Taimsete toodete arendamine on põnev ja keeruline, kuid alles lapsekingades

Keskkonda väärtustav piimandusettevõtete kontsern Nordic Milk OÜ plaanib vähendada süsinikujalajälge samm-sammult, et jõuda aastaks 2050 süsinikneutraalsuseni. „Kui veel mõned aastad tagasi võis tunduda kummaline, et piimatööstus hakkab arendama ning valmistama taimseid piimatooteid, siis täna on see juba tavapärane,” ütleb kontserni kestliku arengu juht Katrin Tamm. Kirjutab Gerli Ramler.

Katrin Tamme sõnul ei ole taimsed tooted enam ammu suunatud ainult veganitele, vaid on tekkinud uus rühm tarbijaid – fleksitaarlased, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu, aga proovivad loomse toidu osakaalu oma tarbimises vähendada. Ja ega äärmused olegi mõistlikud, sest inimene peab toidust ju enda jaoks kõik vajaliku kätte saama. Kantar Emori 2020. aastal tehtud uuringu järgi peab Eestis end fleksitaarlaseks koguni 40% tarbijatest.

Taimsete toodete portfelliga alustas Nordic Milk Tere kaubamärgi alt juba kaks aastat tagasi. Tarbijate tagasiside ületas Tamme sõnul ootusi ning kahel järjestikusel aastal pälviti Parima Taimse toote tiitel – auhinnatud toodeteks olid värske kaerajook ja köögikoor. Kui Eestis on taimsete toodete turg veel väike, siis välismaal on nõudlus palju suurem ja konkurents tihedam, mistõttu loodi välisturgude jaoks alternatiivsete piimatoodetega tegelev ettevõte Deary OÜ ja kaubamärk Deary. Praegu toimub taimsete toodete eksport ainult Baltikumi, sest ekspordiprojektid on teadagi pika vinnaga. Ent töö käib selle nimel, et juba lähiajal jõuaksid Deary tooted nii Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopa poelettidele.

Taimsetel toodetel on Tamme sõnul ka ekspordivõimekuse aspektist selged eelised. Taimsel juustul on pikk säilimisaeg ja seda saab saata Euroopa piiridest oluliselt kaugemale. Taimsete toodete tarbijaskond on hoogsalt kasvamas näiteks Skandinaavia riikides, Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. „Lisaks saame oma tegevusega näidata, et maailma iduettevõtluse sarnase arengu saab edukalt teha ka traditsiooniline piimanduskontsern – selleks ei pea olema miljoneid eurosid riskiinvestorite raha kaasanud start-up,” lisab ta.

Suurimaks katsumuseks maitsestamata tooted

„Taimsete toodete arendus on väga kiirelt edasi liikunud ja teatud kategooriates suudetakse luua juba väga identseid tooteid piimatoodetele,” ütleb Tamm. „Kõige suuremaks katsumuseks on maitsestamata toodete loomine, näiteks juust, maitsestamata jogurt, või ja hapukoor. Sel kevadel tõime turule taimse juustu ehk hellitava nimega vuustu, mille arendasime koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ehk TFTAK-i teadlastega. Arendusprotsess oli tõesti väga keeruline ja huvitav.”

Ta lisab, et taimsete toodete valdkond on siiski veel lapsekingades, sest pidevalt lisandub uusi komponente ja tehnoloogiaid, mis muudavad maitseomadusi ning tekstuuri aina paremaks. Deary portfellis on juba päris lai valik tooteid – kaerajook, köögikoored, juust, määrdejuustud ja pudingud. Viimane arendus on barista kaerajook, mis arendatud spetsiaalselt hästi vahustuvaks ja selliseks, et see ei peidaks kohvi puhast maitset. Samuti tulid äsja turule kaks taimset jogurtit, mille puhul tarbijatestidel ei tehtud piimatootega vahet.

„Ega me ju arenduses olevaid saladusi tahagi paljastada, aga niipalju võib avaldada, et meie käest küsitakse kõige sagedamini eestlaste lemmikuid – kohukest ja hapukoort,” ütleb Tamm.

Rohetiiger aitab hoida õigel joonel

Mõned aastad tagasi liitus Nordic Milk tegevuse kestlikumaks muutmiseks Rohetiigri Akadeemiaga ja lasi esimese Eesti toidutööstusena hinnata ära oma süsiniku jalajälje. Selgus, et sellest 85% tuleneb toorpiima tootmisest ning jalajälg on umbes sama suur, kui kõik eestlased ostaksid endale ühe sülearvuti! „Globaalselt pärineb umbes 26% kasvuhoonegaasidest toidutootmisega seotud sektoritest ning 4% toiduga seotud emissioonidest tuleb toidu töötlemisest,” sõnab Tamm. „Jätkusuutlikkusele peavad täna mõtlema kõik ja meie otsustasime saada aastaks 2050 süsinikneutraalseks, olgugi, et võtame tootjatelt päevas vastu 500 tonni piima.”

Rohetiigriga liitumine muutis ettevõtte vaadet keskkonna- ja sotsiaalsetele teemadele. „Oleme loonud raamistiku, millest erinevad osakonnad saavad oma töös lähtuda. Eks ka maailm on andnud sellele kõigele praegu lisatõuke. Mõõtes ära oma jalajälje, teame täna täpselt, kui suure mõjuga on meie erinevad pakendid, elekter, logistika või jäätmed. Selle alusel on valminud plaan, kuidas saaksime oma jälge siin planeedil vähendada, alates prügisorteerimisest ning lõpetades partnerite valikuga.”

Täpselt plaani, kuidas 30 aasta pärast süsinikneutraalne olla, ettevõttel veel pole. See-eest on olemas kava, kuidas aastaks 2030 jõuda kontserni enda tegevustest tuleneva jalajälje vähendamiseni 70% võrra. Plaanis on tõhustada tootmist ja logistikat, vähendada transpordi jalajälge, võtta kasutusele taastuvatest allikatest ja taaskasutavatest toormest pakendid, võtta ette meetmed toidu raiskamise vältimiseks ning tuua turule väiksema keskkonnamõjuga funktsionaalsed tooted. Taimsete toodete arendamisel ja tootmisel on viimase punktiga juba väga hoogsalt alustatud.

„Võib öelda, et inimesed on tegelikult elanud siin planeedil väga luksuslikku elu,” ütleb Tamm. „On selge, et keskkonnasõbralikum tootmine maksab rohkem, aga meie peame nüüd aru saama, kust läheb meie tarbijate valupunkt. Kas ja kui palju ollakse valmis rohkem toidu eest maksma? Kas ollakse valmis korralikumalt prügi sorteerima ning toitu vähem raiskama? Muutus algab meist, aga ei lõppe meiega!”

Ühe liitri piima saamiseks kulub umbes 1000 liitrit vett

Eesti inimesed tarbivad palju – keskmiselt on ühe inimese kaloraaž päevas enam kui 3000 kilokalorit. Sellel tarbimisel on aga ka oma hind – ühe liitri piima saamiseks kulub umbes 1000 liitrit vett. Sellele numbrile võiks mõelda, kui ostame poest külmiku toitu täis. Nordic Milki andmeil raisatakse Eestis üle 6000 tonni piimatooteid, mis on ühe suure piimafarmi aastane toodang.