Kuhu saab Harjumaal karjääre rajada? Kas kohalike elanike arvamust ka arvestatakse?

Riik koostab maakondadest esimesena Harjumaal planeeringut, et selgitada välja, kui palju on ehitusmaavarasid ning kus on riigimaadel pikemas perspektiivis võimalik karjääre laiendada ja ka uusi avada. Koostöös kohalike omavalitsustega läbi viidav maavarade teemaplaneering peab pärast laiemat arutelu valmima 2025. aastal. Kirjutab Ants Vill.

Harjumaal on plaanis ja osaliselt juba ka käsil Eesti suurimad arendused, eelkõige teedeehitused, aga ka hulga hoonete rajamisi. Nii on järgnevatel aastatel vaja suurtes mahtudes lubjakivi, ehitusliiva ning kruusa, samuti ka majapidamistele olulist turvast, kokku miljoneid ja miljoneid tonne. Seega on vaja teha tulevikuplaane, sest riigi jaoks on mitmete ehitusmaavarade kättesaadavus tagatud praeguste teadmiste ning plaanide järgi vaid 5–6 aastaks.

Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood rääkis planeeringu algatamise põhjustest: „Meie (rahandusministeerium) oleme planeeringu koostamise korraldaja, toome erinevad osapoole kokku, loome platvormi, kus oleks võimalik omavahel läbi rääkida. See ongi planeerimise põhiülesanne: erinevad huvid saavad kokku ja siis leitakse kesktee. Olen näinud, et kõik osapooled mõistavad sellise kokkuleppe vajalikkust, et ettevõtted ja riik saaksid maavara ning elanikkond kindluse oma tulevikuplaanide suhtes.“

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Harry Kuivkaev tegeleb peamiselt ehitusmaavaradega. Ta märkis: „Planeeringu vajadus on pikemat aega päevakorras olnud, sest maavarade kaevandamine piirkondades, kus on selleks erinevaid piiranguid ning takistusi, on potentsiaalsete vastuolude ja konfliktide põhjustaja. Harjumaa planeeringu puhul leiti, et riik peaks selles protsessis rohkem osalema. Muidugi koostöös omavalitsuste ja kogukondadega. Muide, teistes maakondades algab samasugune protsess ja seda eelkõige Rapla-, Pärnu- ja ka Järvamaal.“

Ka on vaja n-ö pikka vaadet elanikkonnale ja omavalitsustele, et uue karjääri avamine ei tuleks kohalikele elanikele ootamatult. Praegu on uuest võimalikust kaevandamiskohast sageli teada saadud alles siis, kui keskkonnaamet on küsinud selle kohta vallavalitsuse arvamust. Ka ettevõtjaile annab teemaplaneering selguse, kust maavarade kaevandamiseks on mõtet luba taotleda, kust mitte.

„Vaatame kõik maardlad üle ja kus näeme, et piirangute pärast või maavara kvaliteedi pärast ei ole seal mõistlik kaevandada, teeme ka vastavad ettepanekud planeeringuga, et vajadusel muuta õigusruumi või teha täiendavaid analüüse,“ ütles Harry Kuivkaev.

Planeeringu käik

Valitsus algatas Harjumaa teemaplaneeringu 2021. aasta jõulude eel, seda juhib rahandusministeerium, planeeringut koostab infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõte OÜ Skepast & Puhkim koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja keskkonnaministeeriumiga.

Planeeringu peaeesmärk on pikaajaliste riiklike strateegiliste prioriteetide seadmine maavarade kasutamiseks ehk lihtsamalt: millised on maardlate täpsustatud mahud, millised on nende kasutuselevõtmise piirangud või keelud ja millal ning millises järjekorras saab neid kasutama hakata. Kasutuselevõtmise piirangud tulenevad eelkõige looduskaitselistest ja keskkonnamõjude hindamise nõuetest ning elupiirkondade läheduses asumisest. Viimase puhul tehakse juba praegu tihedat koostööd Harjumaa 16 omavalitsuse ja sealsete kogukondadega – toimuvad kaasamiskoosolekud, infopäevad jne.

Äsja lõppesid planeeringu esimese etapiga seotud kaasamiskoosolekud – omavalitsustes toimunud viiel avalikul ning kahel virtuaalkoosolekul selgitasid rahandusministeeriumi ning OÜ Skepast & Puhkim esindajad, miks on teemaplaneeringut vaja ning kogusid ettepanekuid-arvamusi planeeringu lähteülesande täiendamiseks. Eelolevatel kuudel täiendatakse nende ettepanekute põhjal planeeringu lähteülesannet, mis avalikustatakse seejärel rahandusministeeriumi kodulehel ning pärast mida algab maavarade planeeringu koostamine.

„Kaasamine on planeeringu väga oluline osa. Me ei võta seda nii, et saaks linnukese kirja. Püüame seda teha ikka sisuliselt, et inimesi kaasata, selgitada, leevendada muresid, kui vaja anname teavet ka telefoni teel,“ rõhutas Harry Kuivkaev. „Meil on vajadusel kavas ka näiteks õppesõidud, väljasõidud inimestele, näitame mõnes karjääris kaevandamistehnoloogiat või kaevandamisviisi ja nii edasi.“

Geoloogid uurivad maapõue

Paralleelselt toimetavad ka geoloogid, kes uurivad juba teadaolevaid ja otsivad ka uusi, seniteadmata või uurimata lubjakivi-, kruusa- ja liiva- ning turbamaardlaid, et määratleda piisava täpsusega nii maardlate piirid kui neis leiduva maavara kogused. Paljudes Eesti paikades on teada vaid maavarade oletatav varu, samas kui maavarade kvaliteeti ja lasundi paksust täpselt ei teata. Need andmed on vajalikud riiklikul tasemel selguse saamiseks – kuidas riigimaadel pikema perioodi puhul, vähemalt 30 aasta vältel, oleks maavarasid võimalik kasutusele võtta. Neid andmeid saab kõrvutada ka MKM-i poolt järgmiseks 30 aastaks prognoositud ehitusmaavarade vajadusega.

Harjumaa teemaplaneering on kavandatavatest esimene, kuna vajadused maavarade järele kasvavad seal eriti kiiresti, kasutusmahud on suured ning suur osa geoloogilisi uuringuid juba varasemast tehtud: Harju maakonna maavarade kohta tegi Eesti Geoloogiateenistus esimesena ülevaatlikud uuringud 2018. aastal.

„Praegu on vaatluse all Harjumaa ja esialgu tegeleme peamiselt ehitusmaavaradega, aga edasises planeerimisprotsessis, näiteks Lääne- ja Ida-Virumaal, tulevad mängu ka teised maavarad – kindlasti fosforiit ja põlevkivi. Seal on vaja planeeringute tegemisel ilmselt hulganisti teisi põhimõtteid arvestada. See käib laiemalt kõigi n-ö tulevikumaavarade kohta, mille puhul me praegu veel planeerimisi ei tee,“ selgitas Kuivkaev. „Planeeringuga haaratud maavaradest kasutab riik 80 protsenti, edasi tulevad omavalitsused oma teedeehitusega ja siis ka eraettevõtted oma vajadustega. Paralleelselt teemaplaneeringutega tegeleb keskkonnaministeerium ka maapõueseaduse väljatöötamiskavatsusega: analüüsime, milliseid muudatusi on vaja, kus on murekohad, kas on vaja täiesti uut seadust või piisab praeguse muutmisest.“

Planeeringuga kategooria määramine

Teemaplaneeringu lähteülesandest tuleneb metoodiline alus, selle põhjal hakatakse maavarade pikaajalist vajadust Harjumaal määrama ja kategoriseerima. Kategoriseerimise eesmärk on leida kohad, kus on tulevikus võimalik maavarasid kaevandada ja kus mitte.

Kaevandamise valdkonna konsultatsiooniettevõtte, inseneribüroo Steiger inseneeria osakonna juhataja Erki Vaguri selgitas: „Tegeleme planeeringu jaoks leiukohtade hindamisega. Planeering käsitleb muidugi juba teadaolevaid suuremaid leiukohti, aga edasi – kaardistame ära kitsendustest lähtuvalt kaevandamise võimalikud mõjud ning sealt edasi vaatame, millised alad neist välja jäävad. Neid uurime, et oleks teada potentsiaalsed tulevased uuringute alad, et siis edaspidi uurida, kas seal on midagi võimalik ja mõttekas kaevandada. Kui ei ole, siis on ka see oluline teadmine. Uusi alasid – selliseid nagu Männiku karjäärid – neid on vähetõenäoline leida. Aga ka väiksemad on edaspidi vägagi vajalikud ja seda eelkõige piirkondlike teedeehituse ja hoonete rajamise projektide elluviimisel. “

Kategooriaid on planeeringus kolm. Esimene valik on võimalikud kaevandusalad, kus ei ole kaevandamist takistavaid keskkonnakaitselisi ega sotsiaalseid piiranguid. Teises kategoorias on väheste piirangutega kohad, näiteks elamurajoonide lähedased alad, kus kaevandamise lubamiseks on vaja täita teatud tingimused. Kolmandas kategoorias on kohad, kus maavara küll on, kuid kaevandada seda ei saa, näiteks elab seal mõni kõrgema kategooria kaitsealune liik või asub koht elamurajoonile liiga lähedal.

Põrkuvate huvide sobitamine

MKM-i maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens märkis: „Muidugi, maavara on seal, kus ta on, seega teatud konfliktivõimalus jääb alati. Vajadus maavarade järele on aga kogu aeg olnud ja see ei kao kuhugi – peame omavahelised suhted korda sättima. Teadaolevate maardlate piirkondades on ehituspiirangud olnud kogu aeg, inimesed on neist olnud teadlikud sinna kinnisvara soetades. Meil on juba ammu olemas vastavad seadusandlikult kehtestatud skeemid, et alati tuleb varude plaanitava kasutuselevõtu puhul maaomanikuga läbi rääkida.“ Ta jätkas: „Juba praegu on kord maavarade osas nii karm, et keegi midagi omapead teha ei saa, ka uuringuid mitte. See ei ole nagu omal ajal fosforiidiga, siis oli hoopis teine riik. Et asi kõigi jaoks veel selgem oleks, teemegi teemaplaneeringut.“

„Seda, et meil põhilised ehitusmaavarad lõpeks, ei ole karta, ehkki avalikkuses on sellega Rail Balticu puhul hirmutatud. Tallinna lähiümbruse maardlates (Väo, Harku, Maardu) on lubjakivi kaevandamisõigus antud ligikaudu 300 hektarile, need maa-alad on järk-järgult kasutusse võetud 1960. aastatest. Tänaseks jätkub nendes karjäärides lubjakivi vähemaks tootmisajaks kui 10 aastat, isegi vaid kuni viieks aastaks. Selleks, et varustuskindlus oleks tagatud, peame sarnastel pindaladel ka tulevikus karjääre avama. Kui arvestada lubjakivi leiukohtade ja Harju maakonna pindala, siis ressursipuudust meil karta ei ole. Küll aga tuleb uued kohad osapooltega kokku leppida,“ rõhutas Erki Vaguri.

Tulevaste karjääride hindamisel arvestatakse, millal on mingis kohas prioriteetne aeg kaevandama hakata, samuti võetakse arvesse maavara teadaolevat kvaliteeti. Maardlad, mis on paremini läbi uuritud ja mille kohta on rohkem infot, liigitatakse tõenäolisemalt esimese järgu kaevandatavaks maardlaks. Vähem läbiuuritud alad jäävad tõenäoliselt teise kategooriasse ehk vajavad enne täpsustamist, alles seejärel on võimalik otsustada, kas saab hakata kaevandama või jäävad reservi. Ja veel, kui kaevandamiskohtadest, kus piiranguid ei ole, riigi vajadusteks ei piisa, järgnevad arutelud ja läbirääkimised karjääride kavandamiseks piirangutega aladele, hakatakse otsima leevendusmeetmeid ja kompromisslahendusi.

Alan Rood märkis: „Planeeringu eskiisi koostamise käigus on peamine ülesanne jõuda kokkuleppele, millised on need, seadusest otseselt mittetulenevad piirangud, millega peaksime kaevandamiskohtade planeerimisel arvestama. Katsume selles leida kompromisse, et lahendus tuleks kõigile sobiv.“ Tema kinnitusel ei välista maavarade teemaplaneering, et edaspidi peab igale kaevandamisloa saamisele ikkagi eelnema konkreetses asukohas keskkonnamõjude hindamine.

Harry Kuivkaev keskkonnaministeeriumist rõhutas: „Planeeringu üks oluline siht on anda kogukondadele kindlust, et midagi ei tehta nende läheduses ootamatult ega nendega läbi arutamata. Praegu on mõnel pool olukord n-ö Metsiku Lääne moodi, meie aga tahame seda muuta.“

Harju maavarade planeeringu kommunikatsioonijuht Julia Piilmann kriipsutas alla, et kogu planeerimisprotsess toimub avalikkust kaasates – nii kohalikele omavalitsustele kui elanikele antakse planeeringu igas etapis võimalus selle koostamises kaasa rääkida. „Meie eesmärk on selgitada välja kõik probleemid, mis inimestele kaevandustöödega seostuvad ning üritada planeeringuga neid ära hoida. Ilmnenud probleemide põhjal saame planeeringus anda suuniseid nii omavalitsustele kui eelkõige ettevõtjatele, et kaevandamistööd tehtaks tulevikus nii, et kohalikud elanikud ei oleks häiritud. Vähemalt on pikaajalise planeerimisega võimalik neid häiringuid oluliselt leevendada,“ märkis ta.

Erki Vaguri Steigerist kinnitas: „Lisaks kategoriseerimisele on plaanis ka ette näha leevendusmeetmeid: vähendada kaevandamisega seotud müra ja tolmu levikut. Kaalumisel on ka kaitsealuste liikide ümberistutamine, elupaikade mujale suunamine – terve kogum meetmeid. See käib muidugi kahe esimese kategooria kohta. Kolmandas – kaevandamiskeelu aladeks on kõik asumid, looduskaitsealad. Esimesed kategoriseeringukaardid Harju kohta peaksid valmima selle aasta lõpus.“

„Kohe, kui eskiiskaart Harjumaa maavarade paiknemise ja võimalike tulevaste karjääride kohta on valmis, avalikustame selle ning igaüks saab näha, kas tema kodukandi lähedal on mõni maardla, mida soovitakse kasutusele võtta. Eskiisi kohta tulevad samuti avalikud arutelud,“ ütles OÜ Skepast & Puhkim planeeringute osakonna juht Triin Lepland.

Vaade järgmiseks poolsajandiks

Harry Kuivkaev rääkis, et praegusel hetkel on nii maakonnaplaneeringutes kui ka üldplaneeringutes määratud ainult teadaolevad maardlad. „Perspektiivseid seal siiani pole, uue planeeringuga saame ka need pikaajalises kavas ära tuua. Siis saavad elanikud ja omavalitsused näiteks oma planeeringutes selliseid kohti arvestada, ette näha. Sel puhul on ees keeruline arutelu, keerulised kokkulepped, aga soovime asjad korraldada nii, et saaks leida kuldse kesktee. On arutletud ka võimalike leevendusvahendite, näiteks kaevanduse talumistasude sisseviimise üle.“ Ta lisas: „Võin öelda seadusloojatele keskkonnaministeeriumi poolt, et meil on ülevaatamisel kaevandamisõiguse tasud, eesmärk on suurendada kohalike omavalitsustele laekuvat osakaalu kaevandamisõigusest. Arutamisel on olnud ka võimalikud talumistasud, midagi ei ole küll veel otsustatud. Ja ajaperspektiiv on ka planeeringul väga hea, teeme seda järgneva 50 aasta jaoks.“

Esimeste avalike arutelude kohad valiti selle põhjal, kus on seni rohkem tekkinud kaevandamisega seotud probleeme. Maavarade teemaplaneeringu koostamise töörühma eestvedajad lubasid, et järgmiste avalike koosolekutega soovitakse minna lähemale neile, keda planeering rohkem mõjutab ehk piirkondadesse, kus on rohkem maavarade võimalikke kaevandamiskohti. Need koosolekud toimuvad tõenäoliselt järgmise aasta alguses.

Jooksvalt saab Harju maavarade teemaplaneeringu koostamise kohta infot kodulehelt harjumaavarad.ee

Harju maavarade teemaplaneeringu järgmises etapis koostatakse eskiislahenduse ja keskkonnamõjude hindamise aruande eelnõu, see avalikustatakse ajavahemikus tänavu detsembrist tuleva aasta veebruarini. Vastavalt saadud tagasisidele täiendatud planeering valmib tuleva aasta kevadel-suvel, järgnevad kooskõlastused ja avalikustamine ning vabariigi valitsus peaks Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestama 2025. aastal.