Hübriidtöö

Meeldib see meile või mitte, aga maailm on lühikese ajaga muutunud niisugusel määral, et me ei osanud seda uneski näha. Kõige muu hulgas on muutunud töötamise viis ja koht. Veel eelmise aasta algul läks enamik kontoris töötavaid inimesi töö juurde kohale, et töö saaks tehtud. Enamikule oli kaugtöö võõras ning paljudele, kes sellest unistasid, oli see pigem erandkorras ja harva lubatud. Väga vähestele oli digimaailm andnud võimaluse töötada seda reeglipära rikkudes ehk töötades kus ja millal iganes.

Covid-19 tuli ja muutis ilmselt jäädavalt sisseharjutatud süsteemi, lüües selle vanast tasakaalust välja. Päevade ja ehk isegi tundidega pidid paljud inimesed töökoha kodus sisse seadma ja alustama sinasõprust kaugtööga, avastades võrdlemisi ekstreemsetes tingimustes selle plusse ja miinuseid. Ekstreemsed olid tingimused seetõttu, et tutvuda tuli ka paindliku tööajaga, sest koolid-lasteaiad olid suletud, lapsed tahtsid hoidmist ja argipäev elamist. 

Kõige selle taustal on tehtud palju uuringuid selle kohta, kus ja kuidas inimesed näevad tulevikus end tööd tegemas. Harvard Business Review’ oktoobri-novembrinumbris on avaldatud näiteks ettevõtte Cherwell küsitluse tulemused. Enamik vastanutest peab oma kaugtöö kogemust kas väga heaks (30%) või heaks (50%). Organisatsioonid, kes on suutnud oma töö enam e-keskkonda viia, kogesid, et 60% töötajate kaugtöö tegemise kogemus oli suurepärane. Sama uuring ütleb, et kaugtööga tõusis tõhusus, eriti digitaalselt enam arenenud organisatsioonides (61%). Tehnoloogiaettevõte Google andis juba maikuus läbi viidud uuringu tulemusel teada, et paljud töötajad ei soovi enam vana töökorralduse juurde tagasi pöörduda. Juulikuus korrati sama uuringut ja küsimusele, kui tihti peab töötaja vajalikuks kontoris olla, et oma tööd hästi teha, vastas koguni 62%, et sooviks seda teha mõned päevad nädalas, 15% tahaks tulla kontorisse aeg-ajalt ja 10% ei pidanud uuringule vastates töötamist kontoriruumides üldse vajalikuks. Vaid 8% tahab igapäevaselt kontoris töötada.

Milline on siis uus töötegemise mudel? Mida on vaja muuta, et see oleks atraktiivne ja sobilik võimalikult paljudele inimestele, arvestades erisuste, eluetappide ja muu sellisega? Ilmselgelt peab uus lahendus võimaldama töötegemist nii kontoris kui ka väljaspool seda. Eriti hea, kui on loodud paindlikkus tööaja mõttes ja võimalus valida, millal inimene oma tööd teeb. Kui sellele lisandub vabadus valida, millise koormusega tööd teha, siis peaks olulisem olema kaetud.

Suuremad tehnoloogiaettevõtted räägivad nüüd hübriidtööst ja kiirustavad selleks sobilikku mudelit looma. Hübriidtöö võimaldab inimestel valida, kas töötada kontoris või väljaspool (sõltumata linnast ja riigistki) või kombineerituna nii kodus kui ka kontoris, pluss võimalus valida töökoormust.

Kuidas luua jätkusuutlik hübriidtöö mudel ja sellega mitte hiljaks jääda? Cherwell toob uuringus välja kaks edutegurit: digiteerimine ja juhtimine. Kindlasti mängib suurt osa organisatsioonikultuur, mis kõigepealt võimaldab üldse töötajate kaugtööd, et see saaks muutuda tavapäraseks tööviisiks. Oluline on läbi mõelda ametipositsioonid, rollid ja vastutusalad, mis ei saa toimida kontorist väljaspool, ning kuidas organisatsioon saab kaasa aidata, et juhid õpiksid ja arendaksid teatud oskusi. Ikka selleks, et nad suudaksid eesmärgistada oma inimeste tööd sel moel, et hinnatakse töö mõju, mitte lihtsalt tegevust ja kontoris oldud aega. Mittemõistmine saab ikka alguse puudulikust suhtlemisest. Kommunikatsioonioskused on hübriidtöös võtmetähtsusega: kuidas juht saab juhtida ja kaasata inimesi ilma, et ta neid igapäevaselt näeks. See on paras proovikivi mõlemale poolele.  

Hübriidtöö on uus reaalsus. Takistused on pigem kinni meie enda peas, aga mõtteviisi saab muuta ja alustada tuleb ikka iseendast, toetudes uuringu faktidele. Loodusteadlane Charles Darwin tõestas juba ammu, et ellu jäävad need, kes kohanevad muutustega kõige paremini.

*Google’i uuring