
This story isn't available in ru yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Info tahab (õigesti) jagamist
Veel samal teemal:
On teemasid, mida tuleb üha ja üha korrata, näiteks info jagamise tähtsust. Ühelt poolt oleks nagu kõik nõus, et infot on vaja jagada, teisalt aga näitavad üha uued uuringud, et sellega on kehvad lood. Olen aastate jooksul teinud tippjuhtidega päris palju intervjuusid ning ükski juht pole väitnud, et informatsiooni jagamisega on nende ettevõttes kõik parimas […]
On teemasid, mida tuleb üha ja üha korrata, näiteks info jagamise tähtsust. Ühelt poolt oleks nagu kõik nõus, et infot on vaja jagada, teisalt aga näitavad üha uued uuringud, et sellega on kehvad lood. Olen aastate jooksul teinud tippjuhtidega päris palju intervjuusid ning ükski juht pole väitnud, et informatsiooni jagamisega on nende ettevõttes kõik parimas korras. Küll aga on paljud neist toonud teema välja kui ühe sellise, millele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata. Ega siin vist mingit imerohtu ei ole, lihtsalt tuleb iga muudatuse tegemisel muude ülesannete kõrval meeles pidada ka kommunikatsiooni ning mitte mingil juhul arvata, et ühekordsest ühepoolsest infojagamisest piisab. Vastasel juhul erineb tulemus pahatihti juhi plaanidest ja taaskord tuleb tal tõdeda, et „ma ju ütlesin seda neile“ mudel ei tööta.
Sama n-ö trendi jätkumine tuli välja ka Janne Rauni tehtud bakalaureusetöös, kus uuriti erinevate generatsioonide ootusi juhile Saaremaa teenindusettevõtetes. Regulaarse tööalase teabe jagamine oli üks selline teema, kus töötajate ootus ja juhi praegune käitumine erinesid teineteisest märgatavalt töötajate kõikide vanuserühmade arvates. Ilmselt ei tule suure ootamatusena, et kokkuvõttes ei täida juhid ühegi generatsiooni arvates töötajate ootusi. Kõige suuremad erinevused on seejuures vanema generatsiooni (sündinud 1946-1964) ja Z-generatsiooni (1995-2010) ootustes.
Janne Rauni bakatöö ja Kadri Arula kaugtöö teemaline magistritöö osutusid sel aastal esimest korda läbi viidud juhtimisteemaliste lõputööde konkursi parimateks. Kadri Arula jõuab oma töös järeldusele, et kaugtöö laialdasem kasutuselevõtt eeldab mentaliteedi muutumist.
Seekordne kaanepersoon on Merko Ehituse juht Andres Trink. Seitse aastat tagasi finantsmaailmast ehitusfirmasse tööle asunud Trink tunnetab iga aastaga üha selgemalt, et juht peab oma sõnumi edukaks edastamiseks rääkima lihtsalt. Asja iva peab tema kinnitusel suutma edastada ühe-kahe lausega, kusjuures korraga peab edastama vaid ühe iva. Praegusel tohutu infomüra keskel tegutsemise ajastul tasub neid soovitusi väga tõsiselt võtta.