M&M’si printsiip

1980. algul oli käredama roki bänd Van Halen USAs ülikuum nimi. Kõik nendega seonduv oli väga suur: juuksed, piletimüük, skandaalid… Ka nende kontserdid olid kõike muud kui vaikne kitarritinistamine. Van Halen oli üks esimesi, kes võttis kasutusele püroefektid ja suured valgussõud. Bändil polnud probleemi välja müüa suuri areene, aga ühena esimestest suurtest tegijatest ei põlatud ära esinemisi väiksematelgi lavadel. 

Van Halen pakkus rokiringkondades jutuainet ka oma eriskummaliste nõudmistega. Nende kontserdikorraldajaga sõlmitavas lepingus oli pikk nimekiri asjadest, mis pidid tagaruumis olema. Mõned eriti olulised asjad olid spetsiaalselt alla joonitud. Näiteks pidid banaanid kindlasti olema terved, mitte tükkideks lõigatud. Ja nimekirja keskel toodi välja M&M’si kommid, mille puhul oli eraldi rõhutatud, et nende seas ei tohi mitte mingil juhul olla pruune komme. Selle kohta oli lepingus veel eraldi punkt, et pruunide kommide leidmisel on bändil õigus kontsert ära jätta ning nõuda korraldajalt kahjutasu.

Van Haleni ekstravagantseid lepingupunkte peeti kaua aega rokkarite elustiilile omaseks veidruseks. Pealegi polnud nad kaugeltki ainsad staarid, kes lava taha erilisi asju nõudsid. Bändi laulja David Lee Roth seletas hiljem oma autobiograafias pruunide M&M’si välistamise põhjuse lahti.

Van Haleni jaoks oli nimelt selle nõudmise näol tegemist kontserdi kiire turvahinnanguga. Kui kausis olid pruunid M&M’si kommid, siis võis suure tõenäosusega eeldada, et korraldajad pole pööranud küllaldast tähelepanu ka muudele, palju olulisematele detailidele. See oli indikaator, mis näitas potentsiaalset ülejala laskmist tehniliselt keerukate lavaefektide või muude kontserdi õnnestumiseks vajalike asjade juures, ning bändi ja publiku turvalisus võis olla ohus. Van Haleni lepingus olid M&M’si kommid lihtsalt juhuslik detail, kuid selle põhjal sai hoobilt teada, kui põhjalikult oli lepingupunktidega tutvutud.

M&M’si kommide printsiibi sisu ongi väikeste detailide kasutamine võimalike suurte probleemide näitajana. Van Haleni puhul viitas see kontserdi nurjumise ohule tehniliste probleemide tõttu, aga sellised näiliselt tühised detailid aitavad kiirelt hinnata olukorda, millest ülevaate saamine nõuaks muidu kõvasti aega ja energiat.

Näiteks kui töökuulutuses otsitakse inimest, kel peab olema silma detailide peale, siis tasub kuulutusse lisada M&M’si printsiibina toimiv punkt, nt nõue lisada kandideerimisavalduse pealkirja teatav märksõna. Ilmselt selgub kiiresti, et umbes pooled ei lugenud kuulutust korralikult läbi. Sarnase signaali saadavad ka sellised detailid nagu avalduses sisalduvad kirjavead.

Kunagi hankedokumente koostades sai kasutatud sama põhimõtet, sõnastades tingimustes mõned punktid selliselt, et hiljem laekunud pakkumisi lugedes sai päris hea pildi, kas pakkuja süvenes dokumenti või pakkus lihtsalt seda, mida parimaks pidas.

Nagu igasuguste meetoditega, ei tasu unustada, et kogu kasulikkuse juures pole ka M&M’si meetod täiuslik. Vahel läbitakse M&M’si test puhtalt õnneliku juhuse tõttu. Samas võivad ohumärki näitavad pisikesed asjad olla ka hea viide hoopis positiivsematele asjadele. Näiteks kui tehakse ilma küsimata ja tasuta ära mõni pisike, aga vajalik lisatöö, milles polnud otseselt kokku lepitud, või pannakse tellimuse juurde kaasa väike läbimõeldud kingitus – sel juhul näitab see ju, et tegu on partneriga, kes hoolib ja võtab koostööd tõsiselt. Väikestes asjades võib peituda suur sõnum.