Tööstusmess Intersolar 2022: päikeseenergia on ja jääb

Päikesepaneelidest saab ehitada majale seinad ja katuse, neid võib panna koguni merele ujuma. Sellest, millised on olulised trendid päikeseenergia valdkonnas, teeb kokkuvõtte tööstusmessil Intersolar 2022 osalenud Eesti ettevõtte Roofit.solar tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.

Päikeseelektri tootmine on kasvanud üheks olulisimaks teemaks energeetikamaastikul, mistõttu on päikesepaneelide erialanäitused suursündmuseks. Mais toimus Saksamaal Münchenis tööstusmess Intersolar 2022, kus oli esindatud üle 1300 ettevõtte ja mida külastas ca 65 000 inimest. Enne, kui huvitavamate eksponaatideni jõuame, tasub ära märkida ka teine tähtis uudis. Nimelt kuulutas Euroopa Komisjon energiakriisi leevendamiseks välja „REPowerEU“ kava, mille üks meedetest näeb ette, et alates 2029. aastast on päikesepaneelide paigaldamine kõikidele uusehitistele kohustuslik, sest päikeseelektri tootmine on üks kõige kiiremaid viise vabanemaks sõltuvusest Vene gaasist.

Kaks-ühes ehitusmaterjalid

Õnneks saab tänapäeval katta päikesepaneelidega peaaegu kogu maja, ilma selle välisilmet muutmata. Näiteks esitles mitu firmat fassaadide jaoks marmori, puidu ja telliskiviseina mustriga elektripaneele, rääkimata laia värvigamma valikuga ühevärvilistest paneelidest. Hollandi ettevõte BIPV.world seletas, et Lääne-Euroopa arhitektid katavad kõrghoonete seinu hea meelega ilusate päikesesüsteemidega, et saavutada parem energiamärgis. Värvilised paneelid on aga kallimad ja samal ajal kuni poole võrra vähem efektiivsemad kui üldlevinud sinakas-mustad paneelid, mistõttu ei kujune need arvatavasti eraisikute hulgas populaarseks.

Roofit.solar ning Solarstone ehk mõlemad Eestis kaks-ühes katusematerjali ja päikesepaneeli kombinatsiooni tootvad ettevõtted olid samuti Intersolaril esindatud. Samas turusegmendis reklaamis oma valikut kümmekond firmat ja stendidel olid suurtest paneelidest laotavad katused, plekk-katustele kinnitatavad lahendused ning väikeste katusekivide mõõdus elektrimoodulid. Müügimehed nimetasid oma toodete hinnaks tüüpiliselt 200–250 eurot ruutmeetri kohta, mis on samas hinnaklassis kui uue katuse ehitamine ja sellele tavaliste päikesepaneelide paigaldamine.

Paar firmat üritas teisi üle trumbata aga kolm-ühes lahendusega, kus ühte tootesse oli kombineeritud katusematerjal, päikesepaneel ja vee soojendamise torustik. Selles võidujooksus ei olnud siiski vastast n-ö taskunugade maalt kohale tulnud ettevõttele Logic Swiss, kes tutvustas kogunisti neli-ühes päikesekatust. Neljas funktsioon oli elektri tootmine tuulest, mille puhul olid katusekivide alla jäetud õhupilud ja sinna paigaldatud pisikesed tuulegeneraatorid. Seda, kas niisugused lisafunktsioonid majanduslikku tulu toovad, on paraku keeruline hinnata.

Seinte ja katuste kõrval ei unustatud ka aknaid. Kreeka ettevõte OET müüb õhukesi läbipaistvaid päikesepaneele, mille saab kleepida akende siseküljele. Läbipaistvad paneelid on kahjuks väga nõrgad, tootes ruutmeetri kohta ainult 20 vatti elektrit, kuid suurte büroohoonete puhul võib ka see olla piisav, et suvist jahutusvajadust oluliselt vähendada.

Võrdluseks toodavad laiatarbe ränipaneelid kuni 200 vatti ruutmeetri kohta ehk kümme korda enam kui läbipaistvad paneelid. Päikesepaneelide üldine trend on protsendipunkti kümnendiku haaval efektiivsemaks minna ja mõõtudelt kasvada, et paigaldamine oleks kiirem ja odavam. Intersolaril näidati mitmeid tooteid, mis ületasid 21,5% efektiivsuse piiri ja olid rohkem kui kolme ruutmeetri suurused ehk vajasid kahe mehega tõstmist. Sellised paneelid on mõeldud peamiselt hiiglaslike päikeseparkide jaoks, mis katavad hektarite viisi maad ning mille ehitamine nõuab ohtralt tööjõudu.

Suurte päikeseparkide „uued tuuled“

Kuna vaba maa on sageli defitsiit, siis on aina enam hakatud rajama päikeseparke ka vee peale. Üks lahendus on kasutada plastikust ujukeid, millest ehitatakse justkui suur paadisild. Nende kasutusalaks peetakse peamiselt hüdroelektrijaamade ja joogivee veehoidlaid ning siseveekogusid. Teine lahendus on valmistada hiiglaslik kummipaat, mille pehmele põhjale laotakse päikesepaneelid. Norra ettevõtte Ocean Sun sõnul mahub nende toodetud 50-meetrise diameetriga „paadile“ 100 kilovatti paneele ja see suudab avamerel vastu pidada neljanda kategooria orkaanile.

Välja on mõeldud ka meetodeid, kuidas väärtuslikku põllumaad kasutada topelt – ehitades kõrgeid ja hõreda reavahega metallsõrestikke, mahub traktor või kombain päikesepaneelide alt läbi sõitma. Paneelid võivad katta kuni 30% põllumaast, ilma et see pärsiks taimekasvu. Sama lahendust soovitatakse kalakasvatustele, et kaitsta vett liigse kuumenemise eest ja teenides samal ajal elektri pealt lisatulu.

Eesti oludesse võiksid paremini sobida aga pööratavad kahepoolsed päikesepaneelid. Nimelt toodetakse juba mõnda aega kallima hinnaklassi päikesepaneele, mille mõlemad küljed on kaetud klaasiga, et rohkem päikest püüda ja elektrit toota. Samuti on edusamme tehtud päikeseparkide pöördmehhanismide arendamisel ja hinna alandamisel. Nende kahe tehnoloogia kombineerimisel oleks võimalik elektritoodangut suurendada, sest Eesti pimedal talvel saab paneelid seada püstisemasse asendisse, et madalalt käivat päikest paremini püüda ja kui lumi maha sajab, jääks paneelide tagumine külg elektrit tootma.

Tootmine tagasi Euroopasse

Intersolari messil domineerisid Hiina ettevõtted, kuid Euroopa Liit on seadnud koos kavaga „REPowerEU“ eesmärgiks tuua võimalikult suur osa päikesepaneelide tootmisahelast tagasi Euroopasse, et suurendada energiajulgeolekut ja lisada töökohti. Praegu kannab sisuliselt ainsana „made in Europe“ templit Šveitsi bränd Meyer Burger, sest isegi Saksamaa, Itaalia ja Hispaania ettevõtted impordivad mingi osa komponente Aasiast. Rõõmustav oli aga näha, et Meyer Burgeri näituseala oli hoolimata päikesepaneelide kõrgemast hinnast huvilisi pidevalt täis. Jäi silma, et väärtusahela esimene ots ehk tootmisliinide ja tööstusrobotite valmistamine oli Euroopa pakkujate poolt hästi esindatud. See annab lootust, et meie regiooni ettevõtted suudavad oma turupositsiooni parandada, sest teadmised tehaste rajamisest on olemas.

Kokkuvõttes näitas mess, et päikesepaneelide valmistamine ja müük on väga konkurentsitihe valdkond. Selgelt eristuvad tööstuslike päikeseparkide jaoks mõeldud suurte mõõtmetega mudelid ja hoonetele kinnitatavad väiksemad paneelid ning ehitusmaterjalidega kombineeritud paneelid. On täiesti realistlik, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid suudetakse täita, sest tehnoloogia võimaldab aina efektiivsemalt töösse rakendada kõiksuguseid hoonete pindu, veekogusid ja ka põllumaid.