Türgit ja Süüriat raputanud maavärin käivitas ÜRO katastroofi-satelliidid

Türgit ja Süüriat raputanud tugevate purustustega maavärina järel käivitati 6. veebruaril  juba varem valmis olnud satelliidisüsteem, mis aktiveeriti Türgi ja Põhja-Süüria hädaolukorras kaardistamiseks. ÜRO Satelliidikeskus (UNOSAT) satelliidid asusid jälgima muutusi pärast maavärinat magnituudiga 7,8, et saada kahjudest täpne ülevaate. Neid andmeid saab kasutada humanitaarabi ja katastroofiabi organiseerimiseks.

Katastroofide ja hädaolukordade juhtimise ameti (AFAD) 1. märtsil avaldatud andmete järgi hukkus Türgit veebruari alguses raputanud maavärinas 45 089 inimest. Kui lisada ka hukkunute arv Süürias, kerkis looduskatastroofi ohvrite koguarv Reutersi andmetel ligikaudu 51 000 inimeseni.

Maavärina ja selle arvukate järeltõugete, mida mõningatel andmetel oli enam kui 11 000, tulemusel sai Türgis viga enam kui 108 000 inimest, lisaks jäid miljonid peavarjuta.

UNOSAT pakub juba alates 2001. aastast riikide nõudmisel hädaolukordade kaardistamise teenuseid, et kaartidelt tuvastada hädaolukorras kannatada saanud infrastruktuuri, mida saavad seejärel kasutada katastroofidele reageerimise rühmad abi saatmiseks.

Maavärinate kaardid on üleval UNOSAT-i serveris ja seal on purustuste ulatused tähistatud erinevate värvitoonidega.  

ÜRO pole süsteemi jaoks kosmosesse saatnud oma satelliite, vaid kasutab liikmesriikide ja eraettevõtete satelliidisüsteeme. Kaart pannakse kokku erinevate andmebaaside ja värskelt üles võetud satelliidiandmete võrdlemisel.

Kogutud andmed on liikmesriikidele tasuta kättesaadavad ja neid saavad kasutada ka päästemeeskonnad kohapeal. Kaardile on Türgi-Süüria maavärina piirkondades kantud nii purustatud, kahjustatud, tõenäoliselt kahjustustega majad ning ajutuste laagrite asupaigad, kuhu elukohata jäänud elanikke majutatakse.