Raadiolink ehk kvaliteetne internet ettevõttesse üle õhu

Kiire ja stabiilne internetiühendus on enamike ettevõtete igapäevase toimimise lahutamatu ning isegi kriitiline osa. Üldiselt seostub püsiühendus valguskaabliga, aga selle heaks alternatiiviks on raadiolink, mis toob interneti üle õhu ka kaugematesse ja keerukamatesse asukohtadesse kindlalt kohale. Raadiolingi telgitaguseid avas Tele2 rahvusvahelise äri müügijuht Lauri Lindman. Kirjutab kaasautor Kadri Kütt.

Raadiolink võib küll kõlada võõralt, aga näeb tuttav välja. Lihtsustatult seisneb see üle õhu levivas ühenduses, mis toimib ideaalis kolme seadme abil – kast ja kaks taldrikut. Lingi toimimiseks saab teenusepakkuja mastist alguse internetiühendus, mis raadiolainete abil kliendini saadetakse. Piltlikult öeldes jõuab internet teenusepakkuja masti küljes olevast taldrikust lõpptarbija taldrikuni ja sealt edasi hoone siseseadmesse, mille külge saab ühendada ruuteri.

Raadiolained levivad kõikjale

Üle õhu leviv raadiolink on Lindmani sõnul hea alternatiiv valguskaablile, sest võimaldab pakkuda ülikiiret ja stabiilset internetiühendust ka raskemini ligipääsetavates paikades. „Raadiolink sobib näiteks ettevõtetele, kelleni valguskaabel ei ulatu ja kelle jaoks on oluline luua kiire internetiühendus ükskõik millises Eestimaa paigas. Valguskaabliga on kehvad lood üldiselt piirkondades, kus pinnas on väga paekivine. Sellistes kohtades on optika rajamine maa sisse väga kallis ja naljalt seda ette ei võeta. Samuti on valguskaabliga ühendust keerukam luua Lõuna-Eesti maapiirkondades, kus erinevate kohtade vahel on pikad distantsid. Teatud juhtudel on sellistes paikades ka meie enda tugijaamad raadiolinkidega ühendatud, et tagada piirkonnas kõne-, sõnumi- ja internetiside.”

Raadiolink sobib lisaks kaugematele paikadele hästi ka uutesse piirkondadesse, kus äritegevusega alles alustatakse ja kus valguskaabli ühenduse väljaehitamine võtaks oluliselt kauem aega. Sageli tekib taoline kiire vajadus interneti järele just ettevõtetel, kes on oma uued tootmis- ja/või ärihooned rajanud põldudele, metsade lähistele. Sellistes olukordades on ühenduse loomiseks kaabliga vaja katta pikki vahemaid ja see on nii ajaliselt kui ka rahaliselt väga kulukas.

Kaablist sõltumatu püsiühendus

Raadiolink on hea variant ka ettevõtetele, kelleni küll ulatub valguskaabel, aga kes eelistavad riskide maandamiseks mõlemaid ühendusi kasutada või ühte n-ö tagavaraks hoida ja ei soovi täielikult kaablist sõltuda. „Internetiühendus on paljude ettevõtete jaoks arusaadavalt kriitilise tähtsusega ja selle puudumine või ebastabiilsus võib lisaks ebamugavusele tähendada ka olulist kaotust käibes. Rikete riskide maandamiseks on nutikas praktika ühendusi dubleerida, sest üle õhu leviv raadiolink annab kindluse, et internet toimib ka olukordades, kus võib ette tulla kaablirikkeid.”

Raadiolink on hea alternatiiv või ka tugisüsteem valguskaablile ning lisaks on sellel ka oluline eelis 4G-võrguühenduse ees. Kui 4G-ühendus võib olla ebastabiilne, sõltudes kasutajate arvust ja tarbimismahust, siis raadiolingi abil pakutakse alla- ja üleslaadimiskiirusi kuni 1Gbit/s. „Paigaldame vaid litsentseeritud sagedusalas paiknevaid raadiolinke ja kasutame ülikiireteks ühendusteks ning madalaks latentsuseks näiteks 23GHz sagedustel töötavaid seadmeid. Latentsus tähendab aega, mis kulub andmete edastamiseks algallika ja sihtkoha vahel. Mida parem ühendus, seda madalam latentsus.”

Väiksemad riskid ja kulud

Ükski internetiühendus ei ole küll 100% kindel, aga raadiolingi suurimaks trumbiks on kindlus füüsiliste rikete puhul. Lindman toob välja, et valguskaabliga seotud rikked on enamasti tingitud kas maapinna külmumisest, närilistest või kopameeste tegevusest. „Maa külmumisel võivad valguskaabli kiud viga saada, närilised armastavad kaableid süüa ja hooletud kopamehed kaevavad suure hurraaga ning tõmbavad selle käigus sageli kogemata ka kaablikanaleid katki. Raadiolinkide töökindlus võib valguskaabliga võrreldes olla mõnevõrra madalam vaid väga tugeva vihma korral, üldiselt aga planeerime nende aastaseks kättesaadavuseks 99,995%.”

Punktist punktini raadiolingi ühendus on töökindel ja seda on võrreldes valguskaabliga ka kergem üles seada. Valguskaabli ehitamine on kulukam ja võib aega võtta paarist kuust poole aastani, raadiolinkide teenus suudetakse kliendini enamasti viia kõigest nädalatega. „Kui ühenduse loomiseks vajalikud tingimused on kliendiga paika saadud, algab vajalike seadmete paigaldus. Selleks paigaldatakse üks seade mobiilsidemasti ja teine kliendi hoone katusele, et tagada nende parim võimalik omavaheline otsenähtavus. Võrguinsenerid ja tehnikud seadistavad seejärel nii välised seadmed kui ka hoone sisse mõeldud seadme ja edasi jääb üle vaid ruuter ühendada ning kiiret ühendust kasutada.”

Raadiolinki on valguskaabliga võrreldes soodsam luua – seadmete ja paigalduse kulu jääb umbes 3000 euro piiresse, samas kui optika väljaehitamine võib maapiirkondades tähendada isegi viiekohalist summat. Mõlema ühenduse puhul lisandub edaspidi kuutasu, mis on raadiolingi puhul veidi kõrgem kui valguskaablil. Raadiolingi ühendus on ka n-ö taaskasutatav, mis tähendab, et kui ettevõte vahetab asukohta, saab loodud lahenduse endaga kaasa võtta.