INSTRUTEC 2019: digitaliseerimine kui tee eduni

Maailm muutub, kusjuures muutused toimuvad väga kiiresti. Küsimusele, kuidas minna edasi, leiab vastuse enda jaoks prioriteedid paika pannes. Digitaliseerimisest, kui ühest võimalikust teest, rääkis INSTRUTEC 2019 raames toimunud seminaril tehnoloogia arenduskeskuse IMECC juht professor Jüri Riives. Märkmeid tegi Mari Kamps.

Ettevõtteid on erinevaid, ka eesmärgid on erinevad. „Kas digitaliseerimine on mõttekas, kas seda on vaja? Kõik sõltub sellest, millised on kellegi eesmärgid, tahtmised ja soovid.“

Maailmas räägitakse praegu kolmes kategoorias. Need on tootmise digitaliseerimine, mis tegelikult tähendab väärtusahela erinevatele protsessidele digilahenduste loomist. Seejärel digitaalne tootmine, mille parimaid näiteid leiab autotööstusest. „Tänapäeval töötab autotööstus 100-protsendiliselt digitaaltootmise raamistikus,“ kinnitas professor.

Ja lõpuks, kuhu me liigume? „Liigume targa tootmise suunas, mis baseerub digitaallahendustel. Kusjuures targad masinad õpetavad ise meile, mida tuleb teha, sest tööpingid ja robotid on muutunud niipalju targaks.“  

„Üks arendus, mis ilmselt üsna pea turule tuleb, on koostamise robotiseerimine,“ prognoosis professor. „Sel puhul loetakse arvutisse koostu 3D-mudel ja robotid hakkavad automaatselt selle 3D-mudeli järgi koostu koostama. Mingit vahepealset programmeerimist ei ole. See on üks suund kuhu liigutakse, sakslased on seal esireas.“

Integreeritud teadmised

Professor Riives rõhutas, et tänapäeva elu läheb üsna keeruliseks, sest vajatakse integreeritud teadmisi. „Kitsa valdkonna teadmistega enam läbi ei löö. Näiteks kui vanasti oli masinaehitusinsener kõva sõna, siis tänasel päeval masinaehitusinsener enam läbi ei löö. Kui vanasti said ülikooli lõpus IT-spetsialisti diplomi ja asusid tööle, siis tänapäeval on tööstuse IT absoluutselt midagi muud, kui tavaliste IT-lahendustega toimetamine.“

Kui ettevõttel on huvi jõuda edukate sekka, tuleb luua vundament. „Vundamendi aluseks on kolmainsus: paindlikkus, digitaalsus ja automatiseeritus.“

See, mida väärtustada, sõltub ettevõtte ärimudelist. „Päris huupi rapsida pole mõtet, sel juhul võib kasvu asemel tekitada hoopis kahju.“

Esmalt on mõttekas vaadata üle ärimaastik ja lisaks see, missugused on ettevõtte protsessid, milline nende teostuse eesmärk ja mõte. „Mida pikemaks te väärtusahel muutub, mida keerulisemaks protsessid lähevad, seda rohkem on digivõimekust ja automatiseerimise võimekust vaja,“ rõhutas ta.

Maailm on kirju, kuidas selles orienteeruda? „Tuleb jõuda kaalutud lahenduse juurde – mida ma saada taha, mis on mu eesmärk ja siis vaadata, palju suutlikkus on. Lisaks võiks mõelda digianalüüsile.“

Professor tõi kokkuvõttena välja kaks olulist asja. Esmalt peaks ettevõte vaatama oma ärimudelit ja tegema siis selgeks, millised on ta soovid, tahtmised ja vajadused. Vastavalt sellele siis mõtlema, mida ta digitaliseerimise, automatiseerimise ja paindlikkuse arendamisega üldplaanis tegema peaks. 

Teine, mis suurtel arenenud ettevõtetel on väga moodne – see on digitaliseerimise teekaart. Võiks koostada lähivaate kolme aasta peale, miks mitte ka pikema vaate, seda siis kümne või 15 aasta peale. 

IMECC-i juht professor Riives rääkis digitaliseerimise olevikust ja tulevikust tööstusmessi INSTRUTEC 2019 raames toimunud Tippjuhtide päeval. Ürituse eestvedajaks oli Eesti Masinatööstuse Liit (EML) koos tegevjuhi Triin Ploompuuga.