Elin Hauge: see, kes tehisaru pardale ei hüppa, muutub nähtamatuks

Elin (46) lähtub oma tegevuses selgest arusaamast, et uus tehnoloogia ise on tore, aga inimesed peaksid selle sisu ja võimalustega rohkem kursis olema. Nii saab tehnoloogia anda oma panuse ka ebavõrdsuse vähendamisel ühiskonna eri kihtides ja sfäärides. Just siit tulenebki tema missioon – aidata ärijuhtidel, eraisikutel, asutustel jne mõista, kuidas AI võimalusi kõige paremini ära kasutada.

21-aastaselt astus Elin magistrantuuri inseneriõppes biofüüsika erialal, millele järgnes teine magister operatiivuuringutes. Viimane võimaldas tal süveneda rakenduslikku matemaatikasse. „Minu aju toimib nagu väärtusahel, mis ühendab andmed ja informatsiooni tulemustega. Kindlustusvaldkonnas aitasin andmete abil hindu ja kasumimudeleid luua ning pettusi avastada. See kõik lõi väärtust nii äride kui ka üksikisikute jaoks. Kui tehisintellekt ilmus, aitasin selle olemust ja võimalusi selgitada – olin justkui tehisaru tõlk ja punktide ühendaja. Konsultatsiooniärisse siirdudes võtsin uue rolli täielikult omaks ning peagi asutasin oma ettevõtte. Tehisintellektiga kaasneva segaduse keskel on minu roll olla äri ja tehnoloogia vaheliseks sillaks, kus ma aitan inimestel keerulises olukorras navigeerida ja andmete muutuvat rolli mõista.”

Kuidas tehisintellekt ettevõtteid ja meid kõiki mõjutab?

Peamine on mõista, et kui on olemas andmed, siis saab neid ka kasutada. Pangad, telekommunikatsiooniettevõtted jt kasutavad andmeid muu hulgas mudelite ja personaalsete soovituste loomiseks, toodete ja teenuste väljatöötamiseks, pettuste avastamiseks. Kui keegi kuritarvitab näiteks minu krediitkaarti, siis pank helistab mulle. Pangad jt ettevõtted kasutavad tehingute jälgimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks masinaid. Sellest suur osa on masinõpe.

Maksuhalduses kasutatakse tehisaru andmekogumise automatiseerimiseks, pettuste mustrite tuvastamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Ka need ettevõtted kasutavad palju tehisintellekti. See lihtsustab meie elu, sest maksudeklaratsiooni täitmine käib kiirelt, nagu me Eestis teame ja nagu on näiteks ka Norras. Tervishoius kasutatakse masinõpet skännide ja muude meditsiiniliste uuringute tõlgendamiseks. Netflix on täis personaalseid soovitusi jne.

Tehisaru rakendatakse inimeste nimel otsuste tegemiseks, kuid see pole meile alati kasulik. Sellepärast vajame tehisintellekti määrust, et kasutajaid vajadusel hoiatada ning kaitsta. Põhjalikku analüüsi vajavad näiteks sellised valdkonnad nagu juurdepääs tervishoiule, sotsiaalteenused ja finants. Keegi meist ei oleks õnnelik, kui need protsessid oleksid täielikult automatiseeritud.

Kuidas tagada, et tehisintellekti tehnoloogiaid rakendatakse inimkonna huvides?

Otsustajana on meil oluline mõista, et algoritmi koolitamine suure andmekogumiga töötamiseks ei taga täpseid tulemusi üksikisiku tasemel. Võimalike vigade tunnistamine on esimene samm, järgmiseks tuleb määrata, kuidas neid parandada, ja mõista, millised on tagajärjed. Kui sellest protsessist aru saada, siis on võimalik ka väga tõhusalt otsuseid vastu võtta.

Ärivaldkonnas pakuvad generatiivsed tehisintellektid, nagu ChatGPT, Bing jt, palju võimalusi ja on meile kasulikud tööriistad. Erinevalt traditsioonilistest otsingumootoritest, nagu Google, mis esitavad pikki tulemuste loendeid, toimib Bing pigem teabe eraldajana ja teksti loojana. See pakub täpset kokkuvõtet eri allikatest, mitte miljoneid tulemusi, mida inimene peab ükshaaval läbi vaatama. Tänu sellele uuendusele saame otsitud teemal kiirelt koostatud lühikokkuvõtte, ilma et peaksime suurel hulgal otsingutulemusi läbi kammima.

Turunduses ja ajakirjanduses tunnevad inimesed ilmselt uute tehnoloogiate hingust oma kuklal, sest tehisintellekt oskab hästi kirjutada. Paljud turundus- ja suhtekorraldusettevõtted ongi oma ärimudelitega hädas, sest miks peaks maksma kellelegi – inimesele –, kes kulutab mitu tundi teksti kirjutamisele, kui seda saab tehisintellekti abil teha sekunditega?

Loomulikult eelistatakse, et pikemaid ja põhjalikumaid lugusid kirjutab ikka inimene, aga turunduses ja ajakirjanduseski tuleb ju ette ka väikseid tekste, mis ei pea olema nii hoolega läbi kaalutud.

Esmalt on oluline mõista, miks me vajame seadust. See on vajalik inimeste õiguste kaitsmiseks, kuna meil on kalduvus olla ahne ja kasutada rakendusi, mille abil saame veel rohkem raha teenida. Peame olema väga ettevaatlikud, et me ei kasutaks neid võimsaid tööriistu üksikisiku õiguste arvelt. Seadused keskenduvad peamiselt privaatsusele ja õigusele austusväärsele elule ühiskonnas. Ettevõtetel on oluline aru saada, miks tehisaru kasutatakse ja milline on selle mõju inimestele. Kusjuures mõju hindamise kontseptsioon muutub üha olulisemaks. See tähendab, et pärast algoritmide kasutuselevõtmist tuleb läbi viia põhjalik mõju uuring. Kui mõnel puhul puudub otsene mõju inimesele, siis hinnatakse, mis kasu saab ettevõte üldiselt tehisaru kasutamisest, ja lähtutakse oma otsuse juures sellest. Järgmine samm on kindlaks teha, kas antud kaasus kuulub Euroopa Liidu määratud kõrge riski klassifikatsiooni alla. Kõrge risk tähendab ohtu isikuõigustele ja vajab hoolikat läbikaalumist.

Isikuandmete kaitse seaduse (GDPR) järgimine on väga oluline, sest tehisintellekti määrus on selle laiendus. Juhid peavad teadma seaduse laiemat eesmärki, nad peavad tundma oma ettevõtete andmeid ja mõistma, kuidas neid kasutatakse. Seadust rikkudes riskivad nad suure trahvi ja mainekahjuga.

Millised on kõige põnevamad ning mõjukamad tehisaru arengud?

Arvan, et järgmised paar aastat tegeleme sellega, et aru saada, kuidas tehisaru võimekust inimeste, ärimaailma ja ühiskonnaga ühildada. Sellega paralleelselt, kuid ka selle tagajärjel, näeme ühiskonnas tehisaru tehnoloogiate ja võimekuse kiiret kasvu.

Praegu on veel segane aeg, kus on palju vääriti mõistmist ja hirmu. Aga me seljatame selle ja tehisintellektist saab meie elu loomulik osa. Inimeste jaoks muutub enesestmõistetavaks tagajärgedele ja piirangutele mõtlemine, tehisaruga kõrvuti elamine.

Aga veel kord – juhid peaksid endale selgeks tegema, kuidas AI-tehnoloogiad toimivad ja mis on ohud. Alustada tuleb sellest. Kui lasta end reklaamimürast mõjutada, on oht teha valesid otsuseid (ja sattuda näiteks vastuollu isikuandmete kaitse seadusega). Ohtlik on aga ka see, kui juht ei mõista tehisintellekti olulisust ja ei kaasa seda oma ärimudelisse. Nõnda riskib ta tehingutest ilmajäämisega ja konkurentsis püsimisega.