, et firma eesmärk – päästa inimelusid – ei ole lihtsalt loosung.

Kevadel 2019 avas ettevõte AS Chemi-Pharm Tallinna külje all Tänassilma tehnopargis uue, viis miljonit eurot maksnud tehase, mille kavandati virtuaalreaalsuse tehnoloogiat kasutava digiteisiku meetodi abil. Tehas on töö tootlikkuse suurendamiseks ulatuslikult automatiseeritud ja varustatud moodsa robotitehnoloogiaga, kasutatakse Tööstus 4.0 põhimõtteid. Tehase rajamisel ning töölerakendamisel üleeuroopalise programmi Horizon 2020 raamest toetatud ja omandatud kogemusi kavatsetakse jagada ka teiste väikeettevõtetega.

Lisaks desinfektsiooni-, puhastus-, individuaalhügieeni- ja erihooldusvahenditele on tootmises oma arendajate loodud eksklusiivne kosmeetikasari D’Difference. Ettevõte kavatseb laieneda ka ravimitootmise alale. Edu on saatnud probiootikumide arendamine, millega soovitakse piirata põhjusetut antibiootikumide kasutamist ja seeläbi resistentsete bakterite kujunemist.

Kuidas tekkis arstil idee hakata tegelema tootmisega?

Minu lugu on paljude 1990. aastate ettevõtjatega mõneti sarnane. Alustasin mitte tootmisega, vaid hoopis desinfektsioonivahendite maaletoomisega. Selle tingis konkreetne vajadus. Ma olin allergiline toona kasutatud desinfektsioonivahenditele, seepärast hakkasin kaasaegseid, madala allergiatasemega vahendeid enda tarbeks Eestisse tooma. Kuna neid soovisid ka minu kolleegid, siis imporditavad kogused järjest kasvasid. Aga Inglismaal asunud partnereid oli keeruline veenda tootma just sellise koostisega vahendeid, mida meie vajasime ning sellistes pisikestes kogustes, nagu meil vaja oli. Seega mõistsin ühel hetkel, et mõttekam on desinfektsioonivahendeid ise Eestis tootma hakata ja kuna töötasin arstina ehk teisisõnu olin desinfektsioonivahendite lõppkasutaja, teadsin täpselt, mida haiglad tegelikult vajavad. Mõnda aega töötasin ka Harju rajooni keskpolikliinikus infektsionistina, nii et tundsin seda valdkonda peensusteni.

Kuidas on Teil õnnestunud ühendada arstiteadust ning tootmist?

Minu areng arstist täiskohaga ettevõtjaks kulges väga sujuvalt. Pärast Chemi-Pharmi asutamist töötasin veel mitmeid aastaid arstina graafiku alusel, ettevõtte asju korraldasin arstitööst vabal ajal ja nädalavahetustel. Olen harjunud hilistel tundidel intensiivselt töötama. Aga kui pikkade välissõitude hulk kasvas, pidin ühel hetkel otsustama. Loobusin täiskoormusega arsti tööst, kuid jätsin mõned valved ning võtsin patsiente vastu perearstikeskuses.

Võib öelda, et arstiteaduse ja tootmise ühendamine on läinud väga hästi. Meie kliendiks on ju haiglad, nii et puutun meditsiinivaldkonnaga väga tihedalt kokku, mis on väga meeldiv. Teen oma kolleegidega haiglas igapäevast koostööd ja pean nende nõuandeist väga lugu. Enamgi veel, nende tagasiside on meile alati väga oluline. Hingelt olen arst, mulle meeldib see amet. Aga ettevõtjapisik on minu sees lapsest peale samuti olnud. Nii et praegusel eluetapil on ühendatud õiged asjad.

Kuidas desinfektsioonitoodete tööstus aitab päästa inimelusid?

Seda, kui raske on tapjabakteritega võidelda, näitavad vägagi ilmekalt listeeriabakteriga seonduvad viimase aja uudised. Kahju, aga kusagil jäi bakterite tõrjumisega midagi olulist õigel ajal tegemata. Tervishoiusektoris, mille vajadustele Chemi-Pharm keskendub, on lood sama kriitilised. Haiglates võivad väga kergesti välja areneda eriti resistentsed tapjabakterid, pindadele võib tekkida nn biokile või biofilm, kus siis haigusetekitajad leiavad paljunemiseks sobiliku keskkonna.

Neid on võimalik siiski hävitada nii hoone sisepindadel kui ka inimese nahal, näiteks kätel. Aga kui sellised bakterid juba vigastatud naha või suu kaudu inimorganismi satuvad, on tagajärjed sageli tõsised, isegi fataalsed. Listeeriabakteri põhjustatud surmad näitavad, kui abitud on inimesed nende nähtamatute vaenlaste ees isegi 21. sajandil.

Eestis me isegi ei mõtle igapäevaselt sellele, kui palju tööd tehakse, et hoida meditsiiniasutused puhtad ja viia hospitaalinfektsioonijuhud miinimumini. Tundub ju iseenesestmõistetav, et kirurgid pesevad enne iga operatsiooni pikalt käsi sooja vee ja seebiga, seejärel töötlevad veel antiseptikumiga. Lisaks see, et kummikindad on ühekordseks kasutuseks ja haiglas ei lubata meditsiinitöötajatel kanda kunstküüsi, sõrmused ega ehteid. Et kõikjal haiglates on naha, käte, instrumentide ja pindade desinfitseerimise vahendid kasutusel ning regulaarselt desinfitseeritakse ka ruume.

Kuidas on olukord mujal maailmas?

Paljudes riikides ei ole asjalood kaugeltki nii head. Õigem oleks öelda, et olukord on kohati ikka päris hull. Ega muidu poleks hospitaalinfektsioon tõusnud surmade arvult kolmandaks haiguseks malaaria ja tuberkuloosi järel. Igal aastal haigestub maailmas hospitaalinfektsiooni 180 (!) miljonit inimest, 16 miljonit neist sureb. Nii et ettevõtte eesmärk – päästa inimelusid – ei ole päris kindlasti lihtsalt loosung, vaid tegutsemegi sõna otseses mõttes iga päev selle eesmärgi nimel. Meie oma arendustiimi abiga, aga ka Eesti ja teiste riikide teadlaste abiga, töötamegi selle nimel, et puhastus- ja desinfektsioonivahendid oleks haigusetekitajate hävitamisel võimalikult tõhusad, teisalt aga võimalikult allergiavabad.

Tootearendus on ainult osa meie tööst. Teine oluline pool on koolitus, seda nii konverentsidel kui kohtumistel meditsiinitöötajate ja -ametnikega. Siin saan tuua näite Singapurist. Seal on iseenesest heal tasemel haiglad, aga veel hiljuti oli levinud komme, et arstitudeng läheb läbi linna tööle, haiglakittel seljas! Selline kittel ju kubiseb baktereist pärast metroos trügimist ja samas kantakse just nii haiglas resistentseks muutunud bakteritüved välja, inimeste tavalisse elukeskkonda! Pärast minu vestlust Singapuri tervishoiuministriga kohtab nüüd valgeid kitleid linnapildis juba väga harva, kui üldse. 

Millised on Chemi-Pharmi kasvuvõimalused?

Mis puudutab meie töö mastaape ja kasvuvõimalusi, siis piisab, kui mainin vaid kolme riiki, mille olukorda tean oma kogemusest: Indoneesia, Nigeeria ja Malaisia. Neis riikides elab kokku umbes 500 miljonit inimest. Pool miljardit! Neis riikides on väga häid haiglaid, aga üldise taseme tõstmisega on veel palju-palju tööd teha. Nii et meie töö ei lõpe.

Koostöös välisministeeriumiga oleme löönud kaasa ka looduskatastroofide piirkondadesse desinfektsioonivahendite saatmisel. Sageli asuvad need kuuma ja niiske kliimaga piirkondades, mis nõuab kiiret tegutsemist, sest roiskunud vee, samuti rusude vahele jäänud hukkunute tõttu on epideemiad kiired levima. Siin suudame olla tõhusad. Mõne aasta eest suutsime varustada ka Sierra Leone välihaiglaid Ebola viirusega võitlemisel. Siinkohal suur tänu välisministeeriumile, kellega oli meil väga hea koostöö, sest saadetiste kohaletoimetamine osutus oluliselt keerulisemaks kui olime arvanud.

Kuidas jõudsite eksklusiivkosmeetika tootmiseni?

Meie iga toode lahendab ühte või teist probleemi. Eksklusiivkosmeetikani jõudsime hoolduskreemide tootmise juurest. Need on väga head kreemid, et kaitsta ja taastada kahjustunud nahka, olgu siis tegemist põletuste, lamatiste või ka meditsiinitöötajate käte nahaga. Meedikud puutuvad tavapärasest enam kokku erinevate nahka kahjustavate ja ärritavate ainetega.

Tänu järk-järgult omandatud oskustele võtsime ette järgmise ülesande – töötada välja spetsiaalne näokreem Aasia turu jaoks. Nimelt imenduvad paljud kreemid vaid pindmisse nahakihti, väljudes nahapooridest koos higiga. See on inimese jaoks äärmiselt ebamugav. Tegelesime nn tarkade kreemide väljatöötamisega kuid ja aastaid koos paljude teadlastega eri riikide teaduslaborites, Kanadast Singapurini välja. Sealt edasi oli juba loogiline samm tulla turule oma tootesarjaga D’Difference. D’Difference’i kreemid ongi nn targad kreemid, mille koostises kasutame õige suuruse ja kindla toimega molekule. Iga molekul imendub teatud kindlale sügavusele, viies vajaliku toimeaine just nii sügavasse nahakihti, nagu soovime. 

Millised on edasised arengusuunad?

Siit oli järgmine loogiline samm katsetamine erinevate probiootiliste toodetega. Kõik ikka selleks, et vähendada põhjuseta antibiootikumide kasutamist elanikkonna hulgas. Teisiti öeldes, vähendada ravimresistentsete bakteritüvede väljakujunemist. Praeguseks teeme katsetusi uute probiootikumidega urogenitaaltraktile, mille puhul probiootikumid ei jää üldjuhul enam antibiootikumidele alla. Aga ravi otsustab ikka alati arst.

Kuidas leiate uusi turge?

Näiteks kui ma 2013. aastal esindasin Eestit Ernst & Youngi maailma aasta ettevõtja konkursil Monacos, siis see ei olnud minu jaoks mitte ainult galaõhtu – ehkki ka see oli tore – vaid just kontaktide loomise koht. Sealt sai alguse kolm Lähis-Ida projekti: kaamelikabja määre saudidele, teiseks meka pakikesed, mis mõeldud desinfitseerimiseks palverännakul, ja saudidele sobilikud looduslikud luksuskreemid. Välisturud võtsime süsteemsemalt ette majanduskriisi ajal aastatel 2008–2009, kui mõistsime, et kõiki mune ei tohi ühes korvis hoida. Seni olime tegutsenud ainult Euroopas. Sellest ajast alates valisime sihtturuks ka Singapuri, mis tundus piisavalt euroopalik, samuti Malaisia ja Indoneesia.

Ekspordi uute sihtriikide valikul jälgime, kui kõrge on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni aruande järgi MRSA indeks. Kõnealune indeks näitab, kui suur on haiglates esinevate resistentsete bakterite suhe mitteresistentsetesse bakteritesse. Eelistatud on riigid, kus räägitakse inglise keelt. Uute ekspordiriikide leidmisel tahan südamest tänada meie saatkondade inimesi. Näiteks suursaadik Tiit Naber võttis mu Leedus käekõrvale ja viis sealsesse Kasahstani saatkonda. Nii tekkisid Kasahstaniga esimesed ärikontaktid. Poolas lahvatasid ühel hetkel siseturu kaitse meeleolud, ja osade meie toodete müük blokeeriti täielikult. Eesti Poola saatkonna sekkumisel saadi asi korda. Leedu praegune suursaadik Jana Vanaveski on aidanud meil registreerimisel tekkinud probleeme lahendada. Selliseid lugusid võin rääkida veel ja veel, eri riikidest. Suur tänu neile inimestele, neist on tõesti suur abi! Ja riikides, kus Eesti saatkondi pole, on meil hea koostöö Soome saatkondadega. Samas tunnustan ise ka soomlasi, kui vähegi võimalus tekib. Nii et see on kahepoolselt kasulik koostöö.

Tähtsaim turg on meil praegu Euroopa, täpsemalt Skandinaavia riigid. Nimetame seda ise kvaliteetturuks: kliendid on väga head, nad teavad, kui tähtis on desinfektsioonivahendeid kasutada ning nad oskavad neid kasutada. Skandinaavia on meile ka aknaks Aasiasse: kui seal ütled, et töötad Soome, Rootsi, Taani ja Norra turul, siis see on tõsine alus usalduse tekkeks. Aasia on kahtlemata väga perspektiivne turg. Aga seal ei saa jalaga uksi lahti lüüa – lihtne on eksida väga lihtsates asjades (riietus, käitumine, kingituste tegemine ja vastuvõtmine jne). Seepärast tellisime alustuseks kultuurikoolitused Kuala Lumpuri ja Singapuri ülikoolidest. Soovitan seda kõigile, kes sinna kanti äri tegema lähevad.

Kui palju on Teie ettevõttes töökohti?

Meil on praegu 50 töötajat. Oleme võtnud eesmärgi, et efektiivsuse tõstmise nimel me tootmismahtude kasvades töötajate arvu ei suurenda. Mõtleme tootmisprotsessid paremini läbi ning automatiseerime, digitaliseerime ja robotiseerime.

Miks oli vaja uut tehast?  

Meie müügikäive on viimastel aastatel kasvanud 20% aastas. Vana Pääsküla tehas, kus tegutsesime alates 2000. aastast, jäi tõeliselt kitsaks. Viimastel aastatel oli meil viis erinevat ladu Tallinna erinevates piirkondades, mis tegi logistika keeruliseks ja kalliks. Ka oli tehases tootmine mitmel eri korrusel, mistõttu röövis tehasesisene logistika päris palju aega.

Pean tunnistama, et ehitusega probleeme ei olnud. Maru Ehitus oli väga tore ja kvaliteetne ehitaja, kõik laabus probleemideta. Samamoodi hästi laabus koostöö Saku vallaga. Tõsi, enne iga lepingu sõlmimist kasutasime palju juristide abi ning kaalusime iga detaili põhjalikult läbi. See hoiab ära hilisemad tülid ja mõttetud vaidlused.

Suur  uue tehasega seotud kordaminek on kindlasti kolimine. Vaatamata sellele, et tõime uude tehasesse osa tootmisliine ja reaktoreid ka vanast tehasest, katkes tootmine vaid mõneks päevaks. Tänu põhjalikule ettevalmistusele laabusid asjad uskumatult ladusalt. Oma osa oli selles ettevõtte nn digitaalsel teisikul. Digitaalne teisik on virtuaalreaalsus, mille abil saime 3D-prille kasutades liikuda virtuaalses tehases juba siis, kui müüre alles laoti. See võimaldas iga seadme asukoha täpselt läbi mõelda – ja lõpptulemus oli, et keerasime kõiki tootmisliine algsega võrreldes 90 kraadi võrra. Kuna ehitus alles käis, saime kommunikatsioonid (vesi, elekter) ilma suurema probleemita ümber paigutada. Oleme rajanud tehase arvestusega, et tootmismahtude kasvades saame vajadusel sama suure tootmispinna juurde ehitada – tekib n-ö praeguse tehase peegelpilt. Ja uus tehas võimaldab kahtlemata viia uuele tasemele automatiseerimise ja robotiseerimise.

Kuidas on toimunud tootmise digitaliseerimine, andmeanalüüs ja automatiseerimine?

Nüüd, mil ettevõte on uues tehases sisse elanud, ongi fookuses just mainitud tegevused. Meil oleks aeg Eestis ausalt tunnistada, et meie ettevõtete suurimad konkurendid asuvad Skandinaavias. Ja kui jätta arvestamata üksikud erandid, on Skandinaavia firmades tootmine märksa paremini juhitud ja tootmise efektiivsus kordades kõrgem kui Eesti ettevõtteis. Nagu sellest veel ei piisaks – president Kersti Kaljulaid tuletas meie uue tehase avamisel taas meelde: Eesti palgad jõuavad Soome tasemele niikuinii, varem või hiljem. See tähendab, et varem või hiljem on lõhkise küna ees kõik need Eesti ettevõtted, kes on panustanud odavale allhankele. Viimased majandusuudised on selliste ettevõtete jaoks päris halvad. Kui veel aasta algus oli Eesti tööstuse jaoks optimistlik, siis suvel toimus murrang ning taas kasvab palgatõus ettevõtete tootlikkusest kiiremini. Häda sellele, kes aru ei saa, kui halb uudis see tervele Eestile on. Olen seda korduvalt öelnud – madal efektiivsus on Eestis nii valus probleem, et olukorra muutmine peaks olema riiklik prioriteet.

Chemi-Pharmis oleme püüdnud efektiivsust tõsta kahel peamisel viisil: esiteks liikudes väärtusahelas kõrgemale (ja siin on parimad abilised igale ettevõttele Eesti teadlased ja ülikoolid); teiseks püüame rakendada Tööstus 4.0 põhimõtteid. Ja see ei tähenda kaugeltki ainult seda, et robotid võtavad tootmise inimestelt üle. Seda muidugi ka, aga see tähendab märksa enamat. Püüame nii andmed, masinad kui inimesed koondada ühtsesse süsteemi. Kus roboteid on mõttekas rakendada, seal teeme seda. Targad masinad suhtlevad reaalajas omavahel (Asjade internet, IoT). Robotid viivad valmistoodangu lattu ja toovad tootmisliinidele tooraine. Tootmisliin toodab niipalju kui vaja ja logistikarobot saadab selle lattu. Kui kliendil on erakorraline olukord, korraldab tootmise ja logistika hetkega ära. Selleks aga, et süsteem toimiks, peavad kõik andmed olema ühtses süsteemis. Sama oluline, kui mitte olulisem, on aidata töötajail täita uut rolli: nende ülesandeks saab masinate ja protsesside juhtimine ja kontrollimine. Kokkuvõttes on targemad meie masinad ning tänasest targemad on meie töötajad.

Hea näide, kuidas ajad võiksid Tööstus 4.0 põhimõtete järgi toimida, on mobiilse laoroboti juurutamine, mida teeme koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Robotil on ju mõte ainult siis, kui ta võtab inimestelt tööd vähemaks, mitte ei tee juurde. Järelikult peab transpordirobot täielikult aru saama, mida ja kuhu ta viima peab ning millal. Järelikult peab kogu andmestik laekuma automaatselt reaalajas (sest inimene teeb andmete sisestamisel vigu) ning olema robotile kättesaadav. Chemi-Pharmis on jõutud nii kaugele, et varusid, tootmist, valmistoodangud puudutavad andmed on nüüd ühes keskses süstemis. Mis on Tööstus 4.0 loogika järgimisel väga oluline silmas pidada – sellist integreeritud andmete ja tootmise süsteemi, kus masinad suhtlevad omavahel, toodavad ja transpordivad nii nagu vaja, ei teki üleöö. Sinna saab jõuda samm-sammult, arendades nii tehnoloogiat, protsesse kui töötajate oskusi. Üks asi viib teiseni, tähtis on otsast pihta hakata.

Milliseid uudseid insenerilahendusi kasutatakse?

Küsimus on selles, kelle jaoks on need lahendused uudsed ja kelle jaoks mitte. Saksa suurtes autotööstustes on ammu kasutusel täppistootmise põhimõtted – näiteks Audi tehastes saabuvad detailid sisuliselt 15 minuti täpsusega ja robotid keevitavad, liigutavad ja veavad. Samas on väikestel tootmisettevõtetel suurtootmise lahendusi raske, kui mitte võimatu üksühele üle võtta. Seepärast liitus Chemi-Pharm üleeuroopalise Horizon 2020 pilootprojektiga, mille eesmärk on välja töötada sobivad robotiseerimise ja automatiseerimise lahendused just väiksematele tootjaile. Eelmainitud digitaalne kaksik, millest uue tehase rajamisel ja kolimisel palju kasu oli, on üks selle projekti käegakatsutav tulemus.

Kas keemiatööstuse spetsialiste ja teadlasi on piisavalt?

Pean ütlema, et spetsialistide puudus ei tekita hetkel peavalu. Koostöö on väga asjalik nii meie ettevõtte teadlastega kui erinevate ülikoolide teadlasega. Oleme päris palju panustanud hea sisekliima ja ettevõtte kultuuri loomisse ning oleme päris atraktiivne tööandja. Nii et – oleme saanud ikka töötajaid valida. Praeguses olukorras tunnen puudust hoopis tarkadest müügiinimestest. Neist, kes suudaksid tervikuna ühe riigi või piirkonna eest vastutuse võtta. See ei ole lihtne ülesanne, sest oleme inimeste suhtes üsna valivad. See inimene peab sulanduma kollektiivi, saama siinsest mõtteloogikast aru. Peab oskama ja tahtma kasutada digilahendusi.

Ruth Oltjer, arst ja ettevõtja

Ettevõtte AS Chemi-Pharm asutaja, juhatuse esinaine ja omanik

Lõpetanud Tallinna Reaalkooli, kus õppis elektroonikaklassis. Lõpetas Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna sisehaiguste arstina, täiendanud end infektsionisti erialal.

Töötanud 15 aastat arstina: Ida-Tallinna Keskhaiglas, Keila Haiglas ja Tallinnas Magdaleena haiglas. Töötanud Harju rajooni keskpolikliinikus peainfektsionistina.

Pärast ettevõtlusega tegutsema asumist omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi cum laude majandusteaduse alal.

Tartu Ülikooli kõrgema otsustuskogu, ülikooli nõukogu esinaine.

Aasta ettevõtja tiitel aastal 2012.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärgi I klass 2013. aastal.

Valgetähe IV klassi ordeni kavaler 2014. aastast ettevõtluse arendamise eest.

Aasta töösturi tiitli nominent aastal 2019.

Asutas 2016. aastal ja rahastab oma isa, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu ning legendaarse raadioside inseneri ja signaaltöötlusteadlase Vladimir Heinrichseni stipendiumi. Kahe kuni kolme 2000-eurose stipendiumiga toetatakse edukaid TTÜ infotehnoloogia ja inseneriteaduste eriala magistrante.

Rahvusvahelise haardega firma

AS Chemi-Pharm, mis asutati 1997, valmistab ja turustab desinfektante, isikliku hügieeni vahendeid, puhastus- ja erihooldustooteid ning oma luksuskosmeetika sarja D’Difference. Tütarettevõtted Lätis, Singapuris ja Malaisias.

Ettevõtte tootevalikus on enam kui 100 toodet – desinfektante, antiseptikat ja hooldusvahendeid, mida kasutab enamik Eesti haiglatest ja hooldekodudest ning suur osa teistest meditsiiniasutustest ja ka hulk muid ettevõtteid toitlustus-, teenindus- ja tööstusvaldkonnast. Ettevõte ekspordib oma tooteid 17 riiki.

Ettevõte rakendab oma töös kvaliteedijuhtimissüsteeme ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 13485. Enam kui kahekümnele meditsiiniseadmete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks mõeldud tootele on omistatud CE-märk. 2019. kevadel avas ettevõte uue, viis miljonit eurot maksva tehase Tallinna külje all asuvas Tänassilma tehnopargis. Ettevõttes on 50 töötajat.