Pöördelised ajad mäetööstuses : 4 digitehnoloogiatrendi maavarade kaevandamisel

Eesti mäetööstus elab läbi digipööret, mille käigus maavarade kaevandamine muutub üha enam uute infotehnoloogiate pärusmaaks. Mäetööstust on muutmas neli IT-trendi, millest teeb ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäendusdotsent Veiko Karu.

Naftabarreli tormiline kallinemine maailmaturul on taastanud Eesti põlevkivitööstuse elujõu. Lisaks on mitmed tuleviku megaprojektid (loe: Inseneeria 12/2018) tõmmanud tähelepanu meie maapõuerikkustele. „Täna on Eestil harukordne võimalus kanda oma e-riigi edulugu edasi põlevkivitööstusesse, mis võtab üha enam kasutusele tarku, säästlikke ja tulevikku vaatavaid IT-lahendusi,” selgitab Karu. „Maailma mäetööstus on aina enam automatiseerumas. Uute suurprojektide valguses on ka Eesti mäeinseneridel erakordne võimalus koos IT-sektoriga taristuprojektidele uuenduslikke lahendusi välja töötada.“

Isejuhtivad kaevandusmasinad

Kuigi nii ülikoolilinnakus kui sellega piirnevatel aladel võib juba praegu kohata väikeseid iseliikureid, toimub tõeline läbimurre hoopis maa all. „Iseliikuvate masinate areng ja kasutuselevõtt maa-alustes kaevandustes on järjest kasvav trend, millega kaasneb mäeinseneride üha parem oskusteave sellest, kus ja milleks iseliikuvaid masinaid üleüldse kasutada saab ja tohib,” selgitab Karu.

Täna kasutatakse iseliikuvaid masinaid mäetööstuses eeskätt kaevandatud maavara veoks maa all. Automatiseeritud on ka lõhkeaukude puurimine. Karu sõnul laieneb kasutusala õige varsti tõenäoliselt ka sellistele ülesannetele, nagu näiteks varuosade transport. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja katsetamist veavad tema sõnul eeskätt Põhjamaade kaevandused ja mäemasinate tootjad.

Droonid maa all ja maa peal

Droonid, mida täna kasutatakse juba alates päästeametist kuni piirivalveni, muutuvad üha populaarsemaks ka mäetööstuses. „Tegemist on nii geoloogi kui ka mäeinseneri jaoks järjest olulisemaks muutuva töövahendiga nii maa peal kui ka all,” kirjeldab Karu. „Droonide laiem kasutus võimaldab mõõta mäetööstuses kaevandatud maavara koguseid ja hinnata geoloogilisi rikkeid varasemate tehnoloogiatega võrreldes oluliselt täpsemalt ja kiiremini. Seetõttu on droonid mäetööde planeerimisel aina suuremaks abiks.”

Asjade internet ehk seadmed võrku nii karjääris kui kaevanduses

„Kogu mäetööstuse digitaliseerimises on oluline roll asjade internetil ehk nii transpordi, tehnika kui ka erinevate seadmete ühendamisel internetivõrku. Nii saab näha ülevaadet kogu protsessist reaalajas – mis masin ja kus täpsemalt maa all asub ning missugust tööülesannet täidab,” räägib Karu. Ta lisab, et juba praegu on võimalik luua seesugune pilt nii maa peal kui ka ca 70 m sügavusel maa all toimuvast tööst.

Automaatika abil inimesed ohutsoonidest välja

Sarnaselt teistele valdkondadele on Karu sõnul tugev trend ka automatiseerimine, mille oluline eesmärk tööprotsesside efektiivistamise ja kiirendamise kõrval on riskide minimeerimine ja inimeste viimine ohutsoonidest välja.

„Tänu seadmetele, mis eelseadistuse põhjal oma töö suuresti ise ära teevad, ei pea inimene enam nii kaua või nii sügaval maa all viibima, vaid saab kaugjuhtimise teel näiteks hoopis maapealsest juhtimispuldist vajalikke muudatusi teha,” kirjeldab ta tehnoloogiat, mis muudab spetsialistide töö üha turvalisemaks.

Mäetööstuse digiarengus on omajagu arenguruumi, sest väljakutsed on suured – tööstuskompleksid vajavad infotehnoloogia parimate võimaluste ärakasutamiseks jätkuvalt suuri investeeringuid ning insenere, kes uut tehnoloogiat juurutada ning kasutusele võtta aitaksid. Samas näeb Karu mäetööstuse arengus tugevat potentsiaali, sest lisaks uuele tehnikale meelitavad huvilisi inseneeriasse nii Eesti kui koguni Euroopa mastaabis tõelised mäetööstuse suurprojektid – alates merealusest tunnelist ja gaasitorust kuni raudteetrassini, mille ettevalmistustööd on juba alanud.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse ja geoloogia spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende jätkusuutlikuks majandamiseks.