Elektriautode laadimise lahendus VOOL annab võimaluse kokkuhoiuks

Elektriautode laadimise terviklahendus VOOL suudab lisaks dünaamilisele koormusjaotusele lülitada koormusi ümber ka faaside vahel, kasutades elektrisüsteemi senisest kuni kolm korda efektiivsemalt. Elektrivõrgus pole aastakümneid olnud märkimisväärset innovatsiooni, kuid olukord on muutumas. Kirjutab Gerli Ramler. Aastal 2018 panid Juhan Härm, Sander Vahtras ja Hindrik Kilter pead kokku ja hakkasid mõtlema, mida teha, et elektrisüsteemis peakaitse välja ei lööks, kui teoreetiliselt peaks võimsust võrgus jaguma. „Selgus, et kolmefaasilises elektrivõrgus ei kasutata ühendust efektiivselt ehk siis faasid pole ühtlaselt koormatud. Enamasti kipub olema esimene faas ülekoormatud ning kaks teist faasi vähem kasutatud. Mõtlesime, kuidas saaks koormust kolme faasi vahel ühtlasemalt jagada ja jõudsime turu parima dünaamilise koormuse juhtimise ja faasidevahelise lülitamise lahenduseni,” räägib Tallinna Tehnikaülikoolis nii energeetika- kui majandusteaduskonna lõpetanud Härm, kes on VOOLu tegevjuht.  Patenditud lahenduseks on katkestuseta koormuse lülitamine kolme võrgufaasi vahel ja seeläbi kogu ühenduse efektiivne kasutamine. Lisaks on teise lahendusena võimalik teha mitmetasandilist koormusjuhtimist, mille puhul näiteks kortermajas jälgitakse nii kortermaja kui ka korteri peakaitset ja tagatakse koormuse ühtlane jaotus mitmes punktis korraga. Seadmed suhtlevad omavahel, kasutades sama elektrivõrku (Power Line Communication, PLC), kasutades eraldi sidekaablit (LAN või serial ühendus) või ka üle õhu (WiFi või 4G ühendus). Load management controller ehk LMC mõõdab järjepidevalt kilbis tarbimist, suhtleb laadijatega ning ütleb neile, kui palju on vaba võimsust, millisel faasil seda on ning saadab info laadijasse, kus jaotatakse vajadusel koormused ümber. VOOLu lahenduse puhul oli oluline, et pidama ei ole jäädud lihtsalt tehnoloogia arendamisele, vaid nende eesmärk on pakkuda elektriautode laadijate täislahendust: nii tehniliselt turu parimat riistvara, head skandinaavia disaini kui ka kasutajasõbralikku tarkvara. Lahendus on ehitatud avatud laadimise standardile OCPP, mis tähendab, et VOOLu lahendusega saab edukalt kasutada ka teiste tootjate laadijaid. Härmi kinnitusel on suurem eesmärk, et tulevikus oleks kõigi parkimiskohtade elektrisüsteem paremini ära kasutatud ja elektriauto omanik ei peaks mõlema, kas ja kuidas on võimalik laadida. Laadimine peab olema kättesaadav ja lihtne. Ettevõtte aktiivsem areng läks lahti 2021. aastal: kirjutati Horizon 2020 projekt, saadi 3 miljonit eurot rahastust ja algas kasv. „Kui meie ridades oli 2022. aastal veel viis inimest, siis täna on meid 40 ning seda kaheksast rahvusest, mis on väga äge. Värbamine on meil üldjoontes hästi läinud, otsime põhiliselt seenior-tasemega inimesi, sest meil on vaja kiirelt kasvada ja meeskonnakogemus on oluline,” ütleb Härm. Ta lisab, et kui tugevaid IT-inimesi veel leiab, siis väga keerukas on olukord inseneridega. „Neid oleks hädasti vaja juurde koolitada, aga samas mõistan noori – populaarseid IT-firmasid on palju, aga mehhaanika-, riisvara- ja elektroonikainseneride puhul ei ole nagu väga suurt edulugu näidata. Seega ei soovita neid alasid eriti õppida. Aga ühel hetkel võib see saada probleemiks ka meie ettevõtte arengus.” Ise arendatakse küll tehnoloogiat ja lahendusi, kuid ei tegeleta tootmisega, vaid see käib Eesti partnerite juures. Vähemalt hetkel ei soovi VOOL ka tootmisega tegeleda, sest see nõuab Härmi sõnul omajagu ressursse – nii aega, raha kui ka inimesi.

Elektriautode laadimine: lihtne, soodne ja kättesaadav

„Meie kliendid on eelkõige need kasutajad, kellel on vajadus rohkemateks laadijateks – kortermajad, ärihooned, tööstushooned, transpordiettevõtted, postifirmad. Näiteks on meie kliendid Hansabuss ja Omniva,” räägib Härm. „Lahendus toimib loomulikult ka eramajade puhul, aga hetkel oleme Eestist välja liikudes võtnud suuna suurtele äriklientidele. Käime end tutvustamas messidel ja liigume edasi turg-turu haaval. Hetkel otsime Norras müügijuhti, kohalikku inimest, kes tegeleks meie kaubamärgiga, aga kellel endal on paigaldajate võrk olemas, sest 90% klientidest ostab laadija koos tarkvara ja paigaldusega.” Härmi sõnul on samalaadseid süsteeme tegelikult juba Soomes, Rootsis, Austrias ja Saksamaal, kuid VOOL ei pea neid konkurentideks, sest need ei paku terviklahendust ega nii aktiivset võrgulahendust, mis suudaks lülitada koormusi ümber katkestusteta. Lisaks elektrivõimsuse jagamisele saab VOOLu tarkvarast näha ka näiteks auto laetuse taset ja laadimist juhtida vastavalt elektrihinnale. Süsteem on seadistatud valima soodsama elektrihinnaga ajaperioodi. Kui ettevõttel, ühistul või majaomanikul on olemas parkimiskohad ja liitumisvõimalus elektriga, on sinna VOOLu moodsa laadija ühendamine lihtne. Paljud kliendid peavad avalikku laadimiskohta heaks ärivõimaluseks, sest sellelt saab teenida arvestatavat lisatulu. VOOL ise elektrilaadijate rentimisteenusega ei tegele ega soovigi tegeleda – tahetakse jääda tehnoloogialahenduste pakkujaks.

Samblakattega autolaadija

Oleme harjunud, et elektriautode laadimisjaamad on tööstusseadmetele omaselt tavalised valged karbid, aga VOOL soovis ka siin teha midagi teisiti. „Arendasime laadimisjaamadele vahetatavad esipaneelid, mille puhul on lähtutud skandinaavialikust minimalistlikust ja lihtsa vormiga disainist. Testime hetkel milline variant on kõige vastupidavam. Valikus on näiteks plastik, taaskasutatav plastik, puit, metall ning isegi samblapaneel. Väga hästi on vastu võetud just puidu- ja samblapaneel, aga elus sammal ei tohi muidugi asuda 100% päikese käes. Oleme saanud aru, et laadija kena välimus on samasugune müügiargument, kui seda on meie nutikas lahendus.” Samuti paneb VOOL rõhku süsteemi paigalduse lihtsusele. „Kui laadija on hästi tehtud ja seda on lihtne paigaldada, siis kliendid, arendajad ja ehitajad eelistavad seda. Meie lahendus on lihtne – tehnika ja korpus on üksteisest eraldiseisvad, tänu millele saab ehitusjärgus hoonele kinnitada tühjad karbid koos pistikute ja ühendustega ning õigel hetkel lisada tehnika.” Härm nendib, et võrgu parem ärakasutamine on probleemiks paljudes riikides. „Praegu on kodustes majapidamistes veekeetjal, nõudepesumasinal või laadijal juurdepääs vaid murdosale võrgu täisvõimsusest, kuigi terve Euroopa on ühendatud kolmefaasilisse elektrivõrku. Eriti on see probleem hakanud silma paistma nüüd, mil päikesepaneelide kasutamine on tõusuteel. Kui võrk on ebaühtlaselt koormatud, tarbitakse ise ära kõik näiteks esimeses faasis, aga teine ja kolmas faas võtavad ikkagi elektri seinast. See pole kuigi efektiivne.” „Elektrivõrgus ei ole aastakümneid olnud mingit innovatsiooni, aga nüüd on see muutumas, sest tarbijaid ja tootjaid on palju ning turg vajab uusi lahendusi,” lisab ta. „Meie lahendusega laeb auto elektri börsihindu järgides määratud ajavahemikus madalaima võimaliku hinnaga ja säästab nii laadimiskuludelt kuni 90%.”

VOOL kaasas 1,7 miljonit eurot Euroopa vallutamiseks

Elektriautode laadimise terviklahendust arendav idufirma VOOL kaasas seemnefaasi investeerimisringis 1,7 miljonit eurot. Investeerimisvoor kasvatas kogu rahastuse 4,7 miljoni euroni – 2022. aastal toetas VOOLu 3 miljoni euroga ka Euroopa Liidu innovatsioonifond EIC Accelerator. VOOL kasutab investeeringut oma kasvueesmärkide saavutamiseks. 2023. aastal on plaanis müüa 20 000 laadimisjaama. Selleks alustatakse kevadel laadijate seeriatootmist ja plaanitakse siseneda uutele turgudele Euroopas. Praegu tegutseb VOOL nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Rahastusvooru juhtis Eesti riskikapitalifond Specialist VC. Voorus osalesid Kersti Kaljulaid, Elar Nellis (Pipedrive’i esimene ja VOOLu praegune töötaja), Taavi Kotka (endine Eesti infojuht, tuntud ka e-residentsuse programmi käivitajana ja start-up’i KOOS asutajana), ettevõtjad Justin Jenk, Toomas Kõuhkna, aga ka Opus 11 VC fond ja Startup Wise Guys (Euroopa juhtiv idufirmade kiirendi).