Rantelon kui bränditootetehas püüab riisuda koort

Rantelon, mis on üks vähestest elektroonikatööstuse bränditootetehastest Eestis, tähistab järgmisel aastal 25. sünnipäeva. Ettevõte on asutamisest alates tegutsenud turu vajaduste baasil ehk sarnaselt tootmispõhistes jõukates riikides levinud innovatiivsele suunale, kus toode tuuakse läbi tehase tootearenduse ja maailmas läbi viidud erialasele teadustegevusele kiiresti n-ö koort riisuma.

Enamik Eestis asuvast kahe miljardi euro suuruse käibega elektroonikatööstusest on osa suuremast rahvusvahelisest ärist, mille koostetehased tegutsevad siin tänu soodsale keskkonnale ja sellest tulenevale konkurentsieelisele.

Ranteloni ekspordikäive moodustab kolme miljoni euro suuruse kogukäibe juures 80 protsenti.

„Rantelon on jätnud vahele pika ja riskantse katseeksituse meetodil toodete turule toomise protsessi ja järginud maailmatrende, et mitte riskida hilinemisega turule sisenemisel, mis annaks kiirematele koore riisumise võimaluse,” räägib Ranteloni arendusdirektor ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse esimees Andres Taklaja.

„Ranteloni-sugused bränditootetehased on Eestis selges vähemuses,“ kinnitab ta. „Oleme alates 1995. aastast järjekindlalt oma suurema lisandväärtusega tootmist kasvatanud.”

Selleks, et elektroonikatööstuse tootmismahud saaksid kiiremini kasvada, tasuks Taklaja sõnul pöörata tähelepanu nii koostetehastele kui ka teistele, Eestis alles pead tõstvatele bränditootetehastele, mis oma toodet arendavad ja müüvad täistootmistsükliga. „Eesti elektroonikatööstus ekspordib täna juba praktiliselt kogu oma toodangu maailmaturule – seega ekspordi osakaalu suurendamisega ei annagi suurt rohkemat teha,” selgitab ta. Nii pöörataksegi pilgud ekspordimahu kasvuvõimaluste otsimisele.

Eesti tööstuse põhiprobleemina ei näe Taklaja tootmise tükimahtude suurendamist, vaid lisandväärtuse kasvatamist. Tükimahtude kasvatamine sama lisandväärtuse juures nõuaks lisaks odavamat tööjõudu. Taklaja sõnul muudaks aga robotite laialdasem kasutamine koostetsehhi Eestis hoidmise ematehase jaoks vähem mõistlikuks.

„Ka bränditootetehase enda koostetsehhis teenib tehas juurde 10 protsenti lisandväärtusest. Tsehhi lisandväärtus ei kasva koostetsehhi tehasehoonest väljaviimisel odava tööjõuga riiki. Koostetsehhi robotiseerimisel ei ole aga mõtet tsehhi välismaal hoida,” selgitab ta.

Taklaja toob näiteks Slovakkiasse viidud Saksa tuntud automarkide koostetsehhid, kes teevad vastavalt Saksamaa tellija töökäskudele 100 protsenti tööd ekspordiks. Toodangu aga müüb Saksa autotööstus nii Saksamaal kui mujal. Pidades silmas lisandväärtuse asemel ekspordi osakaalu, siis oleks võitja justkui Slovakkia 100-protsendise ekspordi osakaaluga ja slovakid justkui sakslastest jõukamad.

Kuigi Rantelon on olnud asutamisest alates omatoodete disainija, valmistaja ja müüja, on ettevõte tänaseks oma portfelli laiendanud. Nii tegeleb see ka suurtes välistehastes toodetavate seadmete alamsõlmede disaini ja valmistamisega. „Keeruliste seadmete sõlmede arendustöö on saanud võimalikuks tänu meie insener-tehnilise oskusteabe ja laboriseadmete arengule. Tellimused kõrgtehnoloogiliste seadmete valmistajatelt on reeglina regulaarsemad ja meie jaoks parajate partiide suurustega,” räägib Taklaja.

Selleks, et hoida koostetehases komponentide ladumismasina töötajate koormust ühtlasemana, võetakse vahel ette ka ladumistellimusi keskmise suurusega partiidele.

Lisaks Ranteloni 360 tootest koosnevale püsivalikule tehakse igal aastal umbes 20 tootearendust vanade toodete uuendamiseks ja päris uute toodete loomiseks. Suurema osa Ranteloni tooteportfellist moodustavad erinevad sideseadmed, mida kasutavad peamiselt telekomid oma kommunikatsioonivõrkude (internet, side, TV jne) rajamisel. Samuti toodab Rantelon julgeoleku ja riigikaitsega seotud süsteeme erinevatest seiresüsteemidest ja droonivastastest seadmetest, elektroonilise ründe ning segamise süsteemideni. „Ajal, mil Eesti osales Iraagi ja Afganistani missioonidel, kasvas militaartehnika osakaal lausa 20 protsendini,” meenutab Taklaja.