Miks me negatiivset tagasisidet (vahel) arvesse ei võta?

Üks töise tagasiside kuldreegleid on, et see peab olema faktipõhine, et olla mõjus. Samas on üsna palju asjaolusid, mis võivad ka sellise tagasiside mõju ära nullida. Just neid asjaolusid lahatakse värskes ajakirjas Journal of Occupational and Organizational Psychology, võttes aluseks kolme mahuka katse andmestikku, mis korraldati Hiinas ja mitmes Euroopa riigis. Nagu tulemused näitasid, sõltub n-ö korrektselt antud negatiivse tagasiside efektiivsus ehk siis see, kas tagasisidet arvestatakse või mitte, kõige enam saaja ja andja omavahelisest usaldusest. Eelkõige just vahetu juhi tagasiside puhul oli tunnetatud usalduslik suhe alluva ja juhi vahel statistiliselt olulisim näitaja, mis mõjutas tagasiside efektiivsust enim. Huvitava asjaoluna toovad uurijad välja, et mida efektiivsemaks töötaja ise hindas tagasisidet ehk siis leidis selle arvestamist väärt olevat, seda enam kasvas ka tema usaldus juhi vastu.