Koroonaviiruse teise laine vastu relvastutakse nutitelefonidega

Kõik näib pöörduvat tagasi normaalsuse juurde – nakatunuid jääb vähemaks, poed ja spordisaalid avatakse, piirid lähevad lahti. Kas meil on veel mingit põhjust karta? Teadlased ennustavad aga teise laine tulekut ja majanduse täieliku taassulgumise asemel on selle vastu võitlemiseks veel üks lahendus – Bluetooth ja nutitelefonid. Kirjutab Kaido Einama.

Kui meie seas liiguvad endiselt ringi üksikud viirusega nakatunud, siis kuidas saame uut puhangut välistada? Ega seni, ilma vaktsiinita, muudmoodi ei saagi, kui andmetega ja nende targa kasutamisega. Kuigi Singapuris ja Lõuna-Koreas kasutati näiteks väga täpseid jälitusmeetodeid, et kõik nakatunutega kokku puutunud inimesed täpselt kindlaks teha, siis kehtivad Euroopas ka eriolukorras inimeste põhiõigused, millest üks on õigus privaatsusele ja isiklike andmete kaitsele. Keegi ei saa meil hakata mobiili asukoha järgi nakatunuid jälitama ja sellest täpselt teada andma. Kuid jälitada on võimalik ka täiesti anonüümselt. Selleks on meil kõigil taskus üks seade.

Kuidas toimub anonüümne nakatunutega kokkupuute jälitamine?

Meil on taskus nutitelefon, pea kõigil mudelitel on olemas ka Bluetooth-ühendus. Viiruse jälitamise jaoks on Bluetoothil üks hea omadus – see levib ligikaudu kümne meetri kaugusele ja see tähendab, et teiste inimeste telefonide Bluetooth-signaali saab meie telefon registreerida alles siis, kui teistele piisavalt lähedale satume. Seega, kui oleme juhuslikult piisavalt lähedal mõnele nakatunule, siis oleks võimalik luua lahendus, mis registreerib sellise kontakti, kui see on kestnud kauem kui kümme-viisteist minutit. Lihtsalt tänaval mõnest nakatunust kiiret möödumist ei ole põhjust registreerima hakata.

Seejuures ei ole üldse tähtis, millistel koordinaatidel ja kellega sa olid lähestikku piisavalt kaua. Oluline on üksnes fakt, et oled koroonaviirusesse nakatunuga ohtlikult kaua lähedalt koos olnud, seega peaksid ettevaatuse mõttes pärast sellist kontakti jääma koju jälgimisele. Kui teatud aja jooksul, milleks on kokku lepitud 14 päeva, viirusetunnuseid ei esine, saad taas ringi liikuda.

Küsimus on nüüd juba puhtalt tarkvaraline – tuleb luua süsteem, mis vahetab infot Bluetoothi levialasse jäävate teiste telefonidega ja saab infot ka selle kohta, kas mõne telefoni omanik pole end nakatunuks registreerinud – kasvõi tagantjärele, sest kui ta ise ei tea ja viirusega ringi kõnnib, saab hiljem isegi tagantjärele kindlaks teha, kellega ta kokku puutunud on.

See on nutimaailma haruldane võimalus kasutada praegu ära seadmed, mis kõigil taskus ja mis registreerivad meie kokkupuuteid teistega. Nähtamatu viirus saab korraga väga nähtavaks.

COVID-19 nakatunuga kokkupuute jälitamise lahendus Bluetoothi põhjal

• Äpi kasutamiseks peab olema kasutaja nõusolek

• Lahendus ei kogu ega kasuta asukohaandmeid

• Bluetoothi kaudu vahetatavad võtmed ei paljasta kasutaja identiteeti ega asukohta

• Kasutaja kontrollib kõiki oma andmeid, mida soovib jagada ning võib vajadusel otsustada ka infot mitte jagada

• Positiivse koroonaviiruse testiga inimesi ei saa tuvastada teised kasutajad, Google ega Apple

• Tervishoiuasutused kasutavad nakatumise infot vaid viirusega kokkupuutest teatamiseks

• Lahendus töötab nii Androidiga telefonis kui iPhone´is

Kokkupuute saab teada tagantjärele

Kui enamik nutitelefone suudavad teiste telefonidega anonüümselt infot vahetada, siis on sel lahendusel veel üks hea omadus: ka tagantjärele saab viirusekandjaga kokkupuudet kindlaks teha.

Oletame, et keegi on nakatunud, aga ta ise ei tea seda ja kõnnib ringi rahvarikastes kohtades. Ühel päeval jääb ta haigeks ja saab koroonatestis positiivse tulemuse. Nüüd on oht, et ta nakatas eelmistel päevadel palju võõraid inimesi – bussis, poes, kontserdil jne. See info, kellega ta viimastel päevadel kokku puutus, on aga kõigis neis telefonides, millest ta möödus, olemas. Anonüümselt muidugi. Kui riiklik terviseamet kinnitab koroonajuhtumi, saab nakatunu hoiatada kõiki neid telefone, mis olid tema telefoni Bluetoothi levialas. Kõik kokku puutunud saavad kas mõneks ajaks koju jääda või olla ettevaatlikumad. Meditsiiniasutus võib mõned neist või kõik ka koroonatestile kutsuda.

Ülemaailmne platvorm on olemas

Selleks, et kõik telefonid omavahel lähikontaktide infot jagaksid, on vaja platvormi, mis sobiks kõigile nutitelefonidele. Maailmas on põhiliselt kaks leeri – Android ja Apple´i IOS-iga seadmed. Need kaks rivaalitsevat platvormi peaksid nüüd koostööd tegema hakkama.

Ja seda nad tõepoolest juba teevadki – nii Google´i kui Androidi arendaja ning Apple, kui IOS-i omanik, on otsustanud ilmselt ajaloos esimest korda hakata koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koostööd tegema, arendades välja lahendust, millega peaksid mobiilikasutajad olenemata platvormist saama jälgida, kas nad on mõne nakatunuga kokku puutunud või mitte.

Muidugi on igasugune selline jälgimine kui manööverdamine privaatsuse miiniväljal. Sellepärast läks lahenduse väljatöötamisega veel aega mitu kuud alates koroonaviiruse pandeemia algusest. Lisaks peavad igas riigis vastavad riiklikud ametiasutused samuti lahendusega koostööd tegema ja selle võimalusi kasutama hakkama.

Et privaatsust tagada, ei hakka ühislahendus kasutajate asukohti ega identiteete jälgima. Selle asemel suheldakse üle Bluetoothi teiste füüsilises läheduses olevate nutitelefonidega ja vahetatakse anonüümseid privaatseid võtmeid. Kui mõne telefoni omanik saab positiivse testitulemuse uue koroonaviiruse suhtes, siis antakse tema nõusolekul sellest anonüümselt teada ka kõigile neile telefoniomanikele, kes tema lähedal viiruse aktiivsel nakatamisperioodil olid.

Google ja Apple arendavad välja API, mis on nagu alusplatvorm mobiilitarkvara sees, mida saavad hakata kasutama erinevad mobiilirakendused. Näiteks riikide terviseorganisatsioonid võivad luua oma riikliku mobiiliäpi kontaktide jälgimiseks. Mobiilis Apple´i ja Google´i poolt loodud API annab neile äppidele vajalikud andmed. Mobiiliäpp võib teada anda kasutaja positiivsest proovist, aga riiklik terviseorganisatsioon peab selle kinnitama, et niisama keegi nalja ei teeks ja asjatult paanikat ei külvaks. Riiklik asutus aga saab nakatunuga kokkupuutunutele, kes jäävad anonüümseteks, edastada teateid, kuidas edasi käituda: mismoodi karantiinis olla ja kas nüüd tuleks end koroonaviiruse suhtes testida lasta või teha veel midagi vastavalt riigi ja kehtiva olukorra reeglitele.

Selline funktsioon tuleb Androidi ja IOS´i uute versioonidega juba kaasa alates juuni algusest, mis tähendab, et viiruse leviku jälgimine ei sõltu enam sellest, kas mõni äpp on alla laetud ja millist telefoni kasutad. Valmisolek viiruse kiireks ja tõhusaks jälitamiseks on igaühe taskuseadmes juba olemas.

Proovitakse tagada privaatsust

Nakatunute jälitamine tekitab terve rea küsimusi meie põhiõiguste suhtes ja tundub, et liigutakse jälle lähemale nende piiramisele. Kuid selle ühislahenduse puhul proovitaksegi jätta kõik algoritmide ja matemaatika hooleks: kuskil ei salvestata kasutajate isikuandmeid, asukohta ega muid olulisi äratuntavaid andmeid. Google ja Apple on lubanud, et kõik jääb täiuslikult anonüümseks ning kui oht möödas, lülitatakse koroonajälgimise funktsioonid telefonidest välja. Muidugi jääb meil üle neid selles osas vaid uskuda, aga see on paratamatu, sest me ise ju seadmete sisse ei näe, mida tootjad sinna täpselt panevad ja oleme pidanud usaldama ka seni.

Privaatsuse veelgi paremaks tagamiseks saab kasutaja ise selle träkkimisomaduse telefonis menüüst kas sisse või välja lülitada, kui tahab või ei taha enda jälgimist viiruse suhtes.

Kasutaja jälitamine on aga igal juhul õiguslikult väga keeruline privaatsusküsimus ja sellele on juba ka tähelepanu juhitud. Isegi kui see kõik on vabatahtlik ja lõppkasutaja jaoks anonüümne, võivad ikka tekkida kahtlused.

Google´i ja Apple´i lahendus ei paljasta siiski üheski etapis kasutajate identiteete, kuna telefonid vahetavad üksteisega vaid salajasi võtmeid, mis on anonüümsed. API abiga on võimalik saada vaid vastus küsimusele, kas oled nakatunuga kokku puutunud või mitte. Kus, millal ja kellega, seda teada ei saa. Seda ei saa teoorias teada ka riiklik terviseorganisatsioon, sest kokkupuutunuid hoiatada on ka võimalik vaid anonüümselt vastavalt nendele turvavõtmetele, mille järgi süsteemi algoritm teateid laiali saadab.

Midagi on juba ette näidata

Maikuus sai valmis esimene näidisäpp, mille tegi Google ise, et näidata, kuidas koroonaviiruse träkkimine töötab. Google ja Apple ise sellest lahendusest otseselt mobiiliäppi ei tee, sest vaja läheb kolmanda osapoolena mõnda ametlikku terviseasutust, kes nakkust kinnitaks ja omaks ülevaadet koroonaviiruse testidest. Kui keegi saab positiivse testitulemuse, võib ta äpis märkida enda nakatunuks, kuid teistele saadetakse teade ainult siis, kui see on nii-öelda ametlikult kinnitatud, et niisama nalja ei tehtaks.

See ametlik asutus või riigi toetatud arendaja võibki olla siis juba äppide loojaks. Äpp kasutab Androidi või IOS-i uuendusega sisseehitatud API-t ehk platvormi, mis võtmete salvestamise ja haldusega anonüümselt tegeleb.

Ka Eestis arendatakse praegu sellist mobiiliäppi ja kui see kasutab Google´i ja Apple´i API-t operatsioonisüsteemi sees, siis on võimalik andmeid vahetada teistes riikides tehtud vastavate äppide vahel ning erinevatel mobiiliplatvormidel. Sotsiaalministeerium on koostöös eraettevõtjatega (Bytelogics, Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet) loonud juba ühise konsortsiumi, mis arendab välja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud mobiiliäpi. Varsti saame seda juba kasutada.

Kõik ei taha koroonaäppi

Kaugeltki mitte kõik riigid ja omavalitsused ei taha liituda Google`i ja Apple’i ühise platvormiga uude koroonaviirusse nakatunute jälgimisel.

Kanadas näiteks korraldas valitsus enne riikliku äpi loomist küsitluse, et selgitada välja, kas rahvas toetab viiruse leviku jälgimise äpi kasutamist. Selleks, et äpp oleks tõhus, peaksid seda kasutama üle 50% elanikest. KPMG Canada korraldatud uuringust selgus, et ehkki isikuandmeid ja asukohti ei salvestata, peavad 55% kanadalastest vajalikuks sellist äppi kasutada vaid nende peal, kes ise vabatahtlikult seda soovivad ning 2/3 vastanutest arvasid, et nad ise vabatahtlikult seda kasutama ei hakkaks.

Samas aga USA Utah´i osariigi valitsus pidas Google´i ja Apple´i lahendust liiga anonüümseks ja kasutuks, kuna see ei salvesta asukohta. Osariik plaanib hoopis ise oma äpi „Healthy Together“ väljatöötamist, mis kasutaks Bluetoothi ja GPS-i korraga ning annaks teada ka kasutajale lähimatest testimiskohtadest, kus koroonatesti teha. Samas on mõned turvaeksperdid avaldanud kahtlust, et osariigi enda äpp küsib liiga palju isikuandmeid.

Mis on Eesti koroonaviiruse leviku jälgimise mobiiliäpi eesmärk ja kuidas see töötab? Vastab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver

Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega ka esmased juhised, kuidas edasi käituda. Kasutaja saab seega kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ning astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Rakenduse toimimiseks hoiavad kasutajad sees Bluetoothi ühendust. Vastavalt Bluetoothi signaali tugevusele registreerivad telefonid ära, kas kokkupuude teise inimesega oli lähikontakt. Kui jah, siis talletub telefoni lähikontakti anonüümne kood.

Kui inimese nakkus kinnitatakse, siis tema anonüümsed koodid laetakse kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole kasutajatel inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni viimasel ajal talletunud. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada (kohtumise aeg jms). Nakatumise kinnitamise protseduuri puhul peame välistama, et rakendust saaks väärkasutada. Seega peab kasutaja raporteeritud nakatumist kinnitama mõne välise tõeallika vastu, olgu selleks Terviseamet või Tervise Infosüsteem. Ainult nii on tagatud, et COVID-19 positiivseks saab end märkida vaid inimene, kes on päriselt saanud diagnoosi.

Rakendus on seda mõjusam, mida rohkem inimesi seda kasutab, ent iga kasutaja on abiks viiruse leviku piiramisel. Teeme kõik, et rakendust saaks kasutada võimalikult paljude telefonide peal, tagades seejuures kõrge privaatsuse ja turvalisuse taseme, mis julgustaks rakendust kasutama ja ka teistele soovitama.

Teeme koostööd ka erinevate riikidega, eeskätt lähinaabritega, et tagada paljude riikide lahenduste koosvõime. Täpsemad detailid on väljatöötamisel.

Igapäevaselt töötab rakenduse kallal kümmekond inimest ja plaanide kohaselt soovitakse rakendus testimiseks valmis saada mai lõpuks käsikäes eriolukorra meetmete lõdvendamisega. Laialdasem kasutus on planeeritud jaanipäevaks. Rakenduses nähakse enamat kui ajutist lahendust, seega võib seda kasutada ka tulevikus, kui peaks tekkima haigestumise uus laine.

Praegu käib töö selle nimel, et rakenduse ametliku väljalaskmise ajaks oleks see nii Google’i kui ka Apple platvormidega ühilduv. Rakendust tarnib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja see oleks kättesaadav nii Apple´i App Store´is kui Play Store´is.