Kristi Lomp: ületöötamine ei ole enam moes

Saite juba nii noorelt juhiks. Kuidas?

Minu elus on olnud hästi palju asjade kokkulangemist. Mu tööelu sai alguse kooli kõrvalt ja selle põhjal tekkis arusaam, mida tahaksin edasi teha. Juhiks ajendas mind aga muu hulgas saama see, et tajusin tollaste juhtide ebakompetentsust. Mulle ei meeldinud see, mida ja kuidas nad tegid. Nii otsisin võimalusi teha asju paremini. Kui siis sattus silma alla huvitav tööpakkumine, siis kandideerisin ja nii ta läks.

Mis see oli, mida otsustasite ise juhina teisiti teha?

Ma ei pidanud õigeks toorest kamandamist ja näpuga näitamist, et mida on vaja teha, samal ajal kui juht istub ise jalg üle põlve kontoris. Mulle on alati meeldinud kaasav juhtimisstiil, meeskonnana tööpõllul olemine, koos tegemine. 

Mulle on alati meeldinud kaasav juhtimisstiil, meeskonnana tööpõllul olemine, koos tegemine. 

Kas miski tekitas algul raskusi ka?

Asusin tööle juhiametisse Hesburgeris ja enne kui Tallinnas restorani avasime, läbisime Soomes põhjaliku koolituse. Kandideerisin alguses vahetuse vanemaks ja meid oli viis võrdset kandidaati, kes me pooleaastasele väljaõppele läksime. Selle tsükli lõpuks tehti otsus, et mina saan restorani juhatajaks. Väljaõpe oli pikk ja põhjalik ning piirkonna juht oli mul kõrval olemas, nii et kui töö päriselt pihta hakkas, siis suurt avastamist ja šokki ei olnud. Kogumuste hulka kuuluvad ka õppetunnid ja kõrvetada saamine. Mul polnud seda eelist, et toetuda kogemustele.

Kas teie juhtimisstiil on muutunud?

Noore juhina oli kindlasti kehtestamise vajadust rohkem, kuna puudus enesekindlus ja kogemus. Siis oled oma stiililt jäik – tead, mida on vaja teha ja milliseid eesmärke saavutada, ning oled selles üsna radikaalne. Mida aeg edasi, seda pehmemaks muutud ja oskad inimesi, kes ju tegeliku, eesmärgini viiva töö ära teevad, paremini tunnetada ning juhtida-suunata. Tead ka, millise nupu peale vajutada, et inimesest tema parim välja pigistada. Kindlasti on minu stiil muutunud loomingulisemaks ja mängulisemaks.

Mis põhimõtetest te juhtimisel lähtute?

Mitmed (töö)eluks vajalikud põhitõed olen saanud vanematelt. Üks põhimõtetest on kindlasti see, et kõige olulisem ei ole tulemuse saavutamine, vaid kuidas sa seda teed. Pean oluliseks, et süda on alati rahul ja on hea ning uhke tunne oma meeskonna üle. See, et teekond tulemuseni oleks eetiline, on omaette eesmärk. Mingil ajal tekkis mul ka tunnetus, kas üks või teine inimene on õiges kohas. Sageli inimesed ei tajugi ise seda õiget hetke, aga kui koostöö ei suju, ei ole mõtet venitada ja sellest kinni hoida. Selle nüansi äratundmine ja kiire otsustamine on oluline, sest lahku saab ka sõbralikult minna. Vastasel juhul kaotavad mõlemad pooled lihtsalt aega.

Mis on teie jaoks olnud päästerõngaks viimaste aastate kriisidega toimetulekul?

Majanduslikus mõttes ei ole need kriisid toidukaupade müügis laastavad olnud, pigem on vaja olla lihtsalt kiire reageerija. Meie müük jätkus ja isegi suuremal moel kui varasemalt, sest koroonakriisi ajal olid paljud toitlustusasutused suletud ning inimesed hakkasid ise rohkem süüa tegema. Alguses oli ka meie inimestel hirm viiruse ees, sest olukord oli uus. Seejuures oli oluline just sisekommunikatsioon, et kollektiiv laiali ei jookseks. Koroonakriisi ajal pidime inimesi isegi juurde võtma, et jõuaks e-tellimustega tegeleda. Toidukaupade äri on aga selles mõttes tänuväärne valdkond, et sõltumata kriisist ei lõpe nende toodete ostmine kunagi. Muutusi on kriiside käigus küll palju, aga pigem varieerub aja jooksul see, mida ostetakse, näiteks kõrge elektrihinna tõttu valitakse soodsamaid toiduaineid. Kui midagi head välja tuua, siis kriisi ajal hakkavad meeskonnad veel enam kokku hoidma.

Majanduslikus mõttes ei ole viimaste aastate kriisid toidukaupade müügis laastavad olnud, pigem on vaja olla lihtsalt kiire reageerija.

Kas teil on raske Selverisse häid töötajaid leida?

Meil on sõltumata ajast 3500st umbes 100 kohta ikka vakantsed olnud, kuhu otsime pidevalt inimesi. Nii suure personali puhul on aga loomulik, et inimesed ikka liiguvad. Meil on tööjõu voolavus selgelt ka kauplustega seotud: kui on välja kujunenud tugev meeskond, ei kiputa üldiselt töökohta vahetama. Meil on tegelikult viimased viis-kuus aastat personaliga stabiilne olukord olnud ja koroonakriisi ajal tajusime pigem, et inimesed hindasid väga kiirelt muutuvates oludes kindlat töökohta veelgi enam. Otsime oma meeskonda parimaid tegijaid. Hoian alati meeles ühe hea sõbra lauset: „Kristi, Selver ja sina väärite vaid parimat kandidaati!”

Kuidas nii suure ettevõtte puhul ühtsustunnet tekitada ja hoida?

Tegelikult ei ole suurt vahet, kas inimesi on 30, 300 või 3000 – sõnumite edastamine ettevõtte sees on sama oluline kui väljapoole suunatud suhtlus. Pingutame, et tähtsad teemad jõuaksid juhtide kaudu kõikide meie töötajateni. Meil on siseleht, kus püüame teemasid kajastada, samuti ühisüritused. Pidevad põnevad muutused ja arenemisvõimalused hoiavad meie töötajaid ikka Selveri juures. Selle tunnistuseks on mõne inimese aastakümneid pikk staaž, mina oma 13 aastaga olen veel poisike.

Mis teid kaubanduse valdkonna juures hoiab?

Noorena alustasin toitlustuses ja see tundus muutlik, kiire ning huvitav. Kaubandusse suhtusin esialgu üsna kriitiliselt, aga sain ruttu aru, et kaubandus ei ole ainult kauba müümine, vaid mitme valdkonna kooslus. Meil on Selveris ligi 100 inimest peakontoris ja oma turundus, IT, arendus jt kõikvõimalikud majandusvaldkonnad, mis kaubanduses taustal olla saavad. Ma ütleks, et mind on hoidnud kõige selle juures just kaubanduse ja Selveri kooslus. Meil on kujunenud nii, et kohaliku ettevõttena ei saa me tööks vajalikke valmispakette kuskilt emafirmast – arendame kõik väiksemad ja suuremad projektid ise, sh teatud IT-tehnoloogiad, mida isegi mujal maailmas kasutusel ei ole. Julgen öelda, et meie inimesed on Eesti jaekaubanduse kõige paremad spetsialistid.

Meil on kujunenud nii, et kohaliku ettevõttena ei saa me tööks vajalikke valmispakette kuskilt emafirmast – arendame kõik väiksemad ja suuremad projektid ise, sh teatud IT-tehnoloogiad, mida isegi mujal maailmas kasutusel ei ole.

Kas olete tööstressi ka kogenud või läbipõlemisega silmitsi seisnud?

Võib-olla oli seda millalgi, kui mul oli veel vähe kogemusi, aga praegu ei tule konkreetset olukorda meelde. Eks ikka on olukordi, kus ärritud, aga olen kiire vihaga, nii et väga pikalt seda enda sees ei hoia. Igas olukorras tuleb näha ka positiivseid asju ja mõista, et ehk polegi tegu kõige hullema asjaga. Kindlasti aitab kaasa see, kui oled paksema naha kasvatanud ja oskad teha nii, et ei võta kõike nii hinge.

Kuidas teid ja Selverit on mõjutanud üha enam levinud paindlik töökorraldus?

Koroonakriisi aeg meid töökorralduse suhtes tegelikult ei mõjutanud ja kodukontorit me peaaegu ei kasutanudki. Eks üldiselt on ikka kiiremaid aegu, kus oled pärast tööpäeva ka veel tööga seotud, ja samas on perioode, kus saab vajadusel pool päeva vabaks võtta. Meil on kirjutamata reegel, et kella 17st lähevad kontori uksed kinni, sest oleme aru saanud, et ületöötanud inimesest ei ole kellelegi kasu. Pingutada ja panustada tuleb, aga mulle meeldib ikka öelda, et ületöötamine ei ole enam moes.

Mis teile tööl energiat annab?

Minus tekitab nii palju elevust see, kui näen, kuidas uus inimene hakkab tulemust tegema ja ta vastab ootustele. Me ei vaata värbamisel eriti töökogemust, sest meil on selleks väga hea väljaõpe, nii et lähtume pigem inimesest endast, tema väärtushoiakutest ja ambitsioonidest. Olen ka ise võtmeisikute kandideerimisvestluste juures, et vaadata, kas näiteks kaupluse juhatajaks kandideerijal on see ametikoht tema lagi või tal oleks ehk potentsiaali piirkonna juhiks saada. See aitab ettevõtte seest juhte kasvatada. Vahel motiveerib mind seegi, et kui oled mitu aastat mõnel teemal ettepanekuid teinud ja keegi pole nendega kaasa tulnud, siis ühel hetkel näed, et inimesed jõuavad samade tõdemusteni. See on väga äge.

Olen ka ise võtmeisikute kandideerimisvestluste juures, et vaadata, kas näiteks kaupluse juhatajaks kandideerijal on see ametikoht tema lagi või tal oleks ehk potentsiaali piirkonna juhiks saada.

Millised eesmärgid olete lähiaastateks seadnud?

Jooksvad eesmärgid nii majandusliku taseme kui ka pehmete väärtuste hoidmisel on meil kogu aeg silme ees. Suurem plaan on aga mingil hetkel avada kauplusi väiksemateski asulates ja saada ehk kellegagi liitudes mahu poolest esimeseks Eestis. Meil on siin väga palju jaekette, eristume selle kirevuse poolest paljudest teistest riikidest. Selver on praegu veel pigem linnakeskne, aga nüüdseks oleme maapiirkondade suhtes julgemaks muutunud. Valmistume ka e-kaubanduse suureks võidukäiguks. Usutavasti on mõne aasta pärast loomulik, et suurest hüpermarketist saab internetist igasse Eesti nurka kaupa tellida.

On teil soovitusi noorele alustavale juhile?

Oleme Selveris võtnud eksperimendi korras tööle palju kogemuseta juhte, kelles näeme sära ning jõudu. Aga ütleksin, et see on pigem kõikidele osapooltele suur pingutus, mis on täis valusaid õppetunde. Ehkki mu enda kogemus on teine, ei ole hea väga noorelt juhiks hakata – kogemusel on ikkagi nii suur roll. Küll tasub valdkonda tundma õppida ja eri olukordi kogeda. Tugeva juhi algustee on edukam, kui korralik vundament on laotud. Juhtimise kohta pole aga mõtet soovitusi jagada, sest igaüks peab ikka ise oma õppetunnid läbi tegema.

Kuidas te ennast vaimselt ja füüsiliselt vormis hoiate?

Koolitustel ja konverentsidel ma enam eriti ei käi, aga huvitavat mõtlemisainet on mulle andnud raamatud. Olen väga palju teistelegi soovitanud Marimekko elule turgutanud Kirsti Paakaneni lugu „Suurim neist on armastus”. Elulooraamatutest on isegi rohkem õppida kui juhtimiskirjandusest. Aastatepikkuseid hobisid mul ei ole, pigem satun hooti ühest või teisest teemast-tegevusest vaimustusse. Üks asi, mis on püsima jäänud, on metsas käimine ja korilus. Veedan suure osa vabast ajast maakodus ja naudin looduses olemist. Väga tugevalt annab mulle energiat tugev ja kokkuhoidev perekond.

---

Kristi Lomp

• Lõpetas 1999. aastal Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna toidu tootmise ja tootearenduse erialal
• 2000–2004 Prisma Peremarket, restorani juhataja
• 2005–2008 Prisma Peremarket, kaupluse juhataja
• 2008–2009 LLC Prisma, kaubandusdirektor Peterburis
• 2010–2014 Selver, müügidirektor
• 2013– Selver, juhatuse liige
• 2014– Selver, juhataja
• 2017. aastast kuulub Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse
• 2022. aastal pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi