TÜ rektor Volli Kalm: MAREK, fosforiit ja teised

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul pole meil Eestis head ülevaadet viimastest arengutest kaevandustehnoloogiate vallas ja seega tasuks tutvuda näiteks Põhjamaade kogemustega. Konkreetse maavara kaevandamisel tuleb aga lähtuda eelkõige majanduslikust otstarbekusest. Kirjutab Paavo Kangur.

Eestis tasub kaevandada põlevkivi, turvast, lubjakivi, liiva ja kruusa. „Kõik, mis on praegu otstarbekas, on juba kasutusele võetud. Mitmeid aga, näiteks fosforiiti, muldmetalle diktüoneemakildast, rauamaaki, polümetalle, graniiti, järvemuda ja lupja, on vaja täiendavalt uurida. Pigem on küsimus kaevandatava maavara täiendavas väärindamises. Näiteks, kas müüa turvast kütte- ja kasvuturbana või toota sellest ka pärmi ja loomasööta, millega näiteks tegeldakse Valgevenes. Kas lubjakivist teha killustikku või toota näiteks dolomiidist magneesiumi ja paberitööstusele vajalikke komponente,“ rääkis ta.

Põhiküsimus on ikkagi selles, kas keegi on valmis investeerima ja kas see tasuks end ära. Sama puudutab ka muldmetalle diktüoneemakildas, mis jäi omal ajal lihtsalt ette fosforiidi kaevandamisel Maardus. Jõhvis on umbes 400 meetri sügavusel rauamaagi varud ja küsimus on selles, kas neid varusid tasub kasutusse võtta. Juttu on olnud ka graniidi kaevandamisest Maardus. Kas see tasuks 120 meetri sügavuselt ära? Põlevkivist õli tootmine on näidanud, kuidas maavara kasutuse tasuvus sõltub nafta maailmaturu hindadest.

Mis oli see salapärane eestis leiduv metall, millest akadeemik Endel Lippmaa ei tahtnud rahvale rääkida?

„Ei tea, mida ta täpselt silmas pidas, aga ta uuris muude teemade kõrval Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ka diktüoneemakilta. Ta pidas ilmselt silmas tooriumi, strontsiumi, uraani ja teisi haruldasi metalle ja nende erinevaid isotoope, mida leidub diktüoneemakildas.“ Eesti diktüoneemakildas leiduva uraani teoreetiline kogus on isegi välja arvutatud. Kuid need tonnid ja mahud on teoreetilised, sest ükski tehnoloogia ei taga maavara 100-protsendilist kättesaamist ja see pole ka majanduslikult mõttekas.

Kui palju me fosforiidist teame?

„Ma ei tea, kas praeguse maailmaturu hinna juures tasuks fosforiidi kaevandamine ja tootmine Eestis end ära. Selleks peaks tegema tasuvusarvutused, mis omakorda nõuavad väga mitmekülgseid ja praegu puuduvaid andmeid. Asutasime aasta tagasi Tartu Ülikooli Maapõueressursside arenduskeskuse (MAREK). See keskus peab nende küsimustega tegelema ja selleks koondama kogu olemasoleva geoloogilise, keskkonnakaitselise, majandusliku, ökoloogilise ja tehnoloogilise kompetentsi. Arenenud demokraatlikes riikides lähtutakse sellest, et maavara hind sisaldab kõiki seotud kulutusi alates sellest, et kohalikud inimesed oleks kaasatud, nõus ja tööhõivega kaetud, keskkonnamaksud ja ressursitasud kaetud, põhja- ja pinnaveed kaitstud, lõpetades kaevandamise alade rekultiveerimisega. Keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kulud tuleb maavara omahinda sisse arvutada.

Täna viiakse Maroko fosforiiti Venemaale läbi Sillamäe sadama. Maroko fosforiiti kaevandatakse poolkõrbes, kus pole põhjavee ja põllumaa rikkumise teemat. Tõenäoliselt ei oleks hetkel Eesti fosforiidi hind konkurentsivõimeline Maroko fosforiidiga, sest kõikvõimalikud seonduvad kulud ajavad hinna kõrgeks. See on siiski ainult arvamus, kuid meil oleks vaja teadmist ja seda praegu pole.

Fosforiidi kaevandamine eeldaks ka õhu käes isesüttiva diktüoneemakilda probleemi lahendamist või selle kilda kasutamist. Diktüoneemakilt ei ole Eestis maavarade nimekirjas ja seega ei saa ka kaevandusluba väljastada. Põlevkivi, diktüoneemakilda ja fosforiidi kihtide paiknemine on põhimõtteliselt ammu teada, kuid tänapäevaste meetodite ja täpsusastmega tuleks üle kontrollida nende levik ja kihtide paksused.

Kaevandamise viimane sõna

Meil puudub täna Eestis laiemalt arusaam, kui palju on kaevandustehnoloogiad viimasel ajal arenenud. Vähemalt sama palju kui prügimajandus, mida oleme kõrvalt näinud. Kui 1990. aastate alguses oli kõigil silme ees Pääsküla prügimägi koos kodutute, kajakate ja haisuga, siis tänaseks on prügimajandusest saanud omaette tööstusharu, mille saadusteks on metallid, plast, kompost ja põlevast materjalist toodetav soojuseenergia.

Eelmine India suursaadik Soomes ja Eestis ütles, et kui tal oleks võimalik Eestist Indiasse viia üks tänapäevane tehnoloogia, oleks see Eesti prügimajanduse kogemus.

Sarnane kiire tehnoloogiline areng on toimunud ka maavarade kaevandamise alal, kuid me ei ole neid enamasti näinud. Meie parimad näited on Ida-Virumaal, kus näiteks VKG ja Eesti Energia kaevandused samuti lähevad väikse augu kaudu maa alla ja kaevandavad ühe kihi välja. Sama on põhimõtteliselt võimalik ka fosforiidi puhul.

Meil tasuks tutvuda Soome ja teiste Põhjamaade kogemustega, sealhulgas sügavate allmaa kullakaevandustega. Kivimid on seal teistsugused, kuid põhimõte on sarnane – kõik kaevandamis- ja tootmistehnoloogiasse tehtud kulutused peegelduvad loomulikult toodangu omahinnas.

***

Mis on MAREK?

Tartu Ülikooli Maapõueressursside arenduskeskus (MAREK), mis loodi aastal 2015, on partner maapõue ressursside säästliku kasutamise teadmiste arendamisel ja strateegilisel planeerimisel ning rakenduslike küsimuste lahendamisel. Selle ülesanne on koondada mitmekülgne loodus- ja täppisteaduslik ning tehnoloogiline kompetents, mis ülikoolis on olemas, et tänapäevaselt hinnata ja prognoosida maavarade kasutamisega kaasnevaid kõiki looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Keskuse kasutuses on väga eripalgeline analüütiline ja rakendus- ning teadusuuringuteks sobilik aparatuur ning mis peamine, oskus seda kasutada rohkemaks kui standardanalüüsid.

Pakutakse geofüüsikaliste (georadar, elektromeetria, magnetomeetria, seismika) ja petrofüüsikaliste uuringute läbi viimist, maavarade uuringuid, pinnase ja kivimproovide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mineraalse koostise, põhi- ja jälgelementide analüüsi, kivimite-mineraalide ning fossiilileidude määramist, põhjavee kvaliteedi ja dünaamika uuringuid, hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimist ning keskkonnaekspertiise ja tegevuste sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi.