Juhtimine ja sotsiaalmeedia

Mõtted, mida juhtimisest kirjutada, kogunevad eelkõige elu ja kogemusega, aga sotsiaalmeedia levides märkasin, et ühel hetkel sai juhtimisraamatute asemel aina olulisemaks kanaliks Twitter. Twitter on platvorm, kuhu saab lihtsa vaevaga koondada viited tähelepanu pälvivatest mõtetest nii blogides, konverentsidel kui ka raamatutes.

Aja jooksul kujunes mul välja püsinimekiri, keda ma juhtimisteemade puhul Twitteris jälgin. Ei, nende seas pole ühtegi tuntud nime, sest selleks puudub vajadus – keegi säutsub ka nende paremad ideed alati edasi. Pigem on need üsna tavalised praktikud, kellel on mõtteid, kuidas juhtimist ja muutunud aega paremini kokku sobitada. Enamasti asuvad nad kas Euroopas või Austraalias, kus kõike ei kiputa käsitlema suurkorporatsioonide võtmes. Siin on mõned tähelepanekud, mis aastate jooksul silma on hakanud.

Tähelepanek nr 1: ideede muutumine brändiks

Kui sulle on mõni juhtimisvaldkond või lähenemisviis eriti südamelähedane, siis varem või hiljem kipub loomulik jätk olema idee muutumine omaette mikrobrändiks. Ühest küljest on see paratamatu, sest selleks, et kontseptsioon oleks kõrvaltvaatajale arusaadav, peab sellel olema mingi nimi, mis eristuks olemasolevatest ja aitaks teistel seda oma maailmapildis kuhugi lahterdada.

Teisalt aitab oma brändi kujundamine sotsiaalmeedias endale nime teinud inimestel seda tuntust ka rahalisse ekvivalenti valada, seda peamiselt koolituste ja töötubade kaudu. Kohati kipub eristumise vajadus aga üle vindi minema ja nii on hakatud jagama näiteks professionaalse õppija kutsetunnistusi ja sertifikaate personaalse teadmusmajanduse sangaritele.

Tähelepanek nr 2: sügavuti minek

Mitte kõik juhtimisest mõtlejad ei soovi oma ideid pakendada või monetariseerida. Mõni tahab lihtsalt organisatsioonide toimimisest põhjalikumalt aru saada ja tungib selle nimel mingis kitsamas valdkonnas aina sügavamale. Kes kaevab ennast analoogiatesse bioloogias, kes püüab kõike seletada mingi sotsiaalmeediakanali kasutamise spetsiifika põhjal.

Tähelepanek nr 3: klassikute taaskasutamine

Juhtimises leidub autoreid, keda võib lõputult tsiteerida. Ajatud ja lollikindlad valikud on näiteks William Deming või Russell Ackoff. Olen isegi kasutanud Ameerika organisatsiooniteoreetiku Ackoffi mõtteavaldust „Märkimisväärne osa organisatsioonides toimuvast planeerimisest on nagu rituaalne vihmatants: sellel pole saabuvale ilmale mingit mõju, kuid need, kes on sellesse kaasatud, usuvad, et on”. Leidub näiteid, kus kogu Twitteri-voog jääbki koosnema peamiselt taolisest taaskasutusest.

Tähelepanek nr 4: Twitter ja LinkedIn on kaks väga erinevat platvormi

LinkedInis püütakse olla ülepingutatult asjalik ja seal leidub küllaga neid, kes koguvad oma illusoorseid professionaalsuspunkte, asendades isikliku mõttelennu viidetega USA suurkorporatsioonide elu kajastavatele artiklitele. Seetõttu pole imestada, et Twitterisse jõuab LinkedIni sisu haruharva.

Tähelepanek nr 5: universaalne kandik puudub

Twitterist leiab rikkaliku varamu viiteid sellest, mis ja miks juhtimises ei tööta. Küllalt loogiline, sest see, mis ei tööta, kipub olema suhteliselt universaalne kõikides organisatsioonides. Küllaga leiab näiteid, miks ei tööta mõni „viimane juhtimistrend“ ehk ammu tuntud asja esitlemine uues värvilises pakendis. Seda, mis on parim kombinatsioon sinu organisatsiooni jaoks, sotsiaalmeedia siiski ei paku. Mis teha, oma peaga mõtlemist ei asenda ka Twitter mitte.