Ragn-Sells veab Põhjala suurimat ringmajandusinnovatsiooni

Keskkonnaettevõte Ragn-Sells otsustas koos Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega aidata Eestil vabaneda aastakümnete jooksul kogunenud põlevkivituhamägedest, väärindades tuha ülipuhtaks kaltsiumkarbonaadiks, sidudes seejuures materjali ka suures koguses süsinikdioksiidi. Kirjutab Gerli Ramler. 

Ragn-Sellsi visioon on vähendada oma keskkonnajalajälge ringmajandusega, tehes selleks uudseid operatsioone ja töötades välja innovatiivseid tehnoloogiaid. „Kontserni viimase aastakümne arenduses on palju erilisi projekte, näiteks – kuidas võtta reoveemudast välja fosforit, väärindada põletustehaste lendtuhka või käidelda aastakümneid ladestatud põlevkivituhka – viimane on hetkel kõige suurem väljakutse. Seejuures ei ole nende tegevuste eesmärk lihtsalt äri, vaid et meil kõigil oleks parem, puhtam ja turvalisem keskkond,” selgitab Alar Saluste, põlevkivituhaprojekti juht. „Seejuures on mõeldamatu, et probleemi lahendama minnes tekitame uusi, näiteks kulutame oma tehnoloogilistes protsessides liiga palju puhast vett või rajame liiga mürarikka tootmise.” 

Eesti tuhamäed on pärit energiatootmisest, mille käigus tekib põlevkivist suur hulk kõrvalsaadust, nagu koldetuhk. Testitulemuste järgi sisaldab siinne põlevkivituhk kolmandiku ulatuses kaltsiumi, millest on võimalik toota väga puhast kaltsiumkarbonaati. Saadud kaltsiumkarbonaati saab aga taaskasutada näiteks paberitootmises, plastakende ja põrandakatete valmistamises, pigmentidena värvides, silikoonides ja montaažiliimides ning ravimi- ja toiduainetööstuses tablettide ja veganpiimade tootmisel. 

„Täna on Ida-Virumaal ladestatud põlevkivituhka enam kui 600 miljonit tonni. Vaadates potentsiaali, tundus kõige loogilisem võtta esmalt sealt välja kaltsiumkarbonaat. Tuhas on palju erinevaid aineid, nagu räni, alumiinium, magneesium ja erinevad mikroained. Kaltsium on aga see, mis jääb oma reaktiivsusega teiste toorainete tootmisele n-ö ette ja tuleb igal juhul eemaldada,” nendib Saluste. 

Selle projekti muudab eriliseks asjaolu, et keskkonnaohtlikud energiatootmise tuhad saavad tooraineks, kusjuures tooraineks saab just see osa, mis muudab tuhad keskkonnale ohtlikuks. Teine unikaalne osa projektist on, et tootesse seotakse CO₂ rohkem, kui emiteeritakse. Tänases maailmas ei ole väga palju tooteid, mis oleks süsinikunegatiivse jalajäljega ehk kliimapositiivsed. 

Kaltsiumkarbonaadi tootmine on maailmas seni käinud nii, et kaevandatakse lubjakivi ning see põletatakse ja töödeldakse kaltsiumkarbonaadiks. See on väga CO₂ mahukas protsess, emiteerides ühe tonni toote kohta üks tonn CO₂. 

Tuhamägedest saadava kaltsiumkarbonaadi kasutamisest on huvitatud juba kaks suurettevõtet – kokkulepped on sõlmitud Prantsuse põrandakattematerjalide tootjaga Tarkett ja Saksa plastaknatootjaga Gealan. „Meie tuhamägesid jagub paljudele ja kauaks – aastaks 2025 on Ragn-Sellsil plaan alustada kaltsiumkarbonaadi tootmisega põlevkivituhast ja sealt edasi suurendada toodangut, kuniks ladestatud 600 miljonit tooni tuhka on väärindatud.“ 

Tööstuskatsed tehtud, pilootkatsed pooleli

Ragn-Sells alustas 2015. aastal Rootsis põlevkivituha uuringutega ja aastaks 2019 oli plaan küps – see tuleb ära teha. Samal aastal liitus ettevõttega Alar Saluste, kes palgati projektijuhiks. „Mulle meeldis kohe see tohutu ambitsioon – uue tehnoloogia loomine ei ole ju lihtne, pigem selline kaks sammu edasi ja üks tagasi. Meediast lugedes tundub asi kerge, ent tegelikult on seal taga meeletult tööd, raamidest välja mõtlemist, suhtlemist, probleemide lahendamist ja kannatlikkust. Projekte tehakse väikeste ampsudena – peab olema visioon, suur eesmärk ning tegevused täpselt defineeritud. Meie meeskond Ragn-Sellsis ei ole kuigi suur, ent abilisi on väljastpoolt maja väga palju.”

Saluste sõnul on tänane seis selline, et 2020. aastal anti sisse globaalsed patenditaotlused, aga nendega läheb enne realiseerumist umbes 3,5 aastat. „Tänavu tegime esimesed tööstuskatsed Soomes ja nüüd oleme pilootkatsete tegemise juures. Üks oluline nüanss on, et tootmismahud tuleb saada piisavalt suureks, et oleks võimalik ka teistele materjalidele kasutust leida. Näiteks, kui pakume järelejäävat materjali tsemenditööstusele testida, tahaksid nad prooviks saada 100 tonni! Ühesõnaga, tegeleme mahtude kasvatamisega, mille juurde käib tehnoloogia arendus ja lubade saamine. Meie tehnoloogia põhineb küll saadaolevatel kommertsseadmetel, ent tehnoloogia on kogu maailmas täiesti unikaalne.” 

Olgu öeldud, et tuhamäed ei kuulu otseselt kellelegi, kui Eesti Energial on kohustus neid hoida nii, et need ei oleks ohtlikud keskkonnale ega inimestele. Saluste nendib, et Eesti Energia inimesed tunnevad tuhka ja sellega seonduvat kõigist paremini ja nii on nad kaasatud ka projekti. 

Räni ja magneesium tuhast välja 

Euroopas on loodud kriitiliste toorainete nimekiri, millesse küll kaltsiumkarbonaat ei kuulu, ent see-eest on nimestikus tuhas leiduvad räni ja magneesium. „Kaltsium tuleks oma reaktiivsuse tõttu niikuinii enne teisi tooraineid välja võtta ja seega oleme alustanud õigest otsast. Eestis küll ei ole neile kolmele veel väga kasutust leitud, aga arvan, et kui on olemas tooraine, annab see võimaluse meie inseneridele uute tehnoloogiate ja äride arendamiseks,” ütleb Saluste. „Nii oleme praegu seda meelt, et magneesium ja räni on tõenäoliselt järgmised komponendid, mida pärast kaltsiumi tuhast välja hakkame võtma.” 

Seni on projekti investeeritud 1,2–1,3 miljonit eurot, sellest umbes 900 000 eurot on arendusse pannud ettevõte ise. Lisaks on uuringuid rahastanud Archimedes ja EAS. Investeeringute maht, mis tuleb projekti kuni ehituseni veel teha, on hinnanguliselt 5–7 miljonit eurot. Ehitusluba loodetakse saada hiljemalt 2024. aasta alguseks.

Ragn-Sells Grupp

Ragn-Sells Grupp on Rootsi pereettevõte, mis on tegev kokku neljas riigis. 1881. aastal loodud ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutust ja ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele ja osutamisele.

Ragn-Sells on Eestis tegutsenud alates aastast 1992, siin töötab 275 inimest ja ettevõtte 2021. aasta prognoositav käive on üle 30 miljoni euro.