Saepurusõnnikust küttegraanulite tootmine kui tulevane ükssarvik?

Aastaid hobustega tegelenud Kristiina ja Silver Liiv jõudsid mullu iduettevõtete kiirendusprogrammis Ajujaht 20 parima sekka keskkonnasõbraliku ideega hakata tootma hobuse saepurusõnnikust süsinikuneutraalsed küttegraanuleid ja briketti. Hobuse väljaheidetest ja allapanust koosnev saepurusõnnik taimeväetiseks ei sobi, küll aga pakub oma omadustelt alternatiivi puidugraanulitele. Kirjutab Gerli Ramler.

„See mõte hakkas meil tiksuma umbes kolm aastat tagasi, kui külastasime abikaasaga 2019. aasta oktoobris suurt rahvusvahelist ratsaspordiüritust Helsinki International Horse Show. Helsingi jäähallis aset leidnud neljapäevase ürituse elekter toodeti kohapeal olnud hobuste sõnnikust,” meenutab Kristiina.

Idee tundus põnev, nutikas ja igati intrigeeriv. Kohapealse sõnnikukogumise ja elektri tootmise taga oli tol hetkel Soome energiaettevõte Fortum. Kuna Soomes oli sõnniku jäätmekäitlus talliomanikele väga suureks peavalukohaks, siis Fortum tegeleski sellega, et ostis tallidelt saepurusõnnikut kokku ning viskas koostootmisjaamades ahjudesse. Teemat lähemalt uurima asudes ja teades, et ka Eesti tallidel on saepurusõnnikust vabanemisega probleeme, mõtlesid Kristiina ja Silver sammukese edasi ning nägid lihtsa lahendusena alustada just saepurusõnnikust küttepelletite ja -briketi tootmisega.

„See teeb teene nii tallidele kui ka keskkonnale, vältides sõnniku ladustamisega kaasnevaid erinevaid probleeme. Kahjuks on talliomanikke, kes ei näe sõnnikust vabanemiseks muud varianti, kui see soodesse uputada. Selline äärmuslik variant ei ole aga kasulik kellelegi,” nendib Kristiina, kes on aastaid tegelenud hobustega, viibinud erinevates tallides ja näinud nende toimimist ning hingeelu lähemalt.

Katsetused mobiilse tehnoloogia loomiseks

Kristiina sõnul võib öelda, et hetkel ollakse idee elluviimisega täiesti alguses. „Aga nii meie kui ka paljud meie lähikondlased usuvad, et see asi peab toimima. Vastavaid katsetusi saepurusõnnikust pelletitega ja briketiga on läbi viidud erinevates ülikoolide laborites. Välismaal, näiteks Taanis, on olemas tehnika, mis hobuste allapanust briketti toodab. Sõnnikut on ahjudesse loobitud juba tuhandeid aastaid tagasi, meie lihtsalt anname sellele uuema ja modernsema ning kasutajasõbralikuma väljundi.”

Kristiina ja Silveri ettevõte Bariki OÜ mõtleb veel lennukamalt ning nii soovitakse tootmine viia 100% mobiilseks, et hoida logistikakulusid minimaalsena ja muuta oma teenus võimalikult mugavaks ning kättesaadavaks. „Suurim väljakutse on meie jaoks hetkel ilmselgelt rahastuse pool. Eelmise aasta kevadel, kui pääsesime oma ideega Ajujahi TOP40 meeskonna sekka, võttis meiega kohe ühendust ka üks potentsiaalne investor, paraku jäi temaga asi katki.”

Sama lugu kordus mõned kuud hiljem sügisel, kus Bariki omanikud andsid ise potentsiaalsele investorile eitava vastuse, kuna lõplikud kavatsused polnud päris need, mis oleks võinud olla. „Kõige suurem väljakutse seisnebki hetkel asja käimalükkamises, mis on takerdunud vajaliku rahastuse taha. Oleme taotlemas ka erinevaid toetusi idee käimalükkamiseks ning loodetavasti leiame peagi ka selle õige rahastuse,“ ütleb Kristiina.

Kuna sõnnikupelleti tootmise tehnoloogia pole päris lõpuni veel välja kujundatud, on Kristiina ja Silver selles valdkonnas pioneerid. „Aja ja kiirusega tuleb kaasas käia ning meie näeme tulevikus oma tootmist täiesti mobiilsena. Kõiki tehnoloogilisi üksikasju avaldada ei saa, aga nuputamine käib koguaeg.”

Ühe hobuse toodang = 15 kg küttepelleteid päevas

Sõnniku küttepelletid ja -brikett tulevad kiiresti taastuvast energiaallikast. Üks hobune toodab päevas 22 kg sõnnikut ning segatuna saepuru allapanuga teeb see päevas keskmiselt ühe 15 kg koti küttepelleteid. Küttepelleti väärtus on võrdeline premium-klassi puitpelletiga: see põleb intensiivse leegiga ning annab korralikult sooja. Kui saepurusõnnik väetiseks ei kõlba, siis küttepelletist tekkinud tuhka saab kasutada vabalt ka aiapidamises.

Kristiina muigab, et hetkel ollakse oma tootmisega ilmselt samas seisus kui umbes 50 aastat tagasi Steve Jobs oma garaažis leiutatud Apple’i arvutiga. „Ehk oleme välja töötanud toimiva MVP ehk minimum viable product’i ehk minimaalse töötava toote küttegraanulite näol, aga suuremat tootmist veel ei toimu. Turundus ja müügitegevuseks on meil meeskonnas olemas tipptasemel müügiinimene, kes ootab protsessiga alustamiseks rohelist tuld. Müügiprotsess toimuks eelkõige läbi jaemüügikettide.”

Ta lisab, et hetkel käib vilgas kontaktide kogumine nii Eestis kui ka välismaal. „Oleme loonud head kontaktid tallipidajatega Taanis, kes ootavad just meie mobiilset lahendust pikisilmi. Seal kaasnevad sõnnikust vabanemisega väga suured kulud ja iga hobusepidaja vaatab pigem selles suunas, kuidas kulutusi kontrolli all hoida ja väiksema peavaluga jäägist ehk sõnnikust vabaneda. Mobiilse lahenduse puhul tuleb müügipool veel läbi mõelda, kuidas kogu pilt kokku sulanduma hakkab.”

Soovitus leiutajatele: haarake härjal sarvist!

Kõigile teistele algajatele leiutajatele soovitavad Kristiina ja Silver, et oma ideede elluviimiseks on mõistlik haarata kohe härjal sarvist. „Maailm püsib püsti tänu ettevõtjatele ja ettevõtlikele leiutajatele. Soovitame kuulata õigeid inimesi ja oma ala professionaale. Kindlasti on heaks hüppelauaks erinevad ärikiirendid ja konkursid, nagu Ajujaht, Technopoli Startup inkubaatori programm, ettevõtlusinkubaatorid erinevates maakondades, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Avalikel konkurssidel, nagu Ajujaht, saab vajalikku avaliku esinemise kogemust, tuge ja häid koolitusi.”

Bariki seljataga seisavadki hetkel EAS-i spetsialistid, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator ning samuti osaletakse Technopli Startup inkubaatori programmis. „Iga algus on ilmselt konarlik ja raske, eriti kui teha midagi teaduse ja tehnoloogia vallas, kus rahastuse kaasamine ei ole ilmselt nii lihtne kui mõne uue nutirakenduse puhul,” nendib Kristiina. „Samas usun 110%, mida ütles mõni aeg tagasi Veriffi asutaja Kaarel Kotkas: „Järgmiseks ükssarvikuks saab ettevõte, kes lahendab mõnda pärisprobleemi!”. Arvan, et ei lähe enam kaua, kuni näeme, kui tõsi see saab olema.”