Estko: hea toote retsepti guugeldades ei leia

Eesti ettevõte Estko tegutseb professionaalidele suunatud puhastusvahendite valdkonnas ja arendab igal aastal välja uuenduslikke tooteid. Ettevõtte insener-keemikust juht Liina Kikas nendib, et keskkonnasõbralike puhastusainete tootmine on täiesti võimalik ja Eesti keemiatööstus on maailmatasemel. Kirjutab Gerli Ramler.

„Meie konkurentideks on maailma kõik suured sama valdkonna ettevõtted, kellele peame näitama oma võimekust arendada pidevalt uusi, väga tõhusaid tooteid,” räägib Kikas ja lisab, et retsepte paraku guugeldades ei saa. „Kui mingis mõttes saab kopeerida toiduainetööstuses – näiteks lehmapiima põhjal valmistatud jogurtid ei erine üksteisest kuigi kardinaalselt, siis meie peame enda nähtavaks tegemiseks suutma toota hästitoimivaid, teistest erinevaid tooteid, seda mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega ning laias sortimendis nõudepesuvahendist põrandavahani.”

See seab põhiraskuse Estkos töötavatele inseneridele ja keemikutele, keda pole Eestist eriti lihtne leida. „Koolitame oma töötajaid ise. Näiteks sel aastal läks pensionile üks meie pikaajaline keemik, leidsime tema asemele küll uue tegija, aga kõigepealt peab ta meie valdkonnaga sõbraks saama. Keemiku töö on keerukas ega tähenda ainult erinevate ainete kokkusegamist, vaid ka teadvustamist, mis võib minna hästi ja mis halvasti. See teeb kogenumad keemikud ettevaatlikuks, kuid samas on noored kindlasti riskialtimad ja võtavad julgemalt väljakutseid, mis on ettevõtte arengu seisukohast põnev,” räägib Kikas.

Vaadates teiste tootjate vahendeid, võib tema sõnul öelda, et turg areneb väga kiiresti ja võimalusi erinevaid aineid erineval viisil kokku segada on palju. Vahel sünnib aga väga hea toode liiga kallitest komponentidest ega sobi koduturule juba puhtalt hinna tõttu – siis tuleb oodata, kuni ostupotentsiaal järele jõuab.

Nõuded on samas aga tänapäeva tööstustele ranged ja seaduses ette kirjutatud. Estkos on juurutatud kvaliteedijuhtimisstandard ISO 9001, keskkonnajuhtimisstandard ISO 14001 ning töötervishoiu ja tööohutuse standard OHSAS 18001. Nende kolme ISO juhtimisstandardi alusel on ettevõttes välja töötatud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuspoliitika, mille järgimine tagab kvaliteetse toodangu, seadusandlike nõuete täitmise, ohutu töökeskkonna ja aitab vältida keskkonna saastamist.

Estko töö tähendab kindlatel tingimustel, mahus ja retsepti järgi ainete segamist, kontrollimist, villimist, sildistamist ja müümist. Segamine toimub reaktoris, neid on ettevõttel kokku ligi 20. Valmimisaeg erineb tooteti – mõni aine sünnib mõne tunniga, teisel puhul läheb päev ja lisaks vajab see veel reaktoris seismist, et näiteks vaht enne villimist alla vajuks. Mullu tootis Estko 1700 tonni tooteid. Omatoodetele lisaks vahendab ettevõte puhastustarvikuid ning pehme paberi tooteid.

Kas ettevõte ise ei taha aineid sünteesida? „Muidugi tahaksime,” kinnitab Kikas. „Aga ettevõte ei ole selle jaoks, sest lisaks teistele nõuetele tähendaks see Euroopas kehtiva REACH-määruse (käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) järgimist. Sünteesitud aine kõik omadused tuleb välja selgitada ning aine tuleb registreerida; tegemist on väga ajamahuka ning kalli protsessiga, mis võib maksta ettevõttele miljoneid eurosid.”

Inseneride nappus on kohati kunstlik

Estkos töötab 35 inimest, neist kolm on tootearendustiimi keemikud-arendusinsenerid. Töötajaskond on väga stabiilne, aga paraku hakkab osa inimestest jõudma Kikase sõnul pensioniikka ja ettevõte peab hakkama vaatama ringi uute tegijate järele. Hetkel on neil näiteks vaja laotöötajat, aga kuna Estko töökeel on eesti keel ja kõik juhendid, retseptid ja muud kinnitatud materjalid on eestikeelsed, ei tule võõrtööjõu palkamine kõne allagi.

Samas on paljuräägitud inseneride nappus tema hinnangul osalt kunstlikult tekitatud. „Võetakse tööle insener, aga antakse talle teha töö, millega saaks hakkama ka tehnoloog. Lisaks ostavad kiirelt kasvavad rahvusvahelised ettevõtted inimesi üle, ajades segamini palgatasemed ning tekitavad noortele koolilõpetajatele valed ootused. Tegelikult tulevad noored koolist üldteadmistega ja spetsiifilisemad ettevõttepõhised teadmised ning kogemused kogutakse alles umbes kahe aasta möödudes.”

Ta lisab, et inseneriõpe on justkui otsimise tee: „Tihti tekib küsimus, kas ülikool peaks olema suunatud teadusele või koolitama meie ettevõtetele insenere? Tegelikult on aga nii, et kui matemaatika, füüsika ja keemia põhitõed pole muutunud, siis inseneriõppes käib pidev kujunemine. Mu poeg on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud keemiainsener ning projekteerib maailma mõistes tehaseid, valib seadmeid ja käib neid käivitamas. Olles õppinud ka Kopenhaageni tehnikaülikoolis, ütleb ta, et Eesti inseneriõpe oli väga heaks platvormiks. Nii et parim lahendus oleks nende kahe sümbioos.”

Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse liikmena leiab Kikas, et koolide ja ettevõtete koostöö peaks olema oluliselt suurem. „Liit hoiab silma peal seadustel, koondab ettevõtjate arvamused, teeb koostööd ministeeriumitega ja edastab oma arvamust seadusemuudatustest jne. Lisaks korraldame koolituspäevi, oleme ettevõtjatele toeks ning sooviksime süvendada veelgi koostööd õppeasutustega.”

Keskkonnahoid üha aktuaalsem

Keskkonnasäästlike toodete propageerimine on üks Estko olulisemaid tegevussuundi ning toodete valmistamisel eelistatakse alati keskkonnasõbralikumaid tooraineid. Professionaalsed puhastusained on need, mis puhastavad hästi ja koormavad võimalikult vähe loodust. See tähendab, et toorained, tootmisprotsess, tehnoloogia, pakendamine, taara ja transport peavad jätma loodusesse endast maha võimalikult väikese jälje.

Aastal 2015 andis keskkonnaminister Estkole kui neljandale Eesti ettevõttele üle Euroopa Liidu ökomärgise Lilleke kasutusloa. Tänaseks on ökomärgise saanud juba 11 nende toodet. Eesti Allergialiit on heaks kiitnud mitmed nende tooted ning 32 puhastusvahendit ja pesuainet vastavad rahvusvahelise turismiettevõtete ökomärgise Roheline Võti (Green Key) kriteeriumitele.

Aastal 2015 tunnustati ettevõtet Vastutustundliku Ettevõtluse sertifikaadi ja pronkstaseme kvaliteedimärgisega ning juba ligi 20 aastat töötab ettevõte ISO standardite alusel.

Kokku on Estko tootevalikus üle 270 retsepti, mille taga on ettevõtte arendusinsenerid ja keemikud. „Kasutades õiget keemilist ainet õiges kohas ja õiges koguses, saab inimeste elu oluliselt lihtsustada. Kuigi meil on võimekus toota ka väikeseid koguseid, oleme orienteeritud ettevõtetele nagu tööstus-, tootmis- ja koristusfirmad, toiduainesektor ja kaubandus, HoReCa segment, autopesulad, laste- ja meditsiiniasutused, kes vajavad igapäevaselt oma töös puhastusaineid ja soovivad luua tervisesõbralikku õhkkonda. Jaeklientidele ei valmistata tooteid lihtsal põhjusel: need on kontsentreeritud ja nende kasutamist tuleks enne õppida.”

Kikas toob näite: „Eratarbija ei pruugi võtta vaevaks sildilt lugeda, et nõudepesumasinatäie kohta tuleb panna vaid 15 ml pesuainet ning kuhjab sahtli täis. Nii on aga tulemus oodatust vastupidine. Üledoseerimise tagajärjel vahutab aine liigselt, kaotab tõhususe ja on loodusele raske. Näiteks ühe liitri meie kontsentreeritud klaaspindade puhastusainega saab puhastada kogu Tallinna Fahle maja aknad – kodus on keeruline selliseid koguseid doseerida.”

Majasisene tootearendus annab trumbid kätte

Estko trump teiste puhastusainete müüjate ees on majasisene tootearendus, mis aitab erinevates turuolukordades kiiresti reageerida. Esiteks on see hea võimalus klientide muredele kiiresti vastu tulla, arendades nende soovidele vastavalt uusi tooteid. Teiseks on kiired retseptimuudatused, mis võivad tulla ühe või teise tooraine puudusest. Kolmandaks on tänu enda laborile palju kiirem ja soodsam oma toodete arendamine.

Ettevõtte tootmine asub Harjumaal Kiili vallas Kangru külas. Kuna tootmine toimub lõhnavabalt kinnistes reaktorites, ollakse Kikase sõnul kogukonna mõistes justkui seebikeetja, kelle krundil kasvavad vaarikad, lilled ja metsmaasikad. „Kui inimesed lähevad Kangru külast hommikul tööle, tuleme meie külla tööle. Meil on pikaajaline ja hea koostöö ning loodame, et ei sega kohalikke, kuigi ajaga on inimesed läinud tööstuste suhtes nõudlikuks ja tundlikumaks,” tunnistab ta. „Vaadates, kuidas tööstuseid kardetakse, võiks sisse seada seaduse, et keskkonnatasude laekumine suunatakse nendesse kohalikesse omavalitsustesse, kus inimesed töötavad ning kus tekib tööstuste poolt keskkonnahäiring – see ehk tekitaks huvi investeeringute vastu?”

Tootmine toimub Estkos poolautomatiseeritult – korraga tehakse väikseid partiisid ja ühe masinaga tegeleb üks inimene. Seadmed on väiksema võimsusega, aga samas piisavalt paindlikud. Täna on Estkol veel kasvuruumi ja kuna ladu ei ole väga suur, tagab see toodete värskuse. Ettevõtte põhimõtteks on kulutada loodusressursse ratsionaalselt eelkõige pakendite taaskasutamise ja transpordi tõhusa korraldamise kaudu ning kasutada materjale ja tehnoloogiaid, mis ei reosta keskkonda ega ole kahjulikud inimeste tervisele. „Keskkonnasõbralik keemiatootmine on täiesti võimalik,” kinnitab Kikas.

AS Estko

AS Estko sai alguse alguse 1991. aastal oma eelkäijatest – kolhoosist Rahva Võit ning Eksperimentaalse Sausti Teaduse ja Katsetootmise Osakonnast, mis tegelesid väetiste ja põllumajanduslike suurtarbijate puhastusvahenditega varustamisega.