Kaosega rinda pistmas

Kui me toimetuses mitu kuud tagasi aastaplaane tegime ja aprilli numbri peateema peale mõtlesime, tundus kaose ja määramatuse teema igati sobilik. Selleks ajaks pidi ju näiteks Brexitiga seoses kõik selge olema, nii et oleks saanud teha kokkuvõtteid, kuidas nii ülikeeruline probleem lahenduseni jõudis. Praegu, mil ma neid ridu kirjutan, on Brexitini jäänud aga kaheksa päeva ning määramatus pole sugugi vähenenud, pigem vastupidi. Kohe peaks selguma, kas sellest määramatusest kujuneb kaos (nn kõva Brexiti puhul saab süsteem ju ilmselt tugeva hoobi) või suudetakse kas või ajutiselt määramatust vähendada.

Enamasti soovitatakse juhtidel kaose puhul mitte teha kiireid otsuseid. Üks võimalus on oodata, kuni kaosest ehk korrastamatusest saab määramatus (selgunud on küsimused, aga vastuseid neile veel pole). Mõned eksperdid peavadki just selle hetke tabamist ettevõtte edasise edu mõttes määravaks. Samas on küllalt neid juhte, kes tunnevad just kaose tingimustes ennast kui kala vees. Ilmunud on ka raamatuid, mis õpetavad, kuidas kaost ära kasutada.

Selles Directoris annavad mõned tippjuhid ja eksperdid nõu, kuidas kaose või määramatuse olukorras hakkama saada. Circle K peadirektor Kai Realo peab sel juhul kõige olulisemaks määrata kindlaks meeskond, kus igal liikmel on kindel roll.

Sellest ei piisa, kui segase olukorra lahendamiseks või suurte muudatuste elluviimiseks on juhil plaan olemas. See plaan tuleb ka töötajateni viia ja seda tuleb vajadusel muuta. Olen oma rohkem kui 30 aastase töökogemuse juures osalenud vaid ühes olulises muudatuses, mis viidi algusest lõpuni perfektselt ellu. Tegemist oli Äripäeva kolimisega, mille juures toimis kõik: info liikus, tähtajad pidasid vett, töötingimused paranesid… Kõigil ülejäänud kordadel on tekkinud väiksemaid või suuremaid takistusi, kuni projekti seiskumiseni välja.

Kui muudatuste puhul on enamasti võimalik karisid vältida, siis kaos võib tekkida ka juhist olenemata ja tuleb ette, et tal polegi häid lahendusi. Selle ajakirja kaanelugu on Anne Ermist, kes on juba 30 aastat Jazzkaart vedanud ja suutnud kõik probleemid ületada. Kui näiteks ühel aastal otsustasid Eesti helifirmad hinda 50% tõsta, leidis ta kohe uued koostööpartnerid Soomest. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.