Milrem Robotics otsib minitankile turgu ja rakendust

„Tuleviku lahinguväli on mehitamata ja mehitatud platvormide sümbioos,“ kinnitas kaitseväe endine juhataja, Milrem Roboticsi nõukogu esimees Riho Terras. Milremi mehitamata roomiksõidukit THeMIS arendatakse Euroopa grantide toel, rahvusvaheline koostöö üha kasvab. Kirjutab Paavo Kangur. 

Erukindral Terras on ka europarlamendi liige, kuuludes kolme komisjoni – põllumajanduskomisjoni, tehisintellekti- ehk tehistaibukomisjoni ning tööstustehnoloogia ja innovatsiooni komisjoni. 

Kas see pisike tank sobiks ka põllumeestele?

Usun, et põllumeestele on saadaval soodsama hinnaklassiga kvaliteetseid lahendusi. Suudame toota kolme kuuga viis masinat. Väiksed mahud hoiavad hinna kõrge. Tootmise kasv sõltub turust. Hetkel (intervjuu toimus sTARTUp Day’l, toim) tutvustame ka erinevaid päästemasinaid.

Hetk tagasi ütlesite avalikult, et seda minitanki on kindralitele raske müüa.    

Väiketank THeMIS on Milrem Roboticsi mehitamata sõiduk, mida arendatakse ka Euroopa grantide toel. Masin kannab kuni poolteist tonni kraami, arendab kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, masinat viib edasi elektrimootor ehk siis tegemist on hübriidelektrilise masinaga. Seda on müüdud 13 riiki ja igal pool on see eksperimentaalprojekt. Milrem Robotics juhib konsortsiumi, mille eesmärk on välja arendada mehitamata maismaasõiduk. Konsortsiumi kuulub 25 ettevõtet kaheksast riigist.

Kas müük on piisav? Kas teid on üles leitud?

Äris on ikka nii, et tahaks rohkem. Osaluse Milrem Roboticsis ostis just Euroopa suurim tankitootja Krauss-Maffei Wegmann, keda huvitab meie kogemus mehitamata, autonoomsete sõidukite alal. Meil on koostööprojektid kõigi suurimate relvatootjatega nagu General Dynamics, Landsystem Europe, Kinetic UK, Nexter ja teised. 

Telepilti vaadates on kõige populaarsem relv kuulipildujaga varustatud Toyota kastiauto. 

Jah, kusagil kõrbes, kus inimelu ei maksa palju, sobib ka kastiauto. Lääneriigid, Euroopa riigid tahavad oma inimesi ja sõdureid kaitsta ning haavatud lahinguväljalt ära tuua. Oleme masina peale pannud ja katsetanud õhutõrje- ja tankitõrjesüsteeme.  

Meie masin oli kasutuses Malis, kuid on siiani arendusfaasis. Iseliikuvad maismaasõidukid vajavad edasiarendamist, sest maismaa maastik on keeruline. Meil on arenduses ka 12-tonnine lahingumasina prototüüp Type X ja see on täiesti unikaalne. Õhus lendavaid droone on arendatud kakskümmend aastat ja nüüd on need tavarelvastuses asendamatud abivahendid.

Kuulsin raadiost NATO suhtekorraldaja juttu, et Euroopa uueks vaenlaseks saab Venemaa kõrval ka Hiina. Kas see pole liiga suur tükk?

See on väärtuse konflikt. Küsimus on, kus me seisame? Kas seisame oma suurime liitlase USA kõrval? Kahtlemata on Hiina kiire areng järjest suurem väljakutse nii majanduslikult kui poliitiliselt, aga ka julgeolekupoliitiliselt. Mis puutub Venemaasse, siis Eesti, kui väikeriik Venemaa kõrval, peab hoidma Venemaa-teemat Euroopa agendas.

USA on Hiina üks suurimaid majanduspartnereid, importides Hiinast kaupu ligi 500 miljardi dollari eest aastas. Tavainimene ei pruugi seda vastuoluliste sõnumite ja väärtuste virvarri mõista. 

Sõnasõda käib pidevalt, kuid kaubandus elab edasi. Nii on alati olnud. Kõik, mis puudutab tipptehnoloogiaid, on Hiina ja USA vahel terava teemana üleval. Konkureeritakse ka ressursside pärast. Mis puudutab Venemaad, siis nad on viimastel aastatel näidanud, et kasutavad oma sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Seda ei tohi lubada. 

Kas tänane Venemaa on Eestile jätkuvalt eksistentsiaalseks ohuks? 

Jah, tänane Venemaa ei ole ohuks ainult Eestile, vaid kõigile oma lähinaabritele, sest ta on näidanud, et võimaluse tekkimisel soovib ja kasutab sõjalist jõudu oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Venemaa on alati näinud mingeid piirkondi potentsiaalsete konfliktitsoonidena, kus nad on valmis tegutsema. Kahjuks on nende hulgas ka Läänemere platvorm, Eesti, Läti ja Leedu. Venemaa agressiivsus on kasvav ja seda enam peab Eesti panustama nii omaenda riigikaitsesse kui koostöösse liitlastega.

Millisena näete tulevikusõda? Kui suur roll on uuel tehnoloogial?

Kindlasti on tuleviku lahinguväli mehitamata ja mehitatud platvormide sümbioos, võtmesõnaks on manned–unmanned koostöö. Eriti sellisel riigil nagu Eesti, kus elanikkond on väike, tuleb vähendada riski inimelule ja anda asju masinate teha. Seejuures on oluline, et säiliks kontroll otsustusprotsesside üle – inimene peab olema see, kes annab ülesande ja selle ülesande lõpuks ellu viib, vajutades päästikule. Tuleb eksperimenteerida, leida üles õiged taktikalised lahendused.  

Mõnevõrra murelikult kujutan ette, kuidas minitank eksleb Gobi kõrbes ja otsib akude laadimispunkti. Kas Euroopa eesmärgid, nagu kliimaneutraalsus, on realistlikud või Brüsseli inimesed hõljuvad juba pilvedes?

Euroopa kliimaeesmärgid on väga-väga ambitsioonikad, et mitte öelda veidi ebarealistlikud. Eesmärgid tulebki seada väga kõrgele, et survestada edasi liikuma, aga ma kardan, et neid eesmärke ei saavutata aastaks 2055. Meil puuduvad head süsinikuneutraalsed tehnoloogiad elektri tootmiseks. Küsimus on, kuidas katta energiapuudust neil päevadel, kui pole piisavalt hüdroenergiat, tuult ja päikeseenergiat? 

Räägitakse, et tuuleenergia on võimalik muuta vesinikuks ja vajadusel tagasi elektrienergiaks? 

Seda küll, kuid ka kaod on selle protsessi käigus meeletud. Kahtlemata tuleb vesinikutehnoloogiat edasi arendada. Euroopa komisjon esitab eesmärgid ja Euroopa parlament peab need läbi arutama, heaks kiitma. Ma loodan, et diskussioon kliimaneutraalsuse küsimustes seisab ees. Kui põlevkivienergeetika keelamine viib selleni, et Eesti ostab sisse musta põlevkivienergiat Venemaalt, siis ei ole me globaalses võtmes ühtegi kliimaeesmärki saavutanud.