Eesti kasvunäljas ettevõtted sirutuvad avatud innovatsiooni järele

Avatud innovatsioon ei tähenda vaid värskete ideede kaasamist suurtesse megastaar-ärihiiglastesse, sama hästi annab see väiksematele organisatsioonidele ja idufirmadele võimaluse oma tooteid-teenuseid koostööplatvormide kaudu müüa riikides ja turgudel, kuhu nad muidu ligi poleks pääsenud, kirjutab Raul Kalev (Winston Communication).

„Avatud innovatsioon aitab näha asju värskest perspektiivist. Nii saab kuulata teistmoodi mõtlevaid inimesi, kes üksteist täiendavad. Enam ei pea kinni jääma oma maja piiridesse ega ajaloosse, mis kinnitavad, et neid asju oleme juba tulemusetult viie aasta eest katsetanud. Klientide ja partnerite uute ideede kaasamisel tekib positiivne emotsionaalne seotus. Iga partner maksab ise kinni oma arenduse ning kõiki juhib ind, mitte sund. On võimalik, et selline arendusmudel on ka efektiivsem. Isegi odavam.  Mingit ideede varguse ohtu ma ei näe, sest 99% nüüdisaja edulugudest ei toetu mitte briljantsele ideele, vaid sellele, et sul on tugev meeskond, kes suudab hea idee briljantselt realiseerida,“ loetleb Tele2 tegevjuht Argo Virkebau põhjuseid, miks nad on üha enam sukeldunud ideede hankimisse väljastpoolt oma organisatsiooni.

Kuigi esmapilgul paljudele võõristav, ei ole see, mis Virkebau kirjeldas, siiski midagi sellist, mida Tele2 oma Jõe tn peakontori aknast välja vaadates oleks avastanud. Tegemist on näitega avatud innovatsioonist ehk OI-ist (Open Innovation), mille defineeris esimesena Ameerika organisatsiooniteoreetik, Harwardi, Berkeley ja Haasi ülikooli professor Henry William Chesbrough 2003. aastal. Esmakordselt Harward Business Review’s maailmale tutvustatud terminist rääkides toonitas Chesbrough, et see on vastand suletud innovatsioonile, millesse oli uppumas kogu maailm. Ta tõi välja, et ajal, mil mitte ühelgi organisatsioonil pole jõudu palgata vajalikul hulgal parimaid päid, tuleks oma organisatsioonis sündinud ja kiivalt konkurentide eest varjatud äriideed, tehnilised lahendused jms asendada koos klientide, koostööpartnerite ja isegi rivaalidega loodud innovaatilisematega. Chesbrough tõestas lihtsate näidetega, et vertikaalne isolatsioonil ja kontrollil põhinev organisatsioonikultuur ei toeta innovatsiooni ning et arusaam „kui sa tahad, et midagi saaks tehtud, siis pead seda ise tegema“ on paljuski läbikukkunud.

Kuidas mõtestada avatud innovatsiooni?

Kui ma seda artiklit kirjutama hakkasin, kerkis minugi pähe mitmeid avatud innovatsiooniga seotud paralleele. Esimesena meenus omal ajal meie sportlasi aidanud kasvuhormoon (kui see veel keelatud polnud). Seejärel tuli meelde, kuidas maailma üks töökamaid ja õppimisvõimelisemaid rahvaid, hiinlased, on innovatsioonis olnud kõige mahajäänumad ja kuidas nad on oma nõrkused ometigi tugevuseks pööranud. Midagi pole teha: tuupimine ja loomingulisus ei ole alati parimad sõbrad ühe mütsi all.  Aga kõikvõimalikele riiklikele hüvede toetudes on Hiina koju tagasi suutnud meelitada nn ABC hiinlased, kes on sündinud ja koolis käinud USAs, maailma loovinimeste paradiisis. American Born Chinese on selline inimsort, mis suudab juba liigutada mägesid ja teebki seda tänu loovuse ja töökuse ristkehastusele

Kolmanda paralleelina meenus hea eesti vanasõna „Kus viga näed laita, seal tule ja aita“. Kuid siinkohal  ringimõtestatuna äriettevõtete jaoks, kes peaks sellise küsimusega julgelt oma klientide ja konkurentide poole pöörduma. Küsija suu pihta ju ei lööda. Küsimata jättes, pead liiva alla peites või isekeskis oma kunagist ilu ja muskleid imetledes riskitakse aga kasvu peatumisega.

Alates Chesbrough julgest rünnakust suletud uste vastu on maailmas sajad ja tuhanded suuremad ja väiksemad organisatsioonid püüdnud kaasamise mõttest kasu saada. Mõnda neist on saatnud edu, teist põrumine. Edulugusid tundub siiski olevat rohkem.

Tõestatud: väljast küsides saab rohkem uusi ideid

Jõuülekandesüsteeme tootva Saksamaa ettevõtte FVA juht kuulis mõne aasta eest ühel konverentsil samuti avatud innovatsioonist räägitavat ja otsustas seda rakendada ettevõtte iga-aastase sektoriülese sihtuuringu tarvis. Mitte et senised uute insenertehniliste meetodite otsingud poleks rahulolu pakkunud, aga pigem uudishimust. Käed löödi Aacheni ülikooliga ja neli keerulist spetsiifilist inseneeriaalast küsimust riputati üles avatud innovatsiooni vahendavas veebikeskkonnas NineSigma. Enam kui lahendused ise huvitas protsessi algatajaid see, kas nii kitsa spetsiifikaga valdkonnas tuleb üldse pakkumisi väljastpoolt tuntud tegijate ringi. Väljastpoolt neid ettevõtteid, kellelt nad niikuinii olid igal aastal uuenduste kohta pärinud. Selgus, et tuli. Ühele probleemile tuli vastuseid vaid kahelt tuntud ja tervelt 33 võõralt pakkujalt. Konkreetsete väljapakutud lahenduste osas avastati meeldiva üllatusena, et varem teada-tuntud kuue lahenduse kõrvale suudeti ühe otsinguga leida 16 uut.

Avatud innovatsioon maskeerib ennast hästi

Enne kui vaadata lähemalt teisigi tuntumaid edulugusid maailmas, oleks mõistlik möönda, et avatud innovatsioon ei räägi endast tavaliselt avatud innovatsioonina ega lehvita lippudega. Idee on sageli maskeeritud ja peidetud mitmesuguste võõrapärase nimega koostöövormide alla. Nendeks võivad olla fondid, mis rahastavad teatud koostööprojekte. Või näiteks arengujärgus toodete testimine, eesmärgiga pakkuda klientidele võimalust toote lõplikku nägu ise kujundada. Need võivad olla ideekonkursid. Või peitub see hoopiski mõne teadusasutuse üleskutses kitsamale elanikkonna grupile, et see saadaks enda kohta andmeid (näiteks Eesti geenivaramu, kes poleks oma imetabast andmebaasi ilma rahvast kaasamata kunagi valmis saanud.)

Kui Eestis ringi vaadata, on siingi veebilehti, mis lubavad probleemidele (www.adapter.ee) või uuringute rahastamisvajadustele (www.gueena.com) lahendusi leida. Kuid pigem siiski leiab avatud innovatsiooni mitmetes teadusarenduskeskustes, ülikoolides, kiirendites ja inkubaatorites, startup-võistlustel ja igasugustes keerulise nimega EASi toetatud programmides. Hackathon, Prototron, Garage48, g48elevate jt ei kõla just avatud innovatsioonina, aga on siiski selle mehitatud näideteks.

Avatud innovatsioon pulbitseb ka Eestis

Ettevõtteid, kes avatud innovatsiooniga igapäevaselt tegelevad, on järjest enam. Kredex lansseeris paari aasta eest ettevaatlikult programmi „Engage Estonia“, mille eesmärgiks seati idufirmade kokkuviimine suurkorporatsioonidega, et aidata neil sõlmida uusi tutvusi ja jõuda välja ühiste tootearendusteni. Ent seda, kui vaoshoitult sellele reageeriti, ei osatud ette näha. Nagu programmi läbiviijad täna möönavad, ei tööta Eestis see, mis mujal laineid lööb.

Keeruliseks osutus ettevõtetele ühise „probleem-lahendus“ turuplatsi loomine internetis ja selle kasutamise selgeks tegemine. Seesama, mida maailmas uute ideede kasutamisel just enim kasutatakse. Engage Estonia lõi selle tarvis programmi lehele ka funktsionaalsuse, kuhu ettevõtted oleks saanud oma innovatsioonitaotlusi sisse tippida, idud aga neist lennult kinni haarata. Juhtus aga nii, et ligi paarikümnest programmi kaasatud suurettevõttest ja ligi 30 idufirmast viitsisid vaid üksikud selle tööriistaga mängida. Suurima hoo sai kogu üritusest sisse vaid Telia Eesti. Telia eduteguriks peetakse aga asjaolu, et projekti vedanud Viktoria Ruubel kuulus ise Telia otsustajate ringi, mistõttu kõik plaanitu edenes teistest punnitajatest palju kiiremini. Telia enda kiirendist saab lähemalt lugeda meie kõrvalloost

Level11 – uus katsetus suurettevõtteid süstida

Pärast esimest arglikku katset üritavad Kredex, Teaduspark Tehnopol, Startup Estonia ja konsultatsioonifirma BDA Consulting avatud innovatsioonile elu uuesti sisse puhuda. Taas kord idud ja staarid ühise laua taha tuua ning koostöökohti kombata. Probleem pole ju idudes, sest nendele on avatud innovatsioon ainus ellujäämise ja kasvu võimalus – suurkorporatsioonid peavad aga alles kogu valdkonna enda jaoks läbi kaalutlema. Uus, septembris käivituv ning ettevõtete jaoks täiesti tasuta programm kannab nime Level11 ja seekord tehakse asju targu teistmoodi, personaalse käehoidmise abil.

Esmalt pakutakse keskmistele ja suurtele ettevõtetele (töötajaid üle 50, käivet üle 10 miljoni) personaalset innovatsioonianalüüsi, selgitamaks välja, kus ja mida nad üldse vajavad. Seejärel hakatakse neid samm-sammult ja üritus-ürituselt kokku sobitama võimalike lahendusepakkujatega. Ei mingit veebipõhist üksteise kompamist enam. Kui mitme idufirmaga üks korporatsioon klapi saab, on tema enda asi. Paarikümnele  korporatsiooni juhtkonna liikmele on nende entusiasmi hoidmiseks plaanis luua eraldi innovatsiooniliidrite klubi.

BDA juht Lo Rihvk möönis, et järgnevat kaheaastast tsüklit saaks õnnestunuks pidada juhul, kui tekiks vähemasti 5–6 korporatsiooni ja startup’i ühisprojekti ja need hiljem ka edasi kasvaks. Tema sõnul peab päris kindlasti programmis osalemine saama alguse ettevõtete tippjuhtidest, kelleta innovatsioonialgatustel pikka pidu poleks. Rihvk tõdes, et töö saab igal juhul olema keerukas, sest juba kultuur ning keel, mida räägitakse idufirmades ja suurettevõtetes, on hoopis erinevad. Samuti ajast arusaamine. Lisaks on proovikiviks ka ettevõtete rikkalikud siseprotsessid ja asjaajamise reeglid, mis paindlikkusest tulvil idudest kaugele maha jäävad. „Kõige raskem on väliskapitalile kuuluvate kontsernidega, sest nende puhul võetakse otsuseid vastu üldjuhul väljaspool Eestit,“ märkis ta. Aga vähemasti näitavad juba kevadel toimunud uuring ja fookusgrupp, et huvi OI-nimelise kasvuhormooni vastu on suurettevõtete seas tugevalt tõusnud. Augusti alguseks oli huvi Level11-s osalemiseks kinnitanud kolmekümne jagu traditsioonilise valdkonna ettevõtteid.

TFTAKi lugu

Samal ajal kui mõned suured alles avatud innovatsiooni tööriistu huviga nuusutavad, seavad teised juba nende toel mehiseid samme. Üks põnevamaid avatud innovatsiooni rakendajaid on kindlasti Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK). TFTAKI juht Priim Lumi ei tee saladust, et ilma avatuseta poleks nende äri üldse võimalik. Ta möönab, et ise igapäevaselt innovatsiooni sees olles ei suuda ta sageli mõista samateemaliste innovatsioonile kutsuvate töötubade ja laialivalguva jutuga kohvihommikute rolli, kus püütakse kunstlikult teemat huvitavaks rääkida. Avatud innovatsioon on tema sõnul lihtne: kui väikesed ettevõtted on paindlikud ja kasutavad arenguks kõigi töötajate mõtteid, siis suured toimivad sageli inertsist ja vajavad ideid kõrvalt. Selleks et mitte maha jääda.

TFTAKi pärusmaa on innovatsiooniliste arenduste müümine toidu- ja biotehnoloogiavaldkonnas üle maailma. 2004. aastal loodud arenduskeskusel on tänaseks ette näidata pikk koostöö mitme maailma ja Skandinaavia tippettevõttega, nagu DuPont, Lallemand, Valio, Santa Maria jpt. Kuigi seda kõike viivad ellu 60 valdavalt doktorikraadiga või doktorandist töötajat, siis on organisatsiooni tegelik pädevus peidus palju sügavamal. Sisuliselt on saavutanud maailmatase ja suudetakse asendada või täiustada ükskõik millise ettevõtte tootearendusosakonda. Kuidas?

Kasvumudel, mida TFTAK kasutab, on loogiline: nende doktorikraadiga töötajad õpetavad samal ajal ülikoolides, kaasavad tudengeid projektidesse ja nopivad koostöö kaudu endale välja helgemad pead. Nad liidetakse organisatsiooniga kas täis- või osaajaga või ka üksikute projektide kaudu. Samal ajal ollakse koostööpartneriks rahvusvahelistes ülikoolidevahelistes koostööprojektides, mille kaudu avaneb ligipääs uutele inim- ja teadusressurssidele. Ja rahvusvahelistele klientidele. Neile, kes ise arenduse eest maksta jaksavad.

Avatud innovatsioonist pakatava TFTAKi käsi on olnud mängus kümnete ja isegi sadade meid ümbritsevate toitude valmimisel, mida oleme ehk ekslikult seostanud pelgalt nende tööstuse pädevusega. Olgu nimetatud Imre Kose Gourmet Club, mis on TFTAKiga koos arendanud välja nii oma maitsed, toidud, seadmed kui palju muud. Ja juba on turul ka TFTAKi oma tooted: juuretisega jahu leivaküpsetamiseks ja kiudainesegu, mida võib supilusikaga ükskõik millisesse toitu lisada.

TELE2 katsetab mobiilmaksetega

TELE2 rakendab avatud innovatsiooni kahes kindlas valdkonnas: mobiilimaksetes ja asukohapõhiste teenuste arendamises. Tegevjuht Argo Virkebau sõnul on need kohad, kus ettevõte tunnetas selget mahajäämust ja soovis sooritada kvaliteedihüppe. Asukohapõhiste teenuste lansseerimisel on TELE2 läinud isegi nii kaugele, et on andnud idufirmadele kätte telekomi kogutavad toorandmed (siiski ilma inimeste nimedeta) ja lubanud neil lasta fantaasial lennata. Tulemuseks on mitmeid põnevaid teenuseid. Näiteks Mooncascade OÜ pakutav teenus, mis aitab mobiilikasutajate hulga alusel vaadata, kus millised inimesed liiguvad, ja ennustada ette nende liikumise järgmisi punkte. Seda kõike väikekaupmeestele pakkudes tekib infost uus väärtus, mille alusel ühe või teise poe, restorani vm avaliku asutuse avamist ja turundamist planeerida.

Üheks Eesti telkode komistuskiviks on juba 15 aastat olnud mobiilimaksete areng. Seni pole keegi seda massidesse viia suutnud, sest üksikute poodide lisamine ei võimalda süsteemi efektiivselt elus hoida ega arendada. Vaadates aga USAsse, kus populaarses kohvikioskiketis Starbucks tehakse 25% kõigist ostudest mobiilimaksetega, otsustas Tele2  halva kogemuse unustada, siirdudes oma murega taas kord idufirmade õuele. Ja õigesti tegi. Juba on tekkinud mitmed uued ettevõtted, kes mobiilimakseid rahva sekka viivad. Olgu siis WoraPay, kliendikaardid.ee, Zlick, jt, mis kõik muudavad mobiilimaksed varsemast mugavamaks. „Kindlasti on avatud innovatsioon olnud see, mis on mobiilimaksed lõpuks käivitanud. Oma maja sees seda juurutada oli väga raske ja see ka ebaõnnestus,“ ütleb Virkebau.

Tegevjuht julgeb ka välja tuua kasu, mida avatud innovatsioon on nende ettevõttele andnud. „Aastal üks on niikuinii kõik miinuses. Eeskätt on sellest kasu brändile. Oleme saanud uut positiivset kuvandit, uut tüüpi kliente. Nagu riigisektor näiteks, kel on huvi asukohapõhist teenust kasutada teede remontimise ja sulgemise planeerimise jaoks. Maksete puhul oleme saavutanud selle, et kogu startup-maailm võtab meid nüüd tõsisemalt,“ selgitas ta. „Mõistagi ei torma me iga asja taha, vaid üritame neid selekteerida selle alusel, kus on suurem tulevikupotentsiaal ja mis meie põhiteenustega kokku läheb.“

Avatud innovatsiooni katsetajate ring Eestis on aga palju laiem. Viimase aja katsetusteks selle vallas on kindlasti Omniva testitavad Mercedes-Benzi „Robovan“ ja Starshipi pakirobotid. Miks mitte ka Elisa ja Erply koostöös mobiilsideoperaatori äriklientidele pakutav lao- ja kassaäritarkvara. Lisaks leiab avatud innovatsiooni pühendunud praktiseerijate seas ka kaks kohalikku suurpanka: Swedbanki ja SEB. Kui Swedbank toetab aktiivselt Prototroni , mille žüriis istub ka panga kotkapilguga finantsjuht Heiki Raadik, siis SEB kaasas alates 2016. aastast oma majja innovatsioonijuhiks Prototroni juhtinud Siim Lepiski. Enne teda samal ametkohal olnud Liis Narusk suundus aga avatud innovatsiooni edendama g48elevate.comi eesotsa. Kogu mäng käib laias laastus ikka sellesama OI-nimelise kasvuhormooni ülesotsimise, doseerimise ja süstimise ümber.

***

Edulood välismaalt

Lego. Tänu arvutimängude meeletule pealetungile pidasid nii mõnedki traditsioonilisi klotsikesi ajalooks. 1990. aastatel ilmselt just seetõttu dramaatilise käibelanguse üle elanud Lego oli 2004. aastaks 300 miljonit dollarit kahjumis ja pankrott terendas. Ometigi jätkus neil jõudu endale uus hingamine välja võidelda ja pälvida 2015. aastal Forbesi määratud maailma kõige tugevama (ingl most powerful) ettevõtte tiitel. Kõik see muinasjutt sai tuule tiibadesse avatud innovatsiooni rakendamisest, maailmale uudse programmi „Lego shared vision“ ja seda toetava veebilehe tutvustamisest. Sel lehel said inimesed ise 3D-kujundusprogrammis Lego klotsidest uusi mudeleid ehitada. Need, mis pälvisid kasutajate tähelepanu ja kogusid enim positiivseid hindeid, paisati ka tootmisse. Osa mudelite käibest jagati töötajate vahel.

General Electric. Firstbuild.com lehelt leiab platvormi, mis on aidanud GE-l juba aastaid välja töötada uusi tooteid ja neid testida. Disainerid, insenerid, turundajad jt kaasamõtlejad arutavad koos probleeme, mida saaks mitmesuguste kodumajapidamisse sobivate tööriistadega lahendada. Kui ideed jõuavad niikaugele, et neist tuleks ka reaalsed tootenäidised valmistada, on GE-l välja pakkuda spetsiaalsed laborid, tööriistad ja finantsvahendid asja elluviimiseks. 2014. aastal avati esimene eksperimentaalne mikrotehas Louisville’is, kus parimaid ideedest sündinud tooteid kohapeal väikestes kogustes ka toodetakse ja müüakse. Kui mõnda toodet peaks tabama suurem nõudlus, võetakse see üle masstootmisesse. Olgu nimetatud, et nii nagu Lego puhul, austatakse ka GEs autoriõigusi ning toodete loojad osalevad müügitulu jagamises.

NASA. Kosmoseagentuur otsustas 2009. aastal pöörduda mitmete probleemide lahendamiseks avalikkuse poole. Erinevalt Legost, GEst ja Samsungist ei ehitatud selleks oma partnervõrgustikku, vaid visati ülesandepüsitused juba valmis platvormide (InnoCentive, TopCoder, Yet2.com) kaudu internetiavarustesse. Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata. Näiteks ülesanne, kus sooviti leida algoritmi ideaalse meditsiinikomplekti loomiseks järgmise mehitatud süstiku tarvis, sai kümne päevaga 480 inimeselt 60 riigist 5000 lahendust. Kommina oli NASA parima lahenduse eest lubanud 24 000 dollarit ja VIP-istekohad kõigi järgmiste kosmoselendude stardipaigas.

Ühtekokku aktiveerus kõigi seitsme probleemi lahendamiseks ainuüksi ühe platvormi kaudu (InnoCentive) üle 2900 inimese 80 riigist, keskmiselt pakuti iga probleemi lahendamiseks välja 49 sõltumatut lahendust.

Üks parimaid näiteid peegeldub magnettormide täpse etteennustamise lahenduses. Nimelt oli NASA aastaid püüdnud ette ennustada magnettorme, mis ohustasid otseselt nii kosmosesõidukeid kui ka reisijate tervist. Kulutatud oli suur raha ja kõikvõimalikke ajuressursse. Ometigi oli ennustustäpsus vaid veidi parem kulli ja kirja viskamisest – 55%. Kaasates nüüd probleemi lahendamisse avalikkuse ja pakkudes parimale ideele 30 000 dollarilist preemiat, õnnestus NASA-l  kolme kuuga leida 500 inimest, kes pühendusid probleemi lahendamisse, ning saada neilt kokkuvõttes kätte 11 lõplikku ideed. Võidutöö, mis viis magnettormide ennustamistäpsuse 85%le, pärines ühelt pensionile jäänud telekommunikatsiooniinsenerilt, kes pakkus üllatusena lahenduse välja üksnes maapealsetele mõõtmisseadmetele tuginedes.

Coca-Cola. Veidi ka lõbusamat avatud innovatsiooni. Lisaks Coca-Cola kiirendite võrgustikule, mis asuvad paljudes linnades eri maailmajagudes ja on toeks väikestele idufirmadele Happiness Coca-Cola brändi loomisel, on üheks vahvamaks leiutiseks Freestyle’i joogiautomaat, mis võimaldab tarbijatel endal segada kokku mis tahes maitsega kokakoolat. Ja kuna see kõik on tehtav äpis, saab oma lemmiksegu kohta saata retsepti kõigile joogiautomaatidele, mis selle õigel kujul meelde jätavad ja sinu telefoninumbrit nähes topsi kallavad.

Samsung. Tegu on ettevõttega, kes toetub oma arendustegevuses pidevale välisele abile ja teeb seda spetsiaalse avatud innovatsiooni keskuse kaudu.   Samsungis eristatakse avatud innovatsioonis nelja jalga, mis märgivad koostööd spetsialistidest ja ettevõtjatest partneritega väljastpoolt organisatsiooni. Need neli jalga on: äriline koostööpartnerlus, R&D (uuringu- ja arendustegevuste) poolt osaluste eesmärgistatud ostmine idufirmades, väikeste väliste spetsialistide üksuste kokkuostmine ja nende sulatamine Samsungi sisse ning kiirendid New Yorkis ja Palo Altos.

***

Põhjused, miks avatud innovatsioon ebaõnnestub

1. „See ei ole leiutatud meil“ sündroom. Tehnoloogiliste lahendustega, mis tunduvad alguses vaimustavad, juhtub sageli nii, et pärast pikka sobitamist võib selguda, et „bioloogiliste“ eripärade, veidi teistsuguse fookuse või väheste taustateadmiste tõttu ei haaku uus briljantne idee siiski päris ideaalselt ettevõtte vajadustega ja sobiks ehk rohkem kuhugi teise projekti.
2. Lahendus ei pruugi sobida. Sageli kiputakse väljast haarama esmapilgul kõige lihtsamaid ja kiiremat tulu tõotavaid lahendusi, pühendamata piisavalt aega selleks, et uurimaks, kas see on üldse teostatav või ettevõttega integreeritav. Alahinnates rakendamisele kuluvat aega jõutakse mittetöötava lahenduseni.
3. Muudatused ärritavad inimesi. Iga uus muudatus, eriti see, mis tuleb väljastpoolt, vajab organisatsioonikultuuri ja töötajate hoiakutega sobitamist. Igal juhul nõuab see sisseharjunud rutiini muutmist ja häirib töötajaid. Halvim variant on see, kui väljast hangitav lahendus saab rohkem au ja kuulsust kui oma töötajate panus. Sisemine vastutöötamine võib head ideed eos summutada.

10 põhjust, miks avatud innovatsiooni katsetada:

1. Uute ja huvitavate ideede kaasamine.
2. Konkurentsieelise säilitamine parimate spetsialistide kaasamise kaudu.
3. Kõrgema innovatsioonitaseme ja kasvu saavutamine.
4. Arendustegevuste hinna alanemine.
5. Arendustegevuste produktiivsuse kasv (aja vähenemine).
6. Klientide kaasamine tootearenduse varajases faasis.
7. Turusegmentide valiku ja turuanalüüsi suurem täpsus.
8. Viirusturunduse suuremad võimalused.
9. Koostöö väliste ekspertidega stimuleerib töötajaid.
10. Aitab väiksematel ettevõtetel leida uusi turge ja partnereid.