Kuidas sinul läheb?

Üks siiralt küsitud „Kuidas sul läheb?” annab koostöösuhetele tõeliselt võimsat kütet ja soojust. Kirjutab Katri Delimoge.

„Sa küsid alati, kuidas meil läheb. Aga kuidas sinul endal läheb?” uurib mu kolleeg. Olen hetkeks justkui puuga pähe saanud ja ei oska kohe midagi vastata. Tõepoolest, kuidas mul siis läheb? Adun, et mulle ei meenugi, millal ma seda endalt viimati küsisin. Vähe sellest, millal ma sellele üldse mõtlesin.

Mina ja mu hõim – kuulun siia või mitte?

Tööl ja tööl on vahe ning see on suuresti seotud sellega, kuidas me ennast seal tunneme. Kas ma tunnen, et ma kuulun siia? On need tõesti minu inimesed? Kas tunnen, et olen väärtustatud ka kui inimene, mitte üksnes professionaalina? Päriselt, siiralt ja alati?

Kui me inimesena tunneme oma organisatsioonis ja meeskonnas kuuluvustunnet, siis oleme õnnelikumad, motiveeritumad ja valmis palju enam panustama selle eduloosse. Ärge saage valesti aru – töökoht ei saa ega peagi asendama kodu, perekonda ning kõike sellega seonduvat, aga meil on õigus oodata inimlikku sidet oma kaaslastega professionaalses keskkonnas. Kuidas seda kõike saavutada? Väga lihtsalt – küsides ja tundes päriselt huvi: „Kuidas sul tegelikult läheb?” Vaatame, millest see huvi koosneb.

„Kuidas sul läheb?” – küsimise kunst

Selle küsimuse siiral esitamisel on suur mõju, sest see viitab, et meie käekäik – nii professionaali kui inimesena – läheb kellelegi korda. See on miski, mis loob isiklikuma ja sügavama sideme ning see omakorda tugevama aluse koostööks ja avatud suhtluseks ning kogemuste jagamiseks.

Selle küsimuse esitamiseks on mitu viisi. On inimesi, kes eelistavad seda teha näost näkku kohvi- või teetassi taga, samas on neid, kellele meeldib seda teha virtuaalses keskkonnas. Võtmetähtsusega on ka õige ajastus. Seega on õige lähenemise tunnetamine tõepoolest omamoodi kunst: sama küsimus ja sama eesmärk – eri viisid ja inimesed.

Imelihtne küsimus = ülitugev side

Tihtipeale arvatakse, et tugevate koostöösidemete loomiseks peab aastaid end tõestama ning usaldust igasugu imetrikkidega ära teenima. Vahetu kogemuse najal tuleb tõdeda, et kohalolek ja teisest inimesest huvitumine on kõige võimsamad tugeva sideme loojad. Selle imelihtsa küsimusega annad teada, et sa väärtustad teist inimest ja hoolid temast. Nii kinnitadki, et oled tema jaoks olemas. See loob omakorda usaldusel põhineva koostöö, kus ollakse lisaks töökaaslastele nähtavad ka inimesena.

Kui küsid, siis ka kuula (avatult)

Ülioluline on kuulata vastust ja säilitada hinnangutevaba avatus. Loo ruum, kus on turvaline jagada. See pole aeg argumenteerimiseks, kellegi mõjutamiseks ega nõu andmiseks (kui seda just otse ei küsita). Ühtlasi pea meeles, et me kogeme samana tunduvaid olukordi täiesti erinevalt, seega ole teise inimese mõtete ning tunnete jagamise ajal alati lugupidav, mõistev ja empaatiline.

Kui küsid, siis ole valmis, et ka jagatakse

Eeldamine on kõikide jamade ema – tõsijutt! –, seega loobu arvamusest, et niikuinii ei taheta „sellistel isiklikel” teemadel rääkida. Ja oh seda õudust, kui jagataksegi, kuidas päriselt läheb ja kõik polegi ootuspäraselt normaalne! Lihtne soovitus: ära küsi kunagi siis, kui sa pole vastuseks valmis. Aga küsi alati, kui tunned päriselt teise vastu huvi, oled avatud ja tahad luua veelgi isiklikumat koostöösuhet. Iga kord ei peagi nõu andma ega teise muresid lahendama asuma – piisab sellest, et oled olemas, tunned huvi ja kuulad.

Haavatavus on tugevus

Kui saad vastuseks siira jagamise koos kõigi rooside-okastega, siis võta see avatult vastu ja ole tänulik. Teise inimese valmisolek näidata oma haavatavust on suur kink, mis on selge sõnum sellest, et ta tunneb end sinuga turvaliselt. Need hetked on teie hetked, sõnadeta konfidentsiaalsed ja annavad professionaalsele koostööle ka võimsa inimlikkuse tahu juurde. Nii õpid tundma inimest tiitli ja tööülesannete taga, et üheskoos koostöö parimal moel toimima panna.

Aga siis, et ikkagi päriselt…

Küsi vaid siis, kui tahad päriselt ka teada. Kui sul pole selleks aega või huvi või on vale koht ja endal niigi tass tühi, siis anna aega nii teisele kui ka iseendale. Oota ära see õige olukord ja meelestatus – ikka selleks, et küsimine oleks eesmärgipärane ja looks vastastikust kuuluvustunnet.