Kui automaatseks saab muuta majatootmise?

Puitmajatootjad saavad sarnaselt teiste ettevõtetega kasvatada tõhusust pea igas tööetapis: oluline on läbimõeldud logistika, tööde õige järjekord, täpsed tarnepartnerid, töötajate väljaõpe. Üks tahk selles on aga tootmisprotsesside automatiseerimine. Kui automaatseks on mõttekas puitmajade valmistamist muuta, küsib Gerli Ramler.

„Rääkides puitmajadest saame kõneleda väga erinevatest lahendustest. Võime näiteks tuua kaks äärmust, millest esimene oleks kahemõõtmeliste puitpaneelide tootmine, mida tänapäeva tehnoloogia juures on võimalik 100-protsendiliselt automatiseerida. Ent Eestis oleks sellise tehnoloogia tasuvusaeg ilmselt 30–40 aastat. Teine äärmus on käsitöö-palkmajad, mis – nagu nimigi ütleb – valmistatakse käsitsi,” räägib enam kui 650 inimesele tööd andva moodulmajade tootja Harmet OÜ juht Toomas Kalev.

Harmet tegeleb ruumelementide tootmisega, olles oma tehases teatud määral ära automatiseerinud paneelide tootmise. „Kogu protsessi ei ole meil võimalik ega ka otstarbekas automatiseerida,” tunnistab Kalev. Eesti suurim majatootja on automatiseerinud vaid neid protsesse, mis muudavad töötajate töö lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks ning tasuvad end ära mõistliku aja jooksul.

Õnnelik juhus tõi uued liinid

Tavaliselt soetatakse tööstustesse seadmed ja liinid tootjalt koos tootjapoolse paigaldusega. Harmetil õnnestus osta ühest pankrotistunud Venemaa majatehasest liinid, mis olid vähekasutatud ja väga heas seisukorras. Venemaalt soetatud seadmed tuli esmalt omal jõul demonteerida, Eesti tehases monteerida ja seejärel kogu tarkvara vastavalt enda vajadustele seadistada.

Liini püstipanek valmistajatehase toeta oli küll aeganõudev, kuid sellel on ka oma pluss – täna on Harmetil Eestis olemas kogu tugi. Nüüd ongi nii, et kui midagi peaks seadmetega juhtuma, ei pea nad ootama liinide tootjafirma esindajat, vaid saavad probleemide lahendamisega ise hakkama.

„Täna juhib arvuti meie saage ja liine ning oleme üle keskmise automatiseeritud. Õnneliku juhuseta me sellel määral oma tehast täna automatiseerinud ei oleks,” nendib ettevõtte juht.

Tööjõukulud ja automatiseerimine

Investeeringute tasuvusaja arvutamisel on Toomas Kalevi sõnul oluliseks nüansiks tööjõukulude pidev kasv ning tööjõupuudus. „Ei tasuks arvestada vaid tänase tööjõu maksumusega, arvesse tasuks võtta tulevikuvaadet: tööjõukulud kasvavad iga päevaga ja investeeringu tasuvusaeg lüheneb iga aastaga. Arvan, et ettevõtetel on täna viimane aeg mõelda automatiseerimisele, muidu nad 4–5 aasta pärast enam konkurentsis ei püsi. Meie maksud ja tööjõukulude kasv annavad suurepärase võimaluse näiteks Poola tootjatele.”

Automatiseerimisega kasvab ettevõttes vajadus inseneride järele, mis on aga suur probleem, sest valmis puiduinsenere pole kusagilt võtta. Inseneride leidmisega on Kalevi kinnitusel hädas kõik tootjad, aga projekteerimise tase tõuseb pidevalt ning head tööd tegev insener hoiab kokku palju raha.

Harmeti moodulmajade ehk ruumelementide tootmine sai alguse 1997. aastal. Ettevõte pakub klientidele terviklahendust, alustades projekteerimisest ja lõpetades hoonete paigaldamisega. Töö käib kolmes tehases: Pärnus, Tutermaal ja kõige uuemas tehases Keila külje all Kumnas.

Kumnas asuv Baltimaade suurima ruumelementide tootmise tehase tootmisvõimsus on umbes 3600 moodulit ehk kuni 130 000 m² aastas.

Täna on Harmeti põhituruks Skandinaavia, kuhu läheb üle 90 protsenti toodangust. 2017. aastal kasvas ettevõtte käive 16 protsenti – 77 miljoni euroni ning kasum viiendiku võrra ehk 6,8 miljoni euroni. Harmeti omanikud on erinevate firmade kaudu Ivar Valdmaa, Toomas Linamäe, Toomas Kalev ja Alo Tamm.