Droonilennutamine – lubatud eksami teinud pilootidele

Ehkki õhk on viimasel ajal droonidest kohati lausa paks, pole alates 1. juulist enam niisama lihtne ametlikult õhku tõusta. Paljude jaoks oodatud, paljude jaoks kirutud muudatus ühtlustas Euroopas lennureegleid ja tõi suurema selguse, samas karmistusid nõuded mehitamata õhusõiduki juhtijaile ja lendamisele. Kirjutab tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama. 

Droonipiloodiks hakkamine pole siiski ületamatu kosmoseteadus. See ei ole endiselt nii keeruline kui kopteri- või lennukipiloodiks koolitamine, pigem on juurde tulnud formaalsusi, millega droonimaailmaga kursis olev inimene üsna kergelt toime tuleb.

Mis muutus 1. juulist?

Euroopa Komisjoni 1. juulist kehtima hakanud rakendusmäärus kehtestab põhimõtteliselt kaks kindlat nõuet: esiteks peab oma lennuvahendi registreerima ja teiseks peab end kaugpiloodina arvele võtma. 

Enam ei piisa droonilennutamiseks vaid Transpordiameti loast, kõik lennutajad ja lennutatavad peavad olema registreeritud.

Seda saab teha lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (lois.transpordiamet.ee). Sealsamas saab ka nn A1/A3 algpädevuse eksamit sooritada, et saada kätte kaugpiloodi tunnistus.

Uute reeglitega vähenes ka lennukõrgus, kus võib ilma loata mittekontrollitud õhuruumis lennata – 150 meetri pealt 120 meetrile.

Mis üldse on mehitamata õhusõiduk?

Kui kodus on väike mängudroon, millega põnev toas ringi lennata, siis kas nüüd tuleb ka see registreerida või kui lähen mänguasjaga aeda, kas olen seaduserikkuja? Selle kohta, mis on ikkagi registreerimist vajav mehitamata õhusõiduk, on lennuohutuse lehel samuti põhjalik kirjeldus:

• see on õhusõiduk, mille pardal pole pilooti ning mille juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või programmeeritud autonoomse lennuna.

• nende õhusõidukite hulka kuuluvad nii raadio teel juhitavad mudellennukid, mudelkopterid, multirootorid kui piloodita õhusõidukid ehk rahvapäraselt „droonid”.

• kuni 150 kg (kaasa arvatud) käitamismassiga mehitamata õhusõidukite nii ärilisel kui mitteärilisel eesmärgil käitamiseks peab teatud õhuruumi osades olema Transpordiameti ühekordne luba ja lennu kooskõlastus (taotlus mehitamata õhusõiduki lennutamiseks).

Kui droon on alla 250 grammi ja ei salvesta andmeid, siis pole selle juhtija enam kaugpiloot ja ei pea end registreerima. Seega võiks mänguasja enne õueminekut köögikaalul üle kaaluda.

Eksam – kui lihtne see on?

Kaugpiloodi algpädevuse eksami kohta on samuti olemas infomaterjalid Transpordiameti kodulehel ja eksamiks valmistumine on umbes vähem kui kümne A4 suuruse lehe jagu õppematerjalide omandamine.

Materjal sisaldab teadmisi sellest, kus on vaja luba drooni lennutamiseks (kontrollitud õhuruumis, lennuinfotsoonis, samuti mittekontrollitud õhuruumis kõrgemal kui 120 meetrit jne), kus ei tohi lennutada (lennujaamade vahetus läheduses ja keelualadel), kuidas luba taotleda jne.

Näiteks peab teadma, et registreeritud käitaja tohib kasutada mehitamata õhusõidukeid, mille maksimaalne stardimass on 250 grammi või rohkem või mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise energia hulga üle 80 džauli. Kuidas seda arvutada, peab samuti teadma või mäletama linki, kus asub vastav kalkulaator.

Veel peab lennutaja teadma, mis on NOTAM-teated ja kuidas neid lugeda, sest nende teadetega võidakse piirata ajutiselt lende teatud piirkondades. Näiteks võib olla keeld militaarõppuste piirkondades või viimati näiteks oli Rally Estonia ajal kiiruskatsetel. Muudel suurtel rahvakogunemistel, näiteks laulupeol pole samuti lubatud drooni õhus hoida, sest inimeste kohal lendamine on alati seotud riskiga kellelegi viga teha, kui drooni peaks tabama rike.

Käitaja peab oma registreerimise numbrit hiljem ka pikendama. Kaugpiloot peab olema vähemalt 16-aastane, droon peab olema tuvastatav ning käitaja peab olema samuti registreeritud ja tuvastatav. Droonile on oluline jätta ka oma kontaktandmed.

Kaugpiloot ei tohi muuhulgas olla alkoholi ega muude ainete mõju all, väsinud või vigastatud. Kas aga politsei pilooti n-ö „puhuma“ ka suunab, pole veel teada.

Salapärane Tsoon 9

Ka „maarotid“ teavad, et Tallinn on kikilipsukujuline, kuid droonilennutajate jaoks on see kikilips võtnud üsna konkreetse kuju Tallinna lennuvälja kohal, laienedes idas ja läänes. Juba alates 6. juulist 2016 on Tallinna lähialasse loodud Tsoon 9, mis asub lennujaama kikilipsukujulise lennukeeluala ümber laiemalt ja kus on võimalik teatud tingimustel lennutada mehitamata õhusõidukit ka ilma Transpordiameti ja vastutava lennuliiklusteenindusüksuse igakordse eraldi kooskõlastuseta, kui on osaletud vastaval infotunnil. Tsoonis 9 on võimalik infotunni läbinutel lennutada mehitamata õhusõidukit eritingimustel kuni 2021. aasta lõpuni. Teised peavad iga kord uue loa taotlema.

Kas lennureeglite rikkujaid karistatakse?

Politseil on võimalus rikkujaid karistada, kuid alati seda ei tehta, kuna droonipilooti ei leita üles või on politsei prioriteet siiski inimesi turvata. Näiteks äsja toimunud Rally Estonial olid politseinikel kasutusel püssikujulised „droonitõrjujad“, mis ei tulistanud kalleid lennuvahendeid alla, vaid neile suunates sai anda lennuvahendi elektroonikale käsu „koju naasta“. Sõltumata piloodi käsklustest lendaski droon sujuvalt omaniku juurde tagasi ja maandus.

Droonilennutaja ja fotograaf Toomas Tuul: ammu oli aeg reeglid ühtlustada

Droonide lennutamisel oli ammu aeg reeglid paika panna. Hea, et need reeglid on nüüd üle Euroopa ühised. Reeglid on küll olemas, aga ilmselt 90% harrastuslennutajatest ei tea neist.

Uute reeglite üks olulisi muutusi – loata lendamise ülempiiri muutmine 150 pealt 120 meetri peale minu jaoks mingit mõju ei oma, sest teen pilte põhiliselt ca 20 m kõrguselt, maju ja arhitektuuri pole kõrgemalt vaja üles võtta. 

Samas on üks hea nipp, kuidas lennukõrgust juurde võtta. Nimelt arvestatakse kõrgust drooni stardikohast. Kui tahad näiteks Raekoja platsi pildistada, on mõistlik startida Toompealt, kuna seal on stardikoht kõrgem.

Droonimüük on saanud tugeva löögi, segadust veel palju

Inseneeria uuris droone ja elektriliikureid müüvalt Droon.ee-lt, kuidas uued reeglid 1. juulist on mõjutanud droonide müüki ja mis on sel alal nüüd teisiti. Olukorda kommenteeris tegevjuht Nemo Vunk.

Droonimüük on hetkel saanud tugeva löögi. Päris palju on segadust ning keerukust. Praegu on kõige lihtsam osta droon, mis kaalub alla 250 grammi, kuna selle lennutamine on piisavalt lihtne ja üsnagi avatud. Tunduvalt keerulisem lugu on droonidega, mis on kaalult üle 4 kg ja mida on soov lennutada linnades ja otsenähtavust omamata.

Drooniostjatel on küsimusi hetkel väga palju ja peamisteks muredeks on, et mis kategooria drooni peaks võtma, kas peab selle registreerima, kuidas ja kus registreerida drooni ning siis juba drooni parameetrite kohta täpsustavad küsimused. Üldiselt on  uued reeglid veel keerulised ja puuduvad lihtsad voldikud-infomaterjalid, mis oleks klientidele abiks.

A1/A3 teooriaeksami on juba mõned piloodid läbinud ja tagasiside selle kohta on erinev. Transpordiameti kodulehel olev koolitus vajab kindlasti täiendamist ja kohendamist. Seal on nii keelelisi muresid kui osalt dubleeritud infot või midagi hoopis puudu ja tõlkes kaduma läinud. Loodame, et suudame olla abiks ning lähimatel kuudel saab see asi kindlasti paremaks. Võime tuua näiteks eurocontrol.intl lehel tehtava eksami, mis oli palju õpetlikum, arusaadavalt lahti kirjutatud ja loogilisem.

FPV ja iseehitatud droonide lennutajad on kurvad ning mitmed käitajad plaanivad isegi lõpetada selle hobiga tegelemise, kuna hetkeseisuga on kõigi reeglite järgimine FPV-drooni lennutades lihtsalt võimatu. Profid on äraootaval seisukohal, kuna hetkel ei ole selgelt teada, kus ja kuidas saab teha A2 eksameid alates 1. jaanuarist 2022. Droon.ee loob alates selle aasta augustist võimaluse teha A2 eksamit läbi meie partnerlitsentsi siinsamas Eestis. See on küll ajutine lahendus, aga samas ainuke ja kiirem võimalus seda Eestis teha ja asjadega edasi liikuda.