
This story isn't available in ru yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Purtse jõe puhastustööde käigus valmis kolm kilomeetrit uut jõesängi
Veel samal teemal:
(Fotod: envir) Ida-Virumaal Purtse jõe valgala puhastamise käigus valmis Kohtla jõele rajatud 3,4-kilomeetrine uus jõesäng ning ka fenoolisoo on suures osas ohutustatud. „Oleme kevadel alustatud jõesängi kaevetöödega edukalt lõpule jõudnud ning tänaseks uude jõesängi rajanud ka lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme,” rääkis Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo […]

(Fotod: envir)
Ida-Virumaal Purtse jõe valgala puhastamise käigus valmis Kohtla jõele rajatud 3,4-kilomeetrine uus jõesäng ning ka fenoolisoo on suures osas ohutustatud. „Oleme kevadel alustatud jõesängi kaevetöödega edukalt lõpule jõudnud ning tänaseks uude jõesängi rajanud ka lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme,” rääkis Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo Jaaksoo.
Purtse jõe valgala puhastamise projekt lõpeb esialgsete plaanide järgi 2022. aasta lõpuks, kui jõe enimreostunud lõigud on muudetud keskkonnale ohutuks. Tööde käigus eemaldatakse ja puhastatakse tuhandeid tonne pinnast Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste jääkreostusest.
Valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi tööde maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.
Projekteerimis-ehitustöid viib läbi Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid on Kobras AS ja Maves AS ning omanikujärelevalvet teostab P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.
Purtse jõgi
Purtse jõgi kui üks Eesti kärestikulisemaid jõgesid saab alguse Punasoo idaservast Lääne-Virumaal ja suubub Soome lahte. Selle pikkus on 51 km ja valgla 810 km². Aastakümneid tagasi oli see üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid. Kalavarud said aga kannatada, kui Kiviõlis hakati 1930. aastatel tootma põlevkiviõli ning tekkinud reovesi suunati Purtse jõkke. Veekogu reostamine jätkus Nõukogude ajal.