Märkmeid veebiseminarilt „Innovatsioon : hirmutav uuendus või juhitav protsess?“ *

Panelistid olid Sandra Sooläte (Starship Technologies, ärijuht), Kristo Timberg (Chemi-Pharm AS, tegevjuht) ja Kristjan Lind (Bikeep, tegevjuht ja üks asutajaid). Moderaator oli Anu-Mall Naarits.

„Võõrsõnade leksikoni“ (2012) järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine.

Innovatsioon kui elu osa

Sandra: Innovatsioon ongi meie n-ö tuum – me loome täiesti uut, arendame täiesti uut tööstusvaldkonda, mida keegi pole varem sellisel skaalal teinud. Väga paljud arvavad, et see on endiselt tulevikutehnoloogia, mis ühel päeval jõuab inimesteni. Tegelikult on seis selline, et oleme tänaseks edukalt kohale viinud rohkem kui 2 miljonit tellimust üle maailma. Robotid on reisinud üle 3 miljoni miili (4,8 mln km).

Kristjan:  Olles täna alles väike (25 in) start-up, siis suuremate vastu võidelda saamegi üksnes nii, kui teeme midagi täiesti teistmoodi. Kui läheks kuskile sama moodi konkureerima, sõidetaks meist jõuga üle. Start-up’ide ülesanne ongi näha nurga taha või näha mitme nurga taha. Mis juhtub, kui maailm pöördub? Mis peab olema valmis tehtud? Kui maailm pöördub, siis me olemegi kohal.

Kristo: Innovatsioon pole meie jaoks mingi eraldi ettevõtmine, et võtame kätte ja teeme mingit asja spetsiaalselt innovatsioonina. See on tegelikult igapäevatöö osa, olles meie ettevõttes nii läbijuurdunud. See on mõtteviis tootmispõrandast kuni juhtkonnani. Kogu aeg otsime uusi lahendusi ja võimalusi teha midagi uut ning teha teistmoodi.

Chemi-Pharm teeb koostööd teadlaste ja ülikoolidega. Tihtipeale tulevad ka suured asjad. Näiteks BioBlock ninasprei, mis on Eesti teadlaste, ülikoolide, ettevõtete koostöö triumf – et sprei jõudis nii kiiresti sellise tulemuseni.  

SANDRA: Starship üritab muuta kojuveomeetodi efektiivsemaks, odavamaks, loodussõbralikumaks. Kogu aeg on vaja leida uusi võimalusi muuta midagi kas riistvara tootmises või tarkvara kasutamises või hoopis opereerimises, partneritega töötamises. See iseenesest on juba innovatsioon, et need robotid ja tarkvara omavahel tööle panna, et robotid teaks, kus nad sõidavad ja et nad oleksid täiesti ohutud. See on süsteemide süsteem, mis on hästi mitmekihiline. Seal peame leiutama kogu aeg uusi efektiivsemaid viise, kuidas seda teha.

Alati kõik ei õnnestu ka. On olnud ideid, mis on kasutatud ära, kuid visatud seejärel nurka, kuna polnud päris õige. Oluline ongi, et kiiresti ära katsetada, data kokku korjata, et mis läks valesti, mis õigesti ja teha sellest oma järeldused. Kui ikka ei tule välja, võib-olla pole õige asi või ka päris õige ajastus . 

Kristjan: Teekonnad võivad hästi erinevad olla. Innovatsioon ei pea olema teaduspõhine, näiteks on ärimudeli innovatsioonid, toote- ja teenuseinnovatsioonid. Innovatsioon ei pea olema ainult tehnoloogiline.  

Olen kindel, et on vaid aja küsimus, kui Starship muutub nii laialt kasutatavaks, et näiteks mina saan teha oma idufirma, võtta nende tehnoloogia ja teha oma teenuse sinna peale. See pole tehnoloogiline innovatsioon, sest selle teeb Starship. Minu start-up teeb aga teenusena midagi täiesti uut sinna peale.

Innovatsioonimõõdik

Kristo: Me ei tee innovatsiooni innovatsiooni pärast. Hea mõte oleks tekitada mõõdik, kuid pigem on see tunnetuslik. Nii kui tunneme, et vajume mugavustsooni või et asjad hakkavad stabiilseks muutuma, on liiga rahulik, siis on viimane hetk end lahti raputada. Kogu aeg peab mingi muutus käima. Meil on suurem eesmärk teha maailmas asju, mida pole enne tehtud.

Sandra: Meil ka innovatsioonimõõdikut pole, kuid oleme oma ettevõttes aastaid kasutanud üldist eesmärkide mudelit ja mõõtmiste süsteemi (OKR). See on meie sisemiseks mõõdikuks, väline on NPS (Net Promoter Score) ehk soovitusindeks.

Kristjan: Arvan, et innovatsiooni mõõdab innovatsiooni tulem, olgu see siis rahaline- või kasutajatulem. Pigem on oluline tuleviku tulem, mitte tänane päev.  Innovatsiooni mõõdik võiks olla sellest tulenev tuleviku tulem! See on praegu väljamõeldud definitsioon. 

Innovatsioonirütm  

Kristo: Meie rütm on hästi ebakorrapärane . Kohati on tunne, et võtame ette liiga palju, rohkem kui jõuame teha. Eks see hoiab meid mugavustsoonist väljas, kõike me ei jõuagi valmis ja kõik asjad ei hakkagi toimima. Mida rohkem teed, seda rohkem võimalusi tekib ja saab neist parimad välja valida.

Sandra: Pigem oleme pidevas rutiiniotsingus, meil on hästi palju muutusi. Protsessi elutsükkel on üsna lühike, pidevalt parendame, muudame, uuendame. Hästi palju katsetamist on alguses enne, kui jõuame ideaalse protsessini.  Pigem tahaks, et oleks natuke aega ka muutustevaba.

Kristjan: Hetkel oleme niisuguses kohas, kus üritame seda rütmi õppida või tulenevalt mineviku õppimistest luua. Prioriteetide nimekiri on paigas. Igakuiselt aga hindame, et mis on need põhiprioriteedid. Võib juhtuda, et mingid asjad, mis kindlasti vajavad tegemist, istuvad seal näiteks kaks aastat, prioriteetsemad tulevad lihtsalt peale.

Uued asjad vs igapäevane opereerimine

Kristo: Kui on valida innovatsiooni ja operationi vahel, siis neist üks toob raha sisse ja teine viib välja ning võib-olla toob tulevikus raha sisse . Meie hoiame väga tugevalt silma peal ettevõtte finantstervisel, oluline on jätkusuutlik ja pidevalt kasumlik ettevõte. Ettevõtte finantstervis aitab seda tasakaalu õiges kohas hoida. See on koht, mis käriseda ei tohi.

Sandra: Tasakaalu on väga raske saavutada. Kui on mingi suurem muudatus, mis vajab ärategemist lühikese aja jooksul, oleme teinud firmasiseselt mingi workshopi või hackathoni, kus oma ala spetsialstid tulevad probleemi ümber kokku ja nokitsevad ühe probleemi kallal. 

Fookustamine ehk valikud   

Kristjan: Meie oleme praegu etapis, kus tunneme fookuse leidmise vajadust.

Sandra: Fookuse hoidmine oli esimese paari aasta jooksul suur väljakutse. Igasuguseid ideid lendas uksest-aknast sisse ja mitte ainult oma töötajate omi, vaid ka väljaspoolt. Paljudel tundus olema jumet, aga pidime tegema valikuid.

Meie kõik otsused käivad läbi data, me mõõdame kõike, mida teeme.Olgu see siis äriarendusosakond, meie operatsioonid, autonoomse sõidu osakond – kõigil on oma mõõdikud. Data põhjal järeldame, kuhu fookus panna. 

Kristo: Olen data fänn, kuid meie alles liigume selles suunas, et teha otsuseid data põhjal. Praegu on fookuse seadmine traditsioonilisem. Palju on seotud omanike soovidega, plaanidega. Tegeleme paljude asjadega, kusjuures 90 protsenti ei jõua kuskile, 10 protsenti aga jõuab ja siis tulevad mõned ägedad asjad.

Tööstusspionaaž

Kristo: Minevikus on meilt retsepte ära varastatud. Oleme ettevaatlikumad, meil on väga tõsine advokaatide armee selja taga. Lepinguid teeme väga põhjalikult. Infoturbe osas see, mis seni sobis, enam ei sobi ja tuleb teisiti teha. Paneme rõhku innovatsioonile, uutele toodetele, tootearendusele ja mitte niivõrd olemasoleva tugevale kaitsele.    

Sandra: Meil on sadu patente erinevates riikides. Kui alustasime 2015, siis sarnase valdkonna tehnoloogiaid oli üsna vähe (ca 5), nüüd on aga saja ringis. Väga paljud on tulnud välja oma versiooniga autonoomsest kullerrobotist. Hoiame silmad-kõrvad lahti ega lange mugavustsooni. Ei maksa loota, et konkurendid magavad. Ei maga nad midagi.

Kristjan: Me oleme Starshipist ja Chemi-Pharmist suurusjärgu võrra küll väiksemad, aga ka meie peame mõtlema, millal ülesehitatu kaitsmisesse investeerida ja millal teha midagi uut ning liikuda teistel eest ära.

*Directori veebiseminar, millel tegi märkmeid Mari Kamps, toimus 28. oktoober. Seminari saab järelevaadata https://director.ee/category/veebiseminarid/