Kas töötajate tervisekäitumist saab ette kirjutada?

Inimestele millegipärast ei meeldi, kui neid elama õpetatakse. Seda, et kellegi dotseeriv käitumine kasvatab inimestes protestivaimu, on praegune valitsuskoalitsioon ja eriti sotsid tunnetanud omal nahal. Katsed inimeste käitumist suunata aina uute maksude ja täiendavate käskude-keeldudega kipuvad tekitama soovitule vastupidise tulemuse. Näiteks maksumäära ja maksulaekumise vahelist seost illustreeriva Lafferi kõvera ignoreerimine on kaasa toonud uusi põhjusi sagedamini trimbata ja viinud riigikassast sadu miljoneid. Riigijuhtide otsustele on meil võimalik anda oma hinnang valimistel. Aga mis siis, kui su tervisekäitumist otsustab hakata korraldama sinu ettevõtte juhtkond?

Koostöötamise pindu ja jagatud töökohti pakkuv Ameerika idufirma WeWork kuulutas hiljuti, et nende ettevõtte elu läheb sisuliselt üle veganirežiimile. Firma ruumides ei serveerita enam looma-, sea- ega kanaliha, samuti ei kuulu hüvitamisele ärilõunatel söödud toit, mis sisaldab liha. Karnivoorid võivad väikest lohutust otsida vaid kalast, mis esialgu on veel lubatud toiduainete nimekirjas.

Veganipoliitika juurutamise põhjenduseks toovad WeWorki juhid soovi kasvatada töötajate keskkonnateadlikkust, aga ka muret loomade heaolu pärast. Väidetavalt viitavad uuringud, et loobumine lihasöömisest on parim, mida inimene oma keskkonnajälje vähendamiseks saab teha, olles eespool ka hübriidautodest. Välja on arvutatud isegi loomade hulk, mis jääb tänu WeWorki otsusele lihast loobuda tapmata. Aastaks 2023 peaks ligi 6000 WeWorki töötajat säästma rohkem kui 15 miljoni looma elu.

Ühe erafirma tegemised, kellele idealistlikud, kellele äärmuslikud, ei pruugiks pälvida suuremat tähelepanu, kui tegu poleks osaga teisel pool ookeani levinud laiemast trendist. Nimelt püüab aina rohkem ettevõtteid, nii suuri kui ka väikesi, juurutada firma (loe: juhtide) väärtushoiakuid töötajate isiklikku ellu.

2015. aastal keelas IBM töötajatel sõidujagamisäppide kasutamise, viidates ohutusele ja vastutustundlikkusele. Töötajad tõusid otsuse vastu üles ja päev hiljem tegi ettevõte kannapöörde. Mõned firmad ei palka suitsetajaid; mõned aga, nende seas näiteks General Electric, on töötajatele suitsetamisest loobumisel määranud eraldi tasu.

WeWorki poliitika läheb kõikidest senistest algatustest kaugemale, kirjutades inimestele ette, mida võib süüa ja mida mitte. Kuid nad pole siiski esimesed, kes kohustusliku veganlusega katsetavad. Google viis paaris oma peakorteri paljudest kohvikutest sisse lihavabad esmaspäevad. Töötajate seas see kõige soojemat vastuvõttu ei leidnud. Asi päädis protesti-barbeque’de ja kohviku nugade-kahvlite loopimisega. See algatus lõpetati peagi.

Nagu näha, on tagasilöögid kerged tulema, kui rakendada sellisel tasemel kontrolli töötajate üle, isegi heade kavatsuste nimel. See, et keegi juhtpositsioonil millegi õigsusesse sügavalt usub, ei tähenda veel, et kõik inimesed sellega nõus oleks. Töötajate käitumise totaalse kontrolli asemel on alati mõistlikum pakkuda mõnda lihtsamat võimalust soovitud viisil käituda. Näiteks Google’is hakati pärast tagasilööki pakkuma paremaid ja isuäratavama väljanägemisega salateid.

Kui edukaks võiks kujuneda WeWorki veganiprojekt? Pakuks, et nende kontoritele lähedased söögikohad ja hamburgerikioskid tervitavad seda otsust kahel käel. Sundveganite säästetud loomade numbri arvutamiseks sobib Excel igatahes sama hästi kui selleks, et prognoosida aina kasvavaid alkoholiaktsiisi laekumisi. Inimkäitumise prognoosimiseks ja selle suunamiseks on Excelist või keelamisest juba ammu paremad moodused olemas.