TEHNOLOOGIAUUDISED

NASA avaldas rahvusvahelise kosmosejaama ISS lõpetamise plaani

Rahvusvaheline kosmosejaam ISS, mis on aastaid koduks olnud erinevate riikide astronautidele, on oma aja ära elanud ja nüüd selgus ka see, kui kauaks vananevale kosmoselaevale elupäevi on antud.

NASA teatas, et hoiab jaama orbiidil 2030. aasta lõpuni. Seejärel suunatakse ISS madalamale orbiidile atmosfääri piiril ja sobival hetkel kukutatakse Vaikse ookeani asustamata piirkonda, mis on tuntud „Point Nemo“ nime all. Sinna on varemgi suunatud suurt kosmosetehnikat, mis alla kukkudes enne maapinnale jõudmist ära ei põle. 

See pole aga NASA kosmosejaamade lõpp. Selleks ajaks plaanib USA kosmoseagentuur koostöös eraettevõtetega valmis saada kolm uut kosmosejaama ja need orbiidile saata. Veel enne ISS-i allakukkumist plaanitakse ka uuesti inimesed Kuule saata.

Miljarditega surematuse eliksiiri loomas: Jeff Bezos rahastab eluea pikendamise uuringuid

Jeff Bezos, kes on rikkuselt Elon Muski järel teine inimene maailmas, lõi kunagi Amazoni e-poe impeeriumi ning nüüd otsustas rakendada oma miljardid eluea pikendamise uuringutesse.

Amazoni asutaja ja endine tegevjuht investeeris biotehnoloogia idufirmasse Altos Labs, mille uurimisalaks on praegu rakkude noorendamine, et taastada nende tervis ja vastupidavus. Eesmärk on pöörata vananemisprotsess tagasi ja muuta meditsiini selliseks, et haiguste ravi asemel tegeletaks ka inimese „noorendamisega“. 

Financial Timesi andmetel on Altos Labs saanud uuringuteks juba kolm miljardit dollarit. Juhatuses on Nobeli keemiaauhinna laureaat aastast 2018 Frances Arnold, kes on firma tegevust kirjeldanud kui rakumeditsiini tehnoloogiat, mille abil saab haigusi ravida raku tasemel ja lisaks ka pöörata rakkude protsessid noorenemise suunas.

Virtuaalreaalsusesse luuakse privaatsed mullid

Kõik teavad seda nalja, et kui koroonaaja alguses kehtestati distantsi hoidmise vahemaaks kaks meetrit, pidid eestlased üksteisele lähemale nihkuma, sest inimestevahelise privaatse „mulli“ suurus oli tavaolukorras suurem. Meta ehk endine Facebooki firma on oma tehisreaalsuse keskkondades otsustanud nüüd seal ringiliikuvatele avataridele luua personaalsed distantsid, millest lähemale ei saa teised tulla. Vahemaaks, milleni kübermaailmas ringi liikuvad päris inimeste tehislikud avatarid saavad üksteisele läheneda, on 1,2 meetrit. See piirang võeti kasutusele, kuna virtuaalkeskkonnas tundsid inimesed end ahistatuna, kui võõras avatar nende omale liiga lähedale külje alla ujus. Uus omadus on vaikimisi sisse lülitatud Horizon Worldsi ja Horizon Venues´i kasutajatel ning näiteks käe surumiseks või kallistamiseks tuleb „mull“ maha võtta.

Google´i tehisintellekt õppis programmeerima peaaegu sama hästi kui inimene

Google’i tehisintellekti arendav osakond DeepMind on valmis saanud AlphaCode´i nimelise lahenduse, mis suudab etteantud ülesannete põhjal ise programmikoodi luua. Tehisintellekt sai uutele programmeerijatele tehtud töölevõtuteste lahendades tulemuse „keskmine“. Neis testides antakse inimkeeles lähteülesanne, millele kandideerijad peavad looma algoritmi ja programmikoodi.

Viie tuhande kandideerija hulgas ei olnud AlphaCode küll säravaim, kuid jõudis esimese 54% sekka ehk oli tugev keskmine.

Tehisintellekt kasutab programmi kirjutamiseks 715 GB näidiskoodi, mis võetud GitHubi repositooriumidest ning mis on kirjutatud programmeerimiskeeltes C++, C#, Go, Java, JavaScript/TypeScript, Lua, Python, PHP, Ruby, Rust ja Scala.

Salasõnu asendavad tulevikus südamelöögid ja sõrmejäljed

Paroolid on määratud kaduma, sellest on küberturvaeksperdid juba ammu rääkinud, kuid kõik alternatiivid tunduvad seni kas kohmakad või ebaturvalised. Sõrmejälgi oleme juba harjunud kasutama, kuid ka neid saab häkkida, võltsida ja kopeerida. 

Saksa firmad Giesecke+Devrient ja Nymi on välja töötanud randmepaela, mis võiks asendada kõiki paroole. Biomeetriline seade tagab mugava ja turvalise ligipääsu töökohale ilma paroolita ning isegi n-ö käed-vabalt sisse logida.

Nymi ja G+D kombineerinud biomeetrilise kontaktivaba tehnoloogiaga randmepael loeb sõrmejälgi ja südamelööke, kuid erinevalt tavalistest süsteemidest ei võrrelda sõrmejälge autentimiseks salvestatud kujutisega, vaid matemaatilise algoritmiga, mis on salvestatud otse seadme sisemisse kiipi. Kasutajal on kogu aeg kontroll oma biomeetriliste andmete üle.

Seade töötab ka kontaktivabalt, puudutades randmega lugejat, mis kontrollib ligipääsu. Lisaks saab randmeseade kinnituse, et sisse soovib saada ikka õige randmeseadme kandja ja seda südamelööke jälgides, sest need on samuti igal inimesel unikaalsed. Seega ei piisa enam kellegi sõrmejälje võltsimisest. Kui aga vaja kiirelt n-ö käed-vabalt sisse logida, piisab  varem salvestatud kasutajainfost ja südamelöökidest.