Kasekäsn vallutab maailma. Kas Siim Kabrits avastas Eesti Nokia?

Viimastel aastatel on üha enam kõlapinda leidnud Eesti kui maheriigi idee. Üks selle mõtteviisi eestvedajatest, endine poliitik ja aktiivne ettevõtja Siim Kabrits on veendunud, et siinsetel tegijatel on ekspordis puhta looduse näol konkurentsitu trump taskus. Siimuga vestis juttu Kadri Kütt ning uuris, mis imeasi on chaga ehk kasekäsn.

Koolipingist marjamaailma

Siim sattus metsamarjandusse kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Ta tegeles tollal nii marjade kokkuostu kui ekspordiga. Edasi ehitas Siim juba üles ülebaltilise värskeid marju müüva keti, mis vahendas neid suuremate kaubanduskeskuste ees. Vahepeal proovis ta kätt ka poliitikas, aga kui see ammendus, otsustas ettevõtlusesse naasta. „Mõtlesin, et tahaks teha midagi, mis on suunatud Eestist välja. Alguses tegelesin algtooraine kaubanduspoolega. Berry Groupiga eksportisime nii Jaapanisse kui ka Kanadasse jpt teistesse riikidesse. Pärast seda mõtlesin, et võiksin ahelas ühe astme võrra edasi liikuda ja proovida bränditud lõpptoodetega välisturgudele minna. Siis tekkiski chaga teema.”

Berry Groupis on Siim osanikuna esindatud, kuid tema ettevõtluse põhifookus on Chaga OÜ juhtimisel ja arendamisel. „Eesti inimene on individualistlik ja teeb oma otsused iseseisvalt. Kodust väljapoole minnes on meie turuks aga mitmed kollegiaalse mõteviisiga ühiskonnad, mis mõtlevad perekonna ja liidrite kaudu ning kus inimeste ostuotsus sõltub kogukondlike liidrite arvamusest. Neis riikides on turule minek põnev proovikivi ja see meeldib mulle väga.”

Berry Groupis tegutsemise kogemus tuli Siimule loomulikult kasuks, kuigi kliendigrupid on kahel äril täiesti erinevad. Chaga puhul keskendutakse eelkõige distributor’itele ehk vahendajatele, kes tooted turule aitavad viia. „Turu lahtimõtestamine on olnud lihtsam, kuna esmalt analüüsid, kuidas uuele turule sisenedes sealset müügitegevust korraldada ja kuidas tooteid vastu võetakse.”

Berry Groupi puhul ostetakse marjad tarnijatelt kokku, külmutatakse, puhastatakse ja pakendatakse ning seejärel eksporditakse. Chaga annab tootele lisaväärtuse külmkuivatuse näol ja ka tooteportfell on laiem. „Praegu on kõige suurem fookus eliksiiril, millele lisandusid teised tooted. Kasutame eliksiiri tootmiseks mitmeid koostisosi, mida pakume ka eraldi.

Vau-efekti tekitas just eliksiiri ühe koostisosa, männikasvude pakkumine eraldiseisva tootena. Põhiküsimuse – kuidas tooraine väärtust säilitada – lahendasime külmkuivatuse näol, mis tagab stabiilse kvaliteedi ja võimaldab toorainet aastaringselt kasutada.”

Inspireeritud esivanemate tarkusest

Eliksiiril on kauge taust – Siim ise nimetab seda esivanemate tarkuse taasavastamiseks. „Berry Groupi Aasia kliendid kasutasid meie mustikaid peamiselt silmaravimite ja toidulisandite tootmiseks. Nad küsisid minult lisaks mustikatele ka kõige võimsamat raviseent – kasekäsna. Mulle meenus kohe mu esivanemate lugu, kes kasutasid kasekäsna igapäevase rahvameditsiini osana. See aitas neil ennast tervena hoida. Mõni aeg tagasi diagnoositi mu vanaemal vähk ja lootust talle väga ei antud. Abi sai ta aga loodusest – meie eliksiiri algversiooni näol! Nii juhtus ka paar aastat tagasi ühe minu vähihaige sõbraga. Sain aru, et inimestel on meie eliksiiri vaja ja see väärib taasavastamist ning edasiarendamist.”

Ravimtaimede puhul sõltub nende abistav mõju väga palju inimesest. Iga inimese jaoks on olemas oma ravimtaim. Kasekäsn aitab eelkõige vabasid radikaale neutraliseerida. Vähi tekke peamine põhjus ongi just organismi võimetus nende vabade radikaalidega toime tulla. Kasekäsn on eliksiirina rakendatav eelkõige ennetava meetmena ja näiteks Ameerikas kasutatakse seda kosmeetikatööstuses vananemisprotsessi leevendamiseks. „Aja jooksul mutter oksüdeerub ja samamoodi juhtub meie kehaga. Me vajame looduslikke antioksüdante ja meie eesmärk Eestis on juhtida inimeste tähelepanu sellele, et looduses on küllaldaselt antioksüdante. Tahame jõuda selleni, et igale inimesele oleks häda korral võimalik leida just talle sobiv ravimtaim ning seda uue tehnoloogia abil parima tulemuse saavutamiseks ka töödelda.”

Kasuks tervisele, abiks spordis

Eliksiiri on testitud mitmete kliendigruppide peal ning tulemused näitavad, et üheks edukaks valdkonnaks, kus sellest võiks palju kasu olla, on sport. Sportlaste toitumises on toidulisandite näol palju keemiat ja Chaga üheks oluliseks eesmärgiks on seda muuta. Lisaks eliksiirile nähakse sportlaste menüüs looduslikke toidulisandeid marjade, pulbrite jms näol.

Eestis kasvavat kasekäsna loetakse kõige võimsamaks adoptogeeniks (looduslik abinõu organismi vastupanuvõime suurendamiseks – toim). See suurendab sooritusvõimet, taastumist, ennetab vigastusi ja vähendab rakkude oksüdatiivset stressi. „Me oleme katsetanud mitme ala sportlastega alates kergejõustikust kuni tenniseni välja. Eliksiiri tarbimise perioodil sportlased midagi muud ei kasuta ja kuna nende organismi ainevahetus toimib kiirelt, on ka tagasiside vahetu. Esimesed tulemused on olnud väga positiivsed.”

Testimistega paralleelselt arendatakse-täiendatakse eliksiiri koostisosasid ning maitset. „Selle maitse on mõru. Toiduainetööstuses on levinud tava, et uusi tooteid tuleks teha naiste maitseelistuse järgi, mis on pigem magus. Küsisime ka farmatseutidelt nõu ja otsustasime, et ei taha leida ideaalset maitset, vaid soovime, et asi toimiks. Väidetavalt tunneb keele ots mõru maitset ja see omakorda avab paremini seedeorganid. Praeguste katsetuste eesmärk on tootest alkoholi välja võtmine, uute pakendite loomine ja parema toime saavutamist toetavate lahenduste leidmine.” Siim tunnistab, et kuna pidevalt on töös mitu katsetusprojekti, jääb väikese ettevõttena tunne, et teaduspool sööb kogu ülejäänud tegevuse ära. Tulevikku vaadates tuleb sellega aga järjepidevalt tegeleda ja see on Chagal ka plaanis.

Aasias kand korralikult maha

Aasia riikides õnnestub tootega küll letile saada, aga tõeliseks probleemiks on see, kuidas leida õige vahendaja, kelle portfellis seda veel ei ole. „Liigume Chagaga eelkõige Singapuri, Hongkongi, Malaysia, India ja Mandri-Hiina suunas. Testkogused on läinud veel Jaapanisse ja seal on huvi täitsa olemas, plaanis on ka Lõuna-Korea. Kui oled turule pääsenud, tekib huvi ja tulevad päringud. Siis on peamine õigete valikute tegemine. Meie taktika on see, et oma sihtriikides siseneme turule jõukamate inimeste kaudu.” Euroopast on nad ette võtnud Saksamaa, kus sealsed arstid Chaga tooteid müüvad ja reklaamivad. Kollektiivse ühiskonna kohaselt järgitakse sealgi liidrite soovitusi.

Konkurentsi Siim Chaga toodetele ei tunneta. „Meie loodus on puhas ja oleme liikunud mahetooraine peale, nii et see on omamoodi kindluse sertifikaat. Tänu puhtale loodusele ei konkureeri me teistega ja oleme täiesti eraldiseisvast kvaliteediklassist. Aasia inimesed usaldavad Euroopa toitu märksa rohkem.” Mahe märk annab tarbijale täiendava kindluse. See on eraldi läbipaistev süsteem tooraine hankimisest kuni kauba letile jõudmiseni.

Chaga tooraine pärineb paljudelt hankijatelt ning tootmine on koondunud Karksi valda, kus edaspidi planeeritakse mingis osas ka ise toorainet kasvatada. „Aasia riikide põhiline probleem on see, et sinna on koondunud suur osa farmaatsia- ja looduskosmeetikatööstusest. Aga loodus ehk algne toormaterjal on seal rikutud. Nad saavad sellest ise ka aru, et ühel hetkel hakkab lõppklient küsima, kuidas sellistes tingimustes kvaliteetseid tooteid saab pakkuda. See on ka põhjus, miks Aasia vaatab üha enam Skandinaavia poole, ning siin on Eestil oma roll ja helge tulevik.”

Trendidest ees

Chagaga alustamine on Siimu jaoks olnud pikk protsess. Ta hakkas kirjandust lugema ja haris ennast, hiljem lisandus koostöö nii Soome kui Jaapani teadlastega. „Oma arvamuse on öelnud nii arstid kui ka toitumisnõustajad – see on meeskonnatöö. Millestki tuli tootevaliku puhul alustada ja nii kujuneski välja metsaenergia sari. Meie soov oli eristuda ja teha ka välisturgudele mõeldes midagi, mida ei ole seni tehtud. Ebatraditsiooniliselt ei lähtunud me mitte sellest, mis müüb, vaid sellest, mis meile endale meeldib.”

Chaga toodetes ei lisata marjadele suhkrut ega muid magusaineid. Magusaarmastajatele tunduvad marjad hapud, aga Chaga eesmärk on pakkuda 100% looduslikku toodet. „Turundusreeglid ütlevad, et toote maitse peab olema see, mis kliendile meeldib. Aga me teeme risti vastupidi ja liigume seega natuke trendist ees.”

***

Chaga olevik ja tulevik

OÜ Chaga asutati 4.06.2014.

Chaga viieliikmeline meeskond tegutseb Eestis, lisaks on ettevõttel partnerid sihtturgudel Omaanis ja Singapuris.

Kui sihtturgudel saavutatakse stabiilne müük, plaanitakse laiendada nii tootevalikut, hankijate hulka kui tootmismahtu.

Ettevõtmise ja toodete promole panustab Chaga vastavalt võimalustele. Aasta alguses käidi Malmö messil ja märtsis Nürnbergi mahemessil. Valdkonna populaarsuse tõttu saab Chaga üha enam meediakajastusi.

Siim Kabrits ei välista koostööd teiste Eesti ettevõtetega. „Kui konkurentsipunkt Eestist välja viia, ei ole siinsed tootjad omavahel konkurendid. Turg ja kasv on nii suur, et isegi kui ühiselt kogu tegevus ekspordile suunata, ei suuda me aastast turu kasvu ära rahuldada.”

***

Organic Estonia

Eesti unikaalsusele ja tugevaimale müügiargumendile mõeldes hakkas Siim Kabritsa peas idanema idee kasutada puhast loodust trumbina. „Meie pindalast pool on mets ja erinevalt Soomest või Rootsist me ei väeta ega pritsi seda. Kui kanda see pool pindala maheregistrisse ja võtta mahekorjealadena arvele, siis kujuneb sellest väga jõuline sõnum. Sellest saab aru nii Saksamaa kui Aasia inimene.”

Maheriigi sõnum aitab kaasa mitmes sektoris, lisaks toiduainetööstusele ka looduskosmeetikas ja -farmaatsias ning turismi-, puidu- ja villatööstuses. Kabrits leiab, et see on hea võimalus ettevõtetel koostööd teha. „Eesti siseturg on nii väike ja siin ei teki sellist (turundus)raha, millega välisturgudele minna. Organic Estonia võimaldab sektoriüleselt ühendava sõnumina eksportturgudel eristuda.” Mida rohkem erametsaomanikke lisaks RMK aladele oma maa-alasid riigi peetavas maheregistris arvele võtab, seda jõulisemaks muutub sõnum Eestist kui maheriigist, kus üle poole pindalast on n-ö maheala.

Organic Estonia idee võimaldab põllumeestel eristuda ja oma mahetooteid paremini müüa. Mahetootmine on küll kulukam ja keerulisem, aga annab toote kõrgema hinna kaudu ka rohkem tagasi. „Mahesektori kasv on hoogne ja sellisele turule on lihtsam müüa kui stabiilsele. Mahe on nišš ja kui on suurem tarbijaskond, saab tootmiskulud alla viia ning konkurentsivõimelisemat toodet pakkuda.”

Vaata lisaks: www.organicestonia.ee