Eestlaste võimalik missioon Nigeerias

Mitmed Eesti vee-ettevõtjad ja eksperdid on võtnud endale missiooniks õpetada nigeerlasi korralikult käsi pesema, viskama prügi prügikasti ja vältima reostunud vee kasutamist. Kuid enne veel, kui hakata nigeerlaste poole näpuga näitama, olgem enda vastu ausad, meil endalgi ei olnud aastakümneid tagasi päris selge, milleks seda kõike tegema peab, kirjutab Inseneeria kaasautor Riina Kallas.

Olukord Nigeerias on üsna hull. Alles hiljuti suri Lagoses kolm õpilast, kes osutusid koolitoidu kaudu levinud enam kui 1200 õpilast puudutanud epideemia ohvriks. Meie jaoks tavalisest veekäitlusest ning veeprotseduuridest tuleb seal rääkida, rääkida ja veel kord rääkida. Seda selleks, et muuta harjumusi ning hoiakuid, mis on väga visad muutuma.

Mittetulundusühinguga Pan African Vision for the Environment (PAVE) tehtavat koostööprojekti koordineeriv Eesti vee-ettevõtjate liidu (EVEL) tegevjuht Vahur Tarkmees ütleb, et sealne seis on ikka väga halb, lausa katastroofiline. „Kõigepealt peavad inimesed hakkama mõistma, kui tähtis on pesta käsi, teha oma hädasid selleks ettenähtud kohas. Kui ollakse teadlikum, et soolenakkuste põhjustajaks on enamasti mustad käed või reostunud vesi, siis osatakse olla nõudlikum nii iseenda kui ka inimeste suhtes, kes vee puhtuse eest peavad vastutama,“ räägib ta.

Täiskasvanud inimeste harjumusi ja suhtumist on Tarkmehe sõnul väga raske muuta. Lootus on, et koolitatud lastest kasvab uus, teadlikum põlvkond, kes on head õpetajad ka oma vanematele. Selleks, et teadlikkus veidigi tõuseks, on vee-ettevõtjad koostöös Eesti välis- ja keskkonnaministeeriumiga ulatamas nigeerlastele abikätt.

Veepuhastusjaam on olemas, veevõrk mitte

UNESCO viimase aruande järgi on Nigeeria riik, kus veega seotud probleemid on maailma ühed teravamad. Näiteks Lagoses tekib umbkaudu 1,5 miljonit kuupmeetrit reovett ööpäevas, kuid vaid paar protsenti sellest jõuab reoveepuhastusjaama. Pealinnal Abujal on olemas toimiv veepuhastusjaam, kuid kogu linna kattev veevõrk on puudulik. Veevarustussüsteemiga on kaetud 23 protsenti pealinlastest, ülejäänud peavad joogivett ostma kanistriga või rajama puurkaevu, mis on kallis.

Kanalisatsioon kui selline Nigeerias sisuliselt puudub. Paljudes majapidamistes on septikud, mida kasutatakse WC jaoks, ülejäänud reovesi juhitakse tänaval olevatesse lahtistesse sademeveekanalitesse, kus suur osa veest aurustub või infiltreerub pinnasesse. Võib vaid ette kujutada, mis juhtub seal vihmaperioodil ja millist ohtu see elanikkonnale endast kujutab. Puudus on ka tualettidest, mistõttu on tavaline, et linnades kohtab silte, mis keelavad avalikus kohas urineerimise.

Prügi visatakse seal enamasti maha, edasi satub see tänavaäärsetesse sademeveekanalitesse, kus tekivad ummistused. Ummistuste tõttu reoveega täitunud kanalid on omakorda heaks sigimispaigaks sääskedele, kes kannavad edasi malaariat ja teisi ohtlikke haigusi.

Erinevalt eestlastest mõistavad nigeerlased häda korral abi küsida, ja häda on käes. Siinkohal kutsubki Tarkmees üles ühiskondi, kus on piisavalt jõudu, rikkust ja tarkust oma õlga alla panema. „Me ei saa jääda Nigeeriasse nende eest mõtlema, näpuga näitama ja asju ära tegema. Saame anda hoogu, süstida inimestesse usku ja lootust, et lahendused ja parem elu on olemas ja võimalikud,“ sõnab ta.

Moodsad tehnoloogiad käivad üle jõu

Moodsad tehnoloogiad võimaldavad reovett ümber töödelda lausa joogiveeks. Kuivõrd oleks nendest abi nigeerlastele? Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja konsultatsioonifirma Entec Eesti projektijuhi Vahur Värgi sõnul on see lahenduseks mõnedes kuivemates piirkondades, kuid esialgu on vajalikud tehnoloogiad nigeerlastele rahaliselt ülejõu käivad.

„Samas saaksid nad pärast lihtsamat käitlemist taaskasutada heitvett põllumajanduses, mis on suure veetarbega ja kasutab praegu põldude niisutamiseks kvaliteetset pinnavett,“ ütleb Värk. „Lisaks veevajaduse vähendamisele võimaldaks heitvee kasutamine põllumajanduses vähendada ka väetiste koguseid.“

Hiljuti koos Värgiga Nigeeriat külastanud EVEL-i ekspertgrupi liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja TTÜ doktorant Erki Lember toob välja, et tehniliselt on võimalik taaskasutada 60–70 protsenti reoveest, mis tähendab, et kui projekteerime uut joogiveesüsteemi, siis toorvee osa muust allikast peab olema vaid 30–40 protsenti mahust. Nendes oludes, kus pinna- või põhjavett on vähe, muutub see arvutus atraktiivseks.

Sademeteveel on potentsiaali

Eestis on juba palju näiteid majapidamistest, kus kasutusel on sademete vesi. Samuti saame WC-potis kasutada valamu vett, sest joogivee kvaliteediga vett on vaja vaid köögis ja pesemiseks, kuigi ka siin nähakse sademeveel potentsiaali. „Ülejäänud tarbevee osa võiks vabalt katta kasutatud veega, kuhu vajadusel lisatakse mõni lihtne puhastusprotsess: rasvapüüdur, sõel jne,“ sõnab Lember. „Nagu ikka, jõuavad sellised lahendused kodudesse, kui vee hind on piisavalt kõrge, et majapidamisi motiveerida. Võime tuua paralleele elektrihinnaga, mis pani LED-tehnoloogia turu ja arendustööd mühinal kasvama.“

Eestis kasutusel olevaid veepuhasteid nii tehnoloogiate kui ka nende keskkonnasõbralikkuse poolest häbenema ei pea. Euroopa Liidu rahade eest rekonstrueeritud või ehitatud joogi- ja reoveepuhastusjaamad on kaasaegsed. Puhastid, mis pärast rekonstrueerimist ikkagi nõudeid ei täida, on enamasti kas vale puhastusprotsessi valiku või odavaima pakkumise tulemus.

Tänastes oludes ei ole Eestis vaja reovett joogiveena kasutusele võtta, kuigi suuremad ettevõtted oleksid Lemberi sõnul valmis vastava puhastusprotsessi projekteerima. Niipea, kui tehnoloogia odavneb, võib suundumus muutuda. „Hetkel tekitab sõna „reovesi“ inimestes õudust,“ sõnab Lember. „Hiljuti osalesin veemajanduse erialakonverentsil „Berlin Wasser“, kus soovitati vastavat terminit muuta ja võtta reovee asemel sünonüümina käibele „kasutatud vesi“, mis peaks inimesi ümber õpetama.“

Ekspordiks sobilike tehnoloogiate arendamises Eesti ülikoolid koostöös vee-ettevõtetega kahjuks veel silma ei paista. „Üksikuid projekte on läbi käinud, kuid probleemiks on meie teaduse süsteem – puudub lihtne lüli tippteaduse ja ettevõtete vahel,“ ütleb Lember.

„Teadlased tahavad tegelda probleemidega raku tasemel, kuna seda loetakse tippteaduseks ja seega saavad antud projektid ka rahastust, kuid ettevõtetel on vaja pigem rakenduslikke tehnoloogiaid ehk tehnoloogiat, mis koondab need erinevad rakutasemel tehtud uuringud tooteks. Seda kõike meie projektipõhine rahastus ei toeta.“

Eesti ühiskonna viimaste aastakümnete arenguhüpe lubab meie spetsialistidel olla täna nõustajaks meist vähem arenenud riikidele. Kuid õppimine on alati vastastikune protsess, olgu või tegemist „unustatud vanaga“. Nagu ütleb EVEL-i tegevjuht Vahur Tarkmees, on meil nigeerlastelt õppida lahkust, sallivust, mõistmist. Olgem siis lahked ja mõistvad neid aidates!

Milles seisneb EVEL-i koostöö MTÜ-ga Pan African Vision for the Environment (PAVE)?

PAVE pöördus Eesti vee-ettevõtjate liidu (EVEL) poole koostööettepanekuga olla abiks veemajanduse haridusprogrammi väljatöötamisel ja elluviimisel Nigeerias. Tegemist oleks pilootprojektiga väljavalitud osariikides. Kui projekt osutub pilootpiirkondades edukaks, siis võib sellest kujuneda haridusprogramm ka muudele riikidele Aafrikas.

Pilootprojekti elluviimise kestvuseks on kavandatud neli aastat. Kui haridusprogramm on väljatöötatud, siis tuleb treenida kohalikke õpetajaid, kogukondade liidreid, mõelda välja meetodid õpetuse levitamiseks nii, et see oleks nigeerlastele omane, arusaadav ja vastuvõetav. Tähtis on see, et programm tuleb lõimida kohaliku kultuuri, traditsioonide ja usuga. Kindlasti peab see huvitav olema laste jaoks, siinkohal tulevad kasuks Eesti kui e-riigi nutikogemused.

Projekti eksperthinnang on veel kujundamisel. Projekti täies mahus elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, peamiselt liidu- ja riigipoolse huvi jätkumisest.

Eestil on Nigeerias suur eelis: meid on Nigeeriasse kutsutud ja oleme seal teretulnud. Me pole sissetungijad, kes lähevad oma tingimusi peale suruma.

Ärivõimalustest Nigeerias

EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees: Nigeeria pakub lisaks vee-ettevõtetele võimalusi laieneda nii jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtetele, aga näiteks ka vee puhastamiseks mõeldud kemikaalide või seadmete tootjatele. Kiire linnastumine ja rahvaarvu kasv toob seal kaasa vajaduse üha enam rajada ja arendada infrastruktuuri, IT-lahendusi. Nigeeria majandus on arenev ja ammendamatu turg. Kuna tegemist on suure maaga, kus elanike arv on üle 180 miljoni, siis võimalusi on palju, ja seda erinevate valdkondade ettevõtetele.