Juhuslike inimeste edutamiste kiituseks

Stuart Drummondile ei läinud poliitika vähimatki korda ja tal polnud mingit plaani juhiks saada, veel vähem linnapeaks. Teda ja tema sõpra Ronniet huvitas hoopis, kuidas Inglismaa sadamalinna Hartlepooli mitte just kõige glamuursemat jalgpalliklubi tuntumaks teha. Selleks registreerisid nad linnapea valimistel üheks kandidaadiks jalgpalliklubi maskoti, milleks oli juhuslikult ahv ehk ahvikostüümis Drummond. Ahvil polnud muid poliitilisi lubadusi peale selle, et kooliõpilastele lubati iga päev üks tasuta banaan. Ja tõepoolest, sellega ületasid nad uudisekünnise Inglismaa meedias.

Kõigile üllatuseks valitigi ahvist maskott nimega H’Angus Tööparteisse kuulunud soosiku ees Hartlepooli linnapeaks palgaga 50 000 naela aastas. Juhtunut võeti naljana, sest keegi ei uskunud, et kohalikus pubis ahvikostüümis töötanud Drummond võiks linnapea ametiga hakkama saada.

Kuid Drummond moodustas mitmeid parteisid kaasates kabineti, mis hakkas tegelema turvalisuse, kuritegevuse, antisotsiaalse käitumise ja tänavate puhtusega. Paari aastaga vähenes sissemurdmiste arv linnas 20% ning paranesid koolide tase ja sotsiaalteenused. Hartlepool tõusis juhtimise poolest Inglismaa parimate linnade sekka.

Drummondil puudus küll igasugune juhtimiskogemus, ent seda varmam oli ta kõike õppima. Hiljem ütles ta, et tunne oli selline, nagu tuleks kuue kuuga omandada kuus magistrikraadi. Värske linnapea käis hoolega kursustel ja orienteerus eri valdkondades juba 12–18 kuu pärast üsna hästi. Tähtsast ametist hoolimata jäi Drummond tagasihoidlikuks ja meeldivaks inimeseks, kellega oli lihtne kontakti saada. Ka tema kriitikud tunnistasid, et mees on relvitukstegevalt aus ning oma esialgsest naiivsusest kõvasti edasi arenenud.

Kõike seda pandi tähele ka Hartlepoolis ja nn naljakandidaat võitis linnapea valimisel kolm korda järjest. Oleks ehk rohkemgi võitnud, kuid siis otsustas ta koos perega Austraaliasse kolida.

Drummond pole kindlasti ainus, kes ootamatult juhiks saades on küllalt edukalt hakkama saanud. Ka Ukraina praegune president Volodõmõr Zelenskõi on komöödianäitleja taustaga, enne praegust ametit polnud ta kindlasti elukutseline poliitik.

Mis võiks olla nende kahe näite moraal?

Esiteks: juhtimisvõimed võivad olemas olla nii mõnelgi inimesel, kelle puhul seda esimese hooga ehk ei ootaks ja kellel puudub vastutusrikkas ametis töötamise kogemus. Aga tundub, et üks olulisemaid asju – ja seda ka kogenud juhtide juures – on soov õppida ja areneda, jäädes seejuures tagasihoidlikuks ning laskmata positsioonil endale pähe istuda. Samuti on oluline, keda sa enda ümber koondad – sinu meeskond ja nõunikud. Ning lõpetuseks suutlikkus asju realistlikult hinnata, neist ausalt ja otsekoheselt rääkida. Kõlab nagu juhtimise ABC?

Inimeste naerutamise oskus on tõsine asi. Pole muidugi kindel, kui paljud personalitöötajad varjatud juhivõimetega naljakandidaadid isegi esmasele vestlusele kutsuksid. Aga juba vanad kreeklased ja roomlased teadsid, et vahel tasub juhusele šanss anda.