TTK Masinaehituse kapten Naano ehk BRICO 2017 järelkaja

Rahvusvahelisel terassildade ehitamise võistlusel BRICO 2017 suutis mullu saadud kogemuste toel vahetada viienda koha teise vastu Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskond TTK Masinaehitus. Ja seda 14 meeskonna seas! Kapten Stewen Naano juhitud tiimi kuulusid Steven Strandberg, Mikk Võhni ja Joosep Jesmin, nõuga abistas oma kooli õppejõud Janis Piiritalo. Tiimijuhti küsitles Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.  

Milline oli kapteni roll mõttekaaslastest koosnenud meeskonnas?

Esialgu plaanisime tiimis tööülesanded omavahel ära jagada, kuna aga kõik kirjutasid samal ajal ka lõputööd ning töötasid õpingute kõrvalt, tuli planeeritu jooksvalt ümbermängida. Esines palju ettenägematuid olukordi, kus mistahes põhjustel ei täidetud täielikult tööjaotuses kirjeldatud ülesandeid, seega oli minu kui meeskonna kapteni kohustus ülesandeid teistele suunata. Hea projektijuht teeb kuuldavasti ise vähe ja delegeerib enamus ülesandeid. Arvestades aga meeskonna suurust ja töömahtu, mis nii projekteerimise kui ka valmistamise etapis prognoositust suuremaks kujunesid, oleks olnud absurdne ainult nõuda. Nii tuli ka endal unetundide arvelt joonestada ning töökojas 14-tunniseid tööpäevi veeta, sest lubadus oli antud, kohustus oli võetud ja sild tuli tähtajaks valmis saada.

TTK tänavust silda kiitsid BRICO korraldajad nii kuju kui teostuse poolest. Kust tuli idee?

BRICO 2016 silla valmistasime õhukeseseinalistest torudest, mis said omavahel kokku keevitatud. Protsessi muutis keerukaks see, et keevitus tuli teostada kumeratel pindadel, millele eelnes aeganõudev positsioneerimise protsess. Mullu kasutasime konstruktsioonis väikese läbimõõduga toru profiile, kuna töö käigus selgus, et torulaseriga nii väikest (Ø12×1,5) profiili lõigata ei saa, tuli raadiuse alla painutatud torule keevitatavate varraste otstesse treida kujupind. Idee seisnes selles, et kogu keevitatava Ø12×1,5 toru otsa kontuur kopeerib kumerat pinda, millele see keevitatakse. Keerukaks osutunud valmistamisprotsess viis mõtteni, et mistahes sõrestikkonstruktsiooni oleks palju lihtsam valmistada laserlõikusega lehtmaterjalist.

Kaarsilla konstrueerimise idee leppisime kokku 2016. aasta võistlusel, kus nägime konkurentide näitel, et antud tingimuste juures tagab parima tulemuse (läbipainete ja massi suhe) kõrge kaar, mille tekk on ühendatud varrastega. Jõudes 2017. aasta sillani, kombineerisime kaks eelnevalt kirjeldatud ideed ning sündiski kontseptsioon valmistada kaarsild lehtmaterjalist ja laserlõikusega, mis võimaldab konstruktsioonis kasutada ka väga keerukat sõrestikku.

Mullu saadud kogemus projekteerimisest valmistamiseni aitas vältida ja ennetada nn ettenägematusi. Tänavu läks valmistamine sujuvamalt ning võib öelda, et nii kontseptsioon kui kogu protsess oli paremini läbi mõeldud. Näiteks valmistamisel seisid kaared püsti juba teisel päeval, mullu kulus selleks kaks nädalat, kuna olime hõivatud ettenägematuste likvideerimisega.

Kaitsesite äsja TTK-s lõputöö. Mis oli selle teema?

Lõputöö puhul oli tegu tootearendusliku ülesandega, mille kujundamisel tegin hulgaliselt tugevusarvutusi. Disainitud tootele (Alumiiniumpostidega modulaarne klaaspiirde süsteem) määratud keskkonnaklassi nõuetega vastavuse saavutamiseks otsisin ka mitmeid materjale ning uurisin nende omadusi. Kokkuvõttes tegigi ülesande huvitavaks see, et oli teada, mida tahetakse lõpptootena saada. See, kuidas teha, polnud päris kindel. Mõned piiravad parameetrid olid määratud, aga üldiselt oli kogu tegevus vägagi loominguline, uurimistöörohke ning huvitav.

Liigute edasi Leetu praktikale ja õppima. Kas tulevikuplaanidesse mahub ka kolmas BRICO?

Vastab tõele, et suundun Leetu ettevõttepraktikale. Kõnealune ettevõte toodab masinaehituslikke detaile erinevatele autotööstustele. Selle, Euroopa tasemel masinapargi, moodustavad väga hinnatud pingitootja töötlemiskeskused; juhtimispoliitika ja omistatud ISO sertifikaadid näitavad ettevõtte kõrget taset. Otsustasin praktikakoha kasuks, et naasta pärast kaheaastast tööd tootearenduse vallas lõiketöötluse ja masinaehituslike detailide juurde. Kuna praktika kestab terve aasta, kandideerisin ka kohalikku kõrgkooli (Kaunase Tehnoloogiaülikool), et jätkata magistrantuuris masinaehituse erialal. Ainekava lugedes nägin, et pakutakse just seda, seoses FEM-analüüsi ja tugevusarvutustega, mis mind siiralt huvitab. Lisaks ootan huviga optimeerimise ja automatiseerimise osa.

Tulevikuplaanis on kolmanda BRICO silla ehitamine ja võtta maksimum nii magistrantuurist kui ka ettevõttepraktikast. Kui juba sai alustatud, siis tuleb magistrantuur kindlasti lõpuni käia, seega veedan kaks aastat Leedus. Eks näis ehk jõuan kaks korda, Leedu lipu alt, kodumaale võistlema tulla. Praeguseks hetkeks olen tulevases õppeasutuses võistlusel osalemisest rääkinud ja üritust tutvustanud ning asja vastu tunti suurt huvi. Koolis on olemas vastavad laborid ning silla valmistamise organiseerimine täiesti reaalne. Kolmanda silla kontseptsiooni olen juba paberile pannud, teostus tõotab jällegi tulla väljakutset pakkuv, aga detailsemalt seda hetkel ei kirjeldaks.

Tehnikaülikooli tudengite korraldatud terassildade projekteerimise ja ehitamise võistlusest BRICO 2017 andsime ülevaate juunikuises Inseneerias.