Jäätisevabriku perenaine Kaisa Murutar: kui unistada, siis suurelt!

 

Fresko Jäätisevabriku asutaja ja juht Kaisa Murutar teab hästi, mida tähendab mitmel rindel kompromisse tehes edu poole rassida. Veidi üle aasta tagasi loodud ettevõtmine pakub nüüd jäätiseturul kõva konkurentsi, sest eristub põnevate maitsete ja jäätisemeistrite väärtushinnangute poolest. Vabariigi aastapäevaks valmis ka Eesti meedias väikest suminat tekitanud sinimustvalge partii. Kuidas selline vahva äri püsti pandi ja kuidas see käima läks, uuris lähemalt Kadri Kütt.

Toiduarmastajast jäätisesõbraks

Saaremaalt pärit noor kahe lapse ema Kaisa Murutar muigab, kui küsitakse, miks just jäätis. Ta ei ole sellele küsimusele siiani head vastust välja mõelnud. Üks on aga kindel: pärast mõningaid katsetusi ei soovinud ta enam kellegi alluvuses töötada: „Kellast kellani töö, kontroll ja tobedad reeglid ei istunud mulle. Otsustasin oma äri luua ja alles siis küpses plaan hakata jäätist valmistama. Suur jäätisesõber pole ma kunagi olnud, aga hästi süüa mulle meeldib. Toitu, millest kehale rohkem kasu kui kahju sünniks, otsisin eriti pärast pere loomist tikutulega.”

Kaisa õppis Tartu ülikoolis ajalugu ja tegi vabakutselisena tõlketööd, aga ülikooli viimasel aastal kippus elu igavaks minema. Nii otsustas ta kutsekoolis ka kondiitriks õppida. „Tundsin, et tahan õppida neid asju, mis mind huvitavad, ja väga palju kaugemale ma ei mõelnudki,” ütleb ta. Kooli lõpetamisele läks Kaisa värske emana: „Samal suvel abiellusin ja elu hakkas ühtäkki pihta – lapsepõlv sai läbi.”

2014. aastal lapsega kodus olles kirjutas Kaisa valmis äriplaani. „Emaks saamine oli hea pinnas muutusteks. Sai rahulikult mõelda ja sihte seada ning see, mille nimel kõike teha, oli lihtsamalt defineeritav. Vähemalt minusugusele, kellel jääb võib-olla sisemisest ambitsioonist muidu vajaka.”

Ajujahi TOP 40

Plaani pidades tekkis Kaisal arusaam, et üksi ta kogu asja ette võtta ei taha. Tema mõttekaaslaseks sai kondiitrikooli majandusharidusega kursakaaslane. „Põrgatasime mõtteid ja kohtusime iga nädal. Ajujahi idee tuli partner Kaire Valgelt, aga kuna mina olin seda protsessi elukaaslase kõrvalt eelmisel hooajal näinud, siis teadsin, et see on maru tüütu. Minu loomusega ei sobi kokku tähtajad ja võistlusmoment. Olen hedonistliku loomuga ja tahan vaikselt omas tempos kulgeda.”

Abikaasa Richard Murutari õhutusel ja partneri jätkuval veenmisel nõustus Kaisa siiski Ajujahi teekonda ette võtma. Jäätisevabrik valitigi 100 parema hulka. Järgmisse vooru pääsemiseks valmistati ette esitluskõne ja organiseeriti vanemate toel endale jäätisemasin, tõestamaks, et jäätistega on tõsi taga. „Ostsime kohe restoraniklassi masina. Enne Ajujahti olin interneti abiga endale tehnoloogilised põhitõed selgeks teinud ja retseptid paberile pannud.”

Jäätisemasin leidis koha Kaisa korteri garderoobis. Ajujahi žüriivooruks valmisid esimesed jäätised ja pääs 40 parema hulka oli saavutatud. „Kaire kiire elutempo tõttu läbisin Ajujahi teekonna peamiselt üksinda, aga olen talle selle tõuke eest tänulik. Koolitusprogramm on tõesti väärtuslik, kontaktidest ja enese tõestamisest rääkimata,” ütleb Kaisa.

Kannatlikkus tõi tulemuse

Järgmise sammuna kodugarderoobis jäätise tootmisest hakkas Kaisa lapsekingades ärile pesa otsima. „Raha ruumide korrastamiseks mul ei olnud, seega vajasin midagi, mis oleks toidu tootmiseks enam-vähem sobilik.” Lootuse kaotamise piiril jõudis Kaisa soov Facebooki vahendusel õige inimeseni ja Fresko toimetab nüüd Estiko kompleksis.

Kui turu-uuringu eesmärgil said Fresko tooteid esialgu maitsta sõbrad ja tuttavad, siis esimeseks maksvaks kliendiks oli Vilde Tervisekohvik Tartus. „Alguses sain nende tiiva all suveüritusel jäätist müüa ja hiljem sai sellest kohvikust meie klient.” Päriselt äri alustamiseni kulus aga veel pool aastat, kuna tootmiseks vajalike paberite kordasaamise teel oli mitmeid takistusi. „Peamine õppetund oli see, et ametnikega tuleb suhelda kirja teel, et märk jääks maha. Protsessi jooksul tundub nii mõnigi asi lausa ülekohtune, aga ületamatut pole siin tegelikult midagi.”

Kaisa taotles ja sai Freskole ka EASi starditoetust 15 000 eurot, lisaks oli abiks stardilaen, millega sai pärast jäätisemasina ostmist ülejäänud sisseseade hankida. Fresko Jäätisevabriku alguseks loeb Kaisa 2016. aasta veebruarikuud, mil kõik oli tegutsemiseks olemas ja asi ametlik. Selleks hetkeks oli Kaisal ka mõttekaaslane, kellega koos vabrik sisse seati ja retsepte välja mõeldi. Pool aastat hiljem lahkus abiline aga alustava äri ebakindluse tõttu.

Äri katse-eksituse meetodil

Enamiku Fresko põnevate retseptide autor on Kaisa. Inspiratsiooni ammutab ta parasjagu saadaolevast toorainest ja ennast toidumaailmas toimuvaga kursis hoides. „Üks-ühele ei ole ma ühtegi retsepti üle võtnud. Saan teiste kogemusest lugeda ilma, et peaksin kogu raja ise läbi käima. See on oluline just taimsete jäätiste puhul, mille tehnoloogia pole veel nii juurdunud.”

Tehnoloogilised oskused on Kaisal tulnud lugemise, konsulteerimise ja katsetamise teel. „Jäätise valmistamine on paras keemia. Jäätis, mis lõpuks kliendini jõuab, ei ole täpselt see, mille me vabrikus purki paneme. Küsimus on selles, mil määral ja mis etapis seda mõjutatakse.”

Tuumikmeeskonnas on Kaisale lisaks kolleeg Mats Eek. Planeerin esimest korda otsast lõpuni tootmist ja õpin iga päev, loon süsteemi. Minu eesmärk on järgmisele inimesele toimiv süsteem üle anda, et oskaksin küsimusi esitada ja nii parem juht olla. Peaksin arendama endas nõudlikkust ja seda on lihtsam teha, kui mul on asjast selge arusaam ja ma olen ise selles kättpidi sees olnud.”

Meeskonna väiksuse ja vahendite vähesuse tõttu on Fresko sattunud nõiaringi. „Selleks et rohkem müüa, peaksime panustama inventari, meeskonna kasvu ja turundusse. Aga müügi kasvuta ei ole selleks vahendeid.” Kaisa unistab, et igapäevane planeerimine, tootmine ja asjaajamine toimiks õlitatult, nii et ta saaks ise rohkem strateegilise poole ja tootearendusega tegeleda.

Käsi peseb kätt

Fresko Jäätisevabrikut võib suvel ka väliüritustel kohata. Jäätiseäri mõjutab aga heitlik ilm ja klientide tuju. „Ürituste peamine eesmärk on end tutvustada. Kui müük läheb hästi, on see puhas boonus.” Kaisa on tänulik partneritele, kes talveperioodil laekumata või edasi lükatud arvetele läbi sõrmede vaatavad: „Tore on teada, et meisse usutakse. Inimesed on enamasti ikka ilusad ja head, tuleb vaid suhelda ja selgitada.”

Ettevõtmisega teisele suvele vastu minnes toodetakse juba suuresti lattu, varasemalt täideti tellimusi pigem jooksvalt. Fresko on jala ukse vahele saanud sellistes poodides nagu Kaubamaja, Stockmann, Maksimarket, ABC Supermarkets, lisaks mõned restoranid ja pisikesed kauplused.

Igat jäätist tehakse ühe- kuni kahenädalase intervalliga ja tootmises on seitse sorti, millest igaüht valmib korraga kuni 100 liitrit. Tootmismaht on hetkel umbes 1000 liitrit kuus, aga suvel oodatakse, et see kogus kahekordistub. „Meie õnneks otsivad tudengid suveperioodiks tööd, mil on just kibedasti abikäsi tarvis. Meid on üles leidnud maaülikooli piimatehnoloogia tudengid, kes soovivad praktikale tulla.”

Talveperioodil sõltutakse koostööst kauplusekettidega. Sügiseks tuleb saavutada selline seis, et ühelegi hankijale ei olda võlgu. Eesti kontekstis on eesmärgiks saada lähiajal vähemalt ka ühte suuremasse poeketti oma tooted müügile. Olulisemate sammudena ootab ees ka hinnastamise ülevaatamine ja eksport. Üheks välismaale vaatamise põhjuseks on Kaisa sõnutsi EASi starditoetus, mis näeb ette, et kolmandal aastal peaks neil 10% käibest tulema ekspordist. „Oleme ka Eesti turu väiksusest aimu saanud ja kasvamiseks tuleb nii või teisiti väljapoole vaadata,” lausub ta.

Mentoriteks kurat ja ingel

Kaisa ütleb, et „entukat“ tal jagub ja ideid ning mõtteid on palju. Kiires elutempos peab ta prioriteetseks aja pühendamist lastele. Startup-ettevõtjast abikaasa Richard on seoses Sprayprinteri arendamisega peamiselt välismaal. „Olen piisavalt mugav, et mitte läbi põleda. Oskan vajadusel aja maha võtta, magan ja söön korralikult ning leian aega ka pere, sõprade ja iseenda jaoks. Selles mõttes ei ole klassikaline ettevõtjasaatus mind tabanud, et 24/7 tööd teeksin.” jagab Kaisa elutarkust.

Kaisalt küsitakse sageli, kuidas nad Richardiga alustavate ettevõtete kõrvalt pere ja teineteise jaoks aega leiavad. „Richardil on kaks ütlemist, millest praeguses eluetapis on hea lähtuda: „Tegeleme probleemidega nende tekkimise järjekorras” ja „Töötame sellega, mis meil on.”” Ei ole mõtet ette pabistada ja muretseda või olla kinni ideaalse pere- või tööelu stampides.”

Kaisal on kummalgi õlal nõuandja: ühel pool kuratlik abikaasa ja teisel inglist ema. Richard ärgitab suuremaid riske võtma ja pisiasjadele vilistama. Konservatiivsema meelega ema Haivi aga tegeleb Fresko finantspoolega. „Püüan leida kesktee. Nii suurejooneline kui Richard ma ei ole ja ema antud ratsionaalseid nõuandeid tõlgendan loomingulisemalt,” ütleb Kaisa.

Kaisa plaanib oma ainuosalusest Freskos peagi kolleegi kasuks loobuda. „Ideid on maailmas miljoneid, kuid elujõulise tiimita pole need midagi väärt.” Edu võtmeks nimetab Kaisa kirge – ratsionaalne mõistus peab tagaplaanil tiksuma, aga eesmärkide saavutamiseks peab eelkõige oma tegemistesse kõvasti uskuma, kohati isegi pimesi. Ning protsessi tuleb nautida.