Tulevikutalendi konkursi teadustalent on Brita Laht

Saaremaa Ühisgümnaasiumis õppiv 17-aastane Brita Laht võitis Tulevikutalendi konkursil teadustalendi tiitli ning esindab sügisel Eestit Euroopa noorteadlaste konkursil.

Brita tegeles terve aasta teadusliku uurimistööga, mis puudutas tänapäeval nii aktuaalset teemat nagu plasti biolagunevust. Kõnealune teema lähtub modernse maailma paratamatusest, kus plastijääkide käitlemine on suur väljakutse, mistõttu on tootma hakatud ka n-ö biolagunevat plasti. Materjaliteadlase või keemiku karjäärist unistav neiu tahtiski välja selgitada, kuidas ja kas need plastid biolagunevad. Oma töös uuris ta Maxima komposteeruva kilekoti ehk laialt levinud tärklist sisaldavat polümeermaterjali ning kolme uudse Tallinna Tehnikaülikooli polümeermaterjalide instituudis loodud tselluloos-stearaati ja madaltihedat polüetüleeni (LDPE) sisaldava plastiku anaeroobset biolagunemist.

Selle uurimistöö erilisus seisnes noore keemiahuvilise valitud metoodikas, mida Eestis seni kasutatud ei ole. Selleks oli Margaret-Catherine Morse’i loodud metoodika, mille kohaselt uuritakse plasti anaeroobset lagunemist aktiivmudas ehk mudas, kus plasti lagundavad bakterid. Uurimistulemuste kohta märkis Brita, et tema poest kilekotti ei võtaks, sest ka biolagunev kilekott ei lagune gaasiks, vaid väiksemateks tükkideks ja see ei ole keskkonnasõbralik.

Sihikindlus tõi tiitli

Tulevikutalendi konkursil teadustalente hinnanud füüsik Aigar Vaigu väärtustas enda sõnul kõige kõrgemalt neid, kelle motivatsioonikirjas või -videos oli tunda tõelist kirge ja pühendumust oma huviala vastu. Brita vastab Vaigu hinnangul igati nii konkursi esikoha kui tõelise teadlase kriteeriumidele, seda nii oma töö kui põhimõtete poolest. „Uurimistöö tegemine on teadlasele prioriteet number üks. Ja teda ei heiduta, kui ta läheb vastuollu oma sõprade ja sugulastega. Brita jaoks on oluline saada vastused oma küsimustele maailma toimimise kohta,“ tõi Vaigu välja olulisima.

Oma uurimistööga on neiu võitnud mitmeid konkursse, millest ta ise peab olulisimaks õpilaste teadustööde riikliku konkursi 1. preemiat. Tänu sellele võistlusele kuulub Brita Eesti delegatsiooni Euroopa noorteadlaste konkursil, kus ta saab oma tööd esitleda juba rahvusvahelisel tasandil. Tulevikutalendi stipendiumi paneb Brita hoiule ülikooliajaks, et leevendada ema rahalist koormust ja jõuda sammukese lähemale oma suurele unistusele.

Teadushuvi tärkas kohtumisest keemikuga

Väikese tüdrukuna unistas Brita baleriiniks saamisest, veidi hiljem ka kunstniku elukutsest. Võimalikule teadushuvile ei viidanud algkoolieas miski. Tõsine huvi keemia vastu tekkis, kui ta kohtus Riinu Härmasega, kes on tänaseks juba kahe Brita uurimistöö juhendaja ning aidanud õppida olümpiaadideks ja kandideerida konkurssidel. „See võis olla äkki seitsmendas klassis. Riinu rääkis keemiast nii põnevalt, et see tekitas minus uudishimu. Ta suutis mulle kui sellel ajal veel täiesti keemiavõõrale lapsele väga hästi ära seletada üpris keerukad protsessid ja seda nii, et ma sain aru. Riinu õppis sel ajal Tartu Ülikoolis keemia bakalaureuseõppes. Kaheksandasse klassi jõudes hakkasin ma keemiat õppima ning sellest mu huvi aina suurenes. Nii oligi õpik juba oktoobrikuu lõpuks läbi loetud,“ rääkis Brita oma keemiahuvi tärkamisest. Riinu Härmas on Tartu Ülikooli Keemia Instituudi keemik.

Enda sõnul ei ole tüdruk olnud ega ole ka nüüd niiöelda tuupur. Kui kaheksandas klassis tuli teha uurimistöö, oli Britale kohe selge, et ta tahab selle siduda keemiaga. „Palusin Riinut endale juhendajaks ja ta oli kohe nõus. Selle töö tegemine arendas mind väga ja pani kindla põhja mu keemiateadmistele. Jõudsin sellega ka õpilaste teadustööde riikliku konkursi finaali. Kaks aastat hiljem valmis Riinu juhendamisel mu järgmine töö, mis sel korral oli juba suurema ulatusega ja teaduslikum ning saavutas ka suurema edu võistlustel,“ rääkis Brita, kes on ülimalt tänulik oma heale juhendajale. „Riinu on olnud nii mu juhendaja, suunaja kui ka sõber, tema tõi mind teaduse juurde.“

Toetav pere ja sõbrad

Brita perekonnas ei tegele peale tema keegi teine teadusega. „Kui ma emale oma teist uurimistööd tegema hakates ütlesin, et ma sain Noore Uurija Stipendiumi, oli ta väga õnnelik. Kui ma teatasin talle aga suve algul, et ma lähen nüüd kuuks ajaks Tartusse elama ja teadustööd tegema, siis selle koha pealt ta enam nii rõõmus ei olnud. Ta nägi aga varsti, et mulle meeldis seda tööd teha, see pani mu silmad särama ning lisaks sain Tartus üksi hästi hakkama, siis oli ka ema süda rahulikum,“ rääkis Brita.

Ühe noore inimese jaoks, kes tahab midagi saavutada, ongi Brita arvates kõige tähtsamad ilmselt toetav pere ja sõbrad. „See on kõige alus. Kui noorel on tugev tugi seljataga, siis on palju kergem leida enesekindlust tegemaks suuri tegusid. Kindlasti ei tohi elus karta, eriti kui on tegu unistuste täide viimisega. Uued inimesed ja olukorrad ainult arendavad,” julgustab Brita teisi noori.